Shymkentke bıýdjetten qosymsha qarjy bólinedi
Qarjy mınıstriniń mindetin atqarýshy Berik Sholpanqulovtyń aıtýynsha, oblys ortalyǵyn Túrkistan qalasyna aýystyrǵannan keıin barlyq memlekettik organdardy kóshirý kerek. Atalǵan maqsatta respýblıkalyq bıýdjetten 2,4 mlrd teńge qarastyrylǵan. Al Shymkent qalasynyń bıýdjetin retke keltirýge 1,2 mlrd teńge bólinedi degen jospar bar.
«Jalpy, kelesi jyly respýblıkalyq bıýdjetten barlyq aımaqtarǵa 2,6 trln teńge aýdarylady. Ol - jalpy shyǵystardyń 24 protsenti. Aldaǵy ýaqytta óńirlerge ózdigimen aqsha tabýǵa basymdyq berýi kerek. Ol úshin barlyq jaǵdaı jasalǵan. Aımaqtar el ekonomıkasyn damytýy qajet. Máselen, ótken jyly óńirlerdiń kiris jospary 267 mlrd teńgege artyq oryndaldy. Ol qarjynyń bári basym baǵyttarǵa jumsaldy», - dedi B.Sholpanqulov Parlament Májilisinde.
Aıta keteıik, búgin B.Sholpanqulov depýtattarǵa 2019-2021 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetti tanystyrdy. Oǵan sáıkes, kelesi jyly zeınetaqynyń ortasha mólsheri kóteriledi.
Budan bólek, arendalyq baspananyń qurylysyna qyrýar qarjy qarastyrylǵan.
Al QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Tımýr Súleımenov depýtattarǵa 2019-2023 jyldarǵa arnalǵan ekonomıkalyq damý boljamyn da tanystyrdy.
«2019 jyly munaı baǵasynyń bir barreli 66,7 AQSh dollaryn quraıdy degen boljam bar. Osyny eskere otyryp, bazalyq stsenarııde munaıdyń baǵasy 60 AQSh dollary deńgeıinde alyndy. 2019 jyly jalpy ishki ónim 3,9 protsent deńgeıinde, al 2023 jyly 4,6 protsentke deıin ósedi. Atalǵan kezeńde jalpy ishki ónimniń ortasha jyldyq ósý qarqyny 4,2 protsent bolady degen boljam bar», - deıdi T.Súleımenov.
Onyń aıtýynsha, kelesi jyly nomınaldy jalpy ishki ónim 64,1 trln teńge bolsa, 2023 jylǵa deıin atalǵan kórsetkish 86,9 trln teńgege deıin ósedi. Osylaısha, jan basyna shaqqandaǵy jalpy ishki ónim 9,9 myń AQSh dollarynan 12,9 myń dollarǵa deıin ulǵaıady.