Shymkentte jylytý maýsymyna daıyndyq bastaldy

Foto: None
ShYMKENT. QazAqparat - Shymkentte jylytý maýsymyna daıyndyq jumystary bastaldy. Qazirdiń ózinde 372 kópqabatty turǵyn úı aldaǵy maýsymǵa daıyn. Bul - shahardaǵy úılerdiń 18 paıyzy ǵana, dep habarlaıdy QazAqparat 24.kz silteme jasap.

Qalada 1 myń 848 úı bar bolsa, «sonyń 1200-in qysqa daıyndaý múmkin bolmaı otyr» deıdi qalaǵa jylý taratýshy mekeme. Sebebi, bul baspanalardyń ıeleri qubyr jańartý boıynsha eshqandaı qyzmet kórsetý ortalyqtarymen kelisim jasamaǵan. Al qystyń kózi qyraýda qubyrdan aqaý tabylyp, jylý bolmaǵanda, dabyl qaǵary anyq.

Shymkentte qysqy jylytý maýsymyna daıyndyq jumystary kestege sáıkes júrgizilip jatyr. Negizgi jáne ishki oramdyq jylý júıelerin syǵymdaý jumystary áldeqashan aıaqtalǵan. Jylýmen qamtý jelilerinen 167 aqaý anyqtalyp, búgingi kúnge deıin onyń 49-y qalpyna keltirilipti. Kommýnaldyq sharýashylyq salasy mamandarynyń sózine sensek, bıyl jumystar josparly ýaqytta aıaqtalyp, turǵyndar qysta jylý tapshylyǵyn sezinbeıtin kórinedi.

«Jylýǵa daıyndyq qyrkúıektiń 15-20 aralyǵynda bitýi kerek. Aýa raıyna baılanysty jylý ákimniń ókimimen berile beredi»,-deıdi «Qýat jylý ortalyq-3» KMM bólim basshysy Asqar Bóleshev.

Jylýǵa daıyndyq jumystary tek kópqabatty úılerde ǵana emes, bıýdjettik uıym mekemelerinde de júrgizilýde. Máselen, shahardaǵy 364 nysannyń 146-sy, ıaǵnı, 40% jylýmen qamtamasyz etilgen. Al káriz, jylý júıeleri tozǵan 1200 turǵyn úıdiń máselesi ózekti kúıinde qalyp otyr.

Mamannyń aıtýynsha, kópqabatty turǵyn úılerge qyzmet kórsetetin mekemeler tek qana 800 úıdi qamtamasyz etip jatyr. «Atap aıtqanda, 1200 úı qaraýsyz qalyp jatyr. Aıta ketetin másele, sol úılerdi ákimdik tarapynan yqpal berip, jylytý maýsymyn irgeli júrgizse, jumystar jasalar edi» deıdi ol.

Bıyl Túrkistan oblysy men Shymkent qalasy shamamen 1 mıllıon 300 tonna kómir tutynady dep josparlanyp otyr. Qazir munda 500 myń tonnadan astam kómir jetkizilgen.

«Júk tasýda eshqandaı qıyndyq bolmaıdy», - deıdi temirjolshylar.

Shymkentte qubyrlardy tottan saqtaıtyn biregeı tehnologııa pılottyq rejımde engizilmek. Elektrolıtti qurylǵy tot basqan qubyrlardy aýystyrmaı-aq, tot basýyn toqtata alady. Ári jylý energııasynyń sapasyn arttyryp qana qoımaı, qubyrlardy paıdalaný merzimin de uzartady. Eger sheteldik taýar kóńilden shyqsa, aldaǵy ýaqytta qoldanysqa engiziledi.

Seıchas chıtaıýt