Shyǵysta tarıf taǵy ósýi múmkin

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - «Shyǵysenergotreıd» JShS 15-tamyzdan bastap elektr qýatynyń baǵasyn kóterýi múmkin. Bul týraly seriktestik dırektory Mstıslav Martemıanov qoǵamdyq tyńdaý barysynda málim etti, dep habarlady «Dıdar» gazeti.

Mundaı usynysty kompanııa basshylyǵy tabıǵı monopolııalardy retteý jáne básekelestikti qorǵaý departamentine jyl basynan beri kóterip keledi. Árbir usynys eki taraptyń qatysýymen talqylanyp, keıin qoǵamdyq tyńdaýda qaralyp otyrdy. Osyǵan deıin «Shyǵysenergotreıd» tarapynan túsken usynys qoǵamdyq uıym men BAQ ókilderiniń aldynda tórt márte qoǵamdyq tyńdaýǵa salynǵan. Bul jolǵy tyńdaýǵa qoǵamdyq uıym jáne aqparat quraldarynyń ókilderimen birge qoǵam belsendileri de qatysty. 

M.Martemıanovtyń aıtýynsha, usynylyp otyrǵan jańa tarıf boıynsha elektr qýatynyń árbir kılovatt-saǵatyn óskemendikter orta eseppen alǵanda 11,574 teńgemen tutynatyn bolady. Qoldanystaǵy tarıf quny 10,526 teńgege sáıkes ekenin eskersek, ósim kólemi 9,95 paıyzǵa teń. Seriktestik dırektory qoǵamdyq tyńdaýǵa kelgen qaýymdy bul tarıf keler jyldyń 15 tamyzyna deıin saqtalatynyn aıtyp jubatty. ıAǵnı, jańa jyldyń basynda ózge baǵamen birge elektr qýatynyń ósýi baıqalmaýy tıis. 

Tarıfti kóterý talaby «KEGOK», «VK REK», «Kaztsınk Energo» AQ sııaqty elektr óndirýshilerdiń energııany «Shyǵysenergotreıd» JShS-ne burynǵydan joǵary baǵamen sata bastaýynan týyndap otyr. M.Martemıanov qańtar aıynan beri óndirýshiler elektr qýatyn 2015 jyly bekitilgen tarıften joǵary baǵamen sata bastaǵanyna qaramastan, óz qyzmetteriniń tarıfin kótermeı kelgenderin aıtady. Alaıda, jarty jyldyń ishinde kompanııanyń shyǵyndary ósip, elektr óndirýshilerdiń aldyndaǵy qaryzdary 550 mln. teńgege deıin ulǵaıǵan. Qaryzdy kestege saı jabý úshin «Shyǵysenergotreıd» JShS bir mlrd. teńgeden astam nesıe alyp ta úlgergen eken. Tarıftiń joǵarylaýynan túsken qarjynyń negizgi bóligi osy shyǵyndardy jabýǵa baǵyttalmaq. Eski tarıf saqtalǵan jaǵdaıda shyǵyn kólemi jyl aıaǵyna deıin bir mlrd. teńgeden asyp jyǵylady degen boljamdary bar. 

Buǵan qosymsha jyl saıynǵy jabdyqtar men quraldardy, apparattar men qurylǵylardy jańalaý jumystaryna da qosymsha qarajat kerek. Jabdyqtaý shyǵyndaryn kompanııa ótken jylǵydan 113 paıyzǵa arttyrmaq. 

Kompanııa qolǵa alǵaly otyrǵan ınvestıtsııalyq baǵdarlamaǵa da 169 mln. teńgeniń kóleminde qarjy kerek. Bul baǵdarlama boıynsha «Shyǵysenergotreıd» bir jyldyń ishinde tutynýshylarmen baılanys ortalyǵynyń jumysyn jedeldetip, kompıýterlik jabdyqtardy jańalaýy tıis. Sondaı-aq, elektr aqysyn tóleý protsesin jeńildetý úshin oblys ortalyǵynda 30 avtomatty kassa ornatý qarastyrylǵan. Ázirge mundaı termınaldar qalanyń eki-aq jerinde, Voroshılov jáne Sátpaev kósheleriniń boıyndaǵy qyzmet kórsetý ǵımarattarynda jumys istep tur. 

Tyńdaýǵa kelgen belsendiler eń áýeli kompanııanyń ishki shyǵyndaryn turǵyndardyń esebinen jabýǵa qarsy ekendikterin bildirdi. Oblystyq tabıǵı monopolııalardy retteý jáne básekelestikti qorǵaý departamentiniń basshysy Qaırat Orazbaev bul másele quzyrly organnyń nazarynda ekenin eskertti. 
-Kompanııa usynyp otyrǵan shyǵyndar tizimi áli bekitilgen joq. Biz bul turǵyda muqııat jumys isteýge múddelimiz. ıAǵnı, árbir usynylǵan shyǵynnyń negizdiligin, onyń elektr qýatyn jetkizý qyzmetine tikeleı qatystylyǵyn qatań qadaǵalaımyz. Sondyqtan shyǵyndardyń shynaıylyǵyna kúdik bolmaýy tıis, - dedi ol.

Qoǵamdyq uıym ókilderi tarıftiń jazǵy mezgilde, sýdyń mol kelip, energııanyń artyǵymen óndiriletin shaǵynda qymbattaýyna tańdanys bildirdi. Keıbir shyǵyndardy osy artyq óndiriletin energııanyń esebinen jabýdy usynǵandar da boldy. «Shyǵysenergotreıd» JShS elektrdi ózi óndirmeıtindikten odan paıda kórý múmkindigi joq. Al sýdyń mol shaǵynda elektr qýatyn artyǵymen saqtaý úshin arnaıy akkýmýlıator satyp alý qajet. 

Mstıslav Martemıanov tarıf orta eseppen 11,574 teńge kóleminde bekitilgenimen, jeke jáne zańdy tulǵalar úshin qandaı mólsherde bolatyny áli anyq emes ekenin aıtady. Turǵyndar úshin tarıftiń birneshe túri belgilengen. Máselen, táýligine eń az mólsherde elektr paıdalanatyn birinshi deńgeıdegi tutynýshylar úshin tarıf ósimi tipten eleýsiz mólsherde bolýy múmkin. Al tok kózin táýlik boıy toqtatpaı tutynatyn otbasylar úshin tarıf quny da kólemdi bolmaq. Qoǵamdyq uıym ókilderi bul turǵyda «taıaqtyń ekinshi ushy bolatynyn» umytpaý kerektigin eskertti. Jeke tulǵa úshin qýat kózin tutyný tarıfi zańdy tulǵaǵa qaraǵanda arzan bolǵanymen, zańdy tulǵalar tarıftiń shyǵynyn báribir halyqtyń esebinen óteıdi. Atap aıtqanda, azyq-túlik óndirýshiler, jylýmen jáne sýmen qamtamasyz etýshi kompanııalar, ózge de qyzmet kórsetý oryndary elektr tarıfi kóterile salysymen óz qyzmetteri men ónimderin qymbattatatyny aqıqat. 

Oblys ákimi Danıal AHMETOV «Shyǵysenergotreıd» kompanııasyna qýat kózin neǵurlym arzan baǵamen satyp otyrǵan kompanııalardyń tapsyrystyq úlesin arttyrýdy júktep otyr. Bul shara tarıfti turaqty ustaýǵa óz septigin tıgizeri anyq.Tıimdi tarıf usynýshylardyń kóshin jergilikti «Óskemen» jáne «Shúlbi» SES-teri bastap tur. Al Ekibastuzdaǵy elektr stansalarynyń tarıfi jergilikti óndirýshilerge qaraǵanda áldeqaıda qymbatqa túsýde.
«Shyǵysenergotreıdtiń» elektrmen qamtamasyz etý qyzmetiniń tarıfin kóterýge qatysty usynysy shildeniń sońyna deıin jan-jaqty talqylanyp, saraptalatyn bolady. Departament bul máselege qatysty naqty sheshimin 30 shildege deıin aıtýy tıis. 

Seıchas chıtaıýt