Shyǵysqa baryp shomylamyn deseńiz: ShQO-da sýǵa túsýge bolatyn qandaı oryndar bar
Buqtyrma sý qoımasy
Buqtyrma – elimizdegi iri sý qoımalarynyń biri. Kóz jetpes kólemine qarap, kópshilik ony teńiz dep te ataıdy. Negizi, óndiristik maqsattaǵy sý qoımalaryn kórse kóz toıady dep aıtý qıyn. Dese de Buqtyrma – bul pikirdi joqqa shyǵaratyn ǵajaıyp jer. Shalqyǵan shyǵanaǵy, qumǵa baı jaǵalaýy, jaqpar-jaqpar jartastar men jap-jasyl qaraǵaılar tek qazaqstandyq qana emes, sheteldik tynyǵýshylardyń da nazaryn aýdarmaı qoımaıdy.
Buqtyrma Óskemennen 100 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan. Altaı aýdanyna aparatyn jolmen baǵyt alasyz. Tek taksımen emes, avtobýspen, poıyzben de jetýge bolady. Munda demalys bazalary óte kóp. Bazalarda tólegen aqyńyzǵa qaraı qyzmet kórsetedi. Qaıyq, katamarandy jalǵa alyp, sý ústimen serýenge de shyǵa alasyz.
Alakól Abaı oblysynyń quramyna ketkennen bastap Shyǵys Qazaqstan oblysynyń bıligi týrızm salasyndaǵy bar úmitin osy Buqtyrmaǵa artyp, demalys ornyn damyta túsýdi kózdep otyr. Osy maqsatta qandaı jumystar atqarylatynyn ShQO Kásipkerlik jáne ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý basqarmasy basshysynyń orynbasary Marat Qabaqov aıtyp berdi.
«Buqtyrmadaǵy týrızmdi damytý jumystary 3 kezeńde júrgiziledi. Birinshi kezeń bıyl bastalady. Onda Altaı aýdany Jańa Buqtyrma kentiniń ortalyq bóligin abattandyrýmen aınalysamyz. Búgingi tańda joldardy kúrdeli jóndeý jáne kóshelerdi abattandyrý boıynsha jobalar ázirlendi. Sondaı-aq saıabaq pen serýendeý aımaqtaryn jaryqtandyrý, kógaldandyrý jumystary júrgiziledi. Kelesi jyldyń sońyna deıin jalǵasatyn jobanyń ekinshi kezeńinde «Arbat» jaıaý serýendeý aımaǵy salynyp, qoǵamdyq jaǵajaı abattandyrylmaq. Oktıabrskıı kentindegi qoldanystaǵy órt sóndirý deposynyń aýmaǵynda 2 avtokólikke arnalǵan órt sóndirý beketi men garaj boksyn salý kózdelip otyr», - deıdi M.Qabaqov.
Onyń aıtýynsha, úshinshi kezeńde Jańa Buqtyrma kentinde jańa saıabaq salynady. Onda oıyn alańdary, velo-serýendeý aımaǵy, qoǵamdyq tamaqtanatyn oryndar, kontserttik sahna jáne sáýlettik nysandar bolady.
Sibe kólderi
Óskemennen 85 shaqyrym jerde ornalasqan. Asfaltty jolmen Ulan aýdanyna qaraı júrip eki saǵatta jetýge bolady. Sibe – sýy tup-tunyq bes kóldiń bir arnaǵa toǵysqan jeri. Aınalasy granıtti taýmen qorshalyp, Sibe degen ataýǵa ıe. Munda birneshe kúnge nemese tańnan keshke deıin shomylatyndaı bir kúnge ǵana kelýge bolady. Ózderińiz alyp barǵan shatyrda da demalýǵa ruqsat.
«Shalqar» dep atalatyn Sibeniń úshinshi kólinde mýnıtsıpaldy jaǵajaı bar. Bul aýmaqta demalys bazalary da jumys isteıdi. Onda 2-den 10 adamǵa deıin arnalǵan úıler bar. Oıyn-saýyqtan tennıs korty, voleıbol jáne basketbol alańdary, ústel tennısi, badmınton, balalar oıyn alańdary oryn tepken. Qaıyq pen katamarandy jalǵa alý múmkindigi de qarastyrylǵan. Bazalarda kún saıyn balalar men eresekterge arnalǵan anımatorlar da jumys isteıdi. Sibeniń sýy taza bolǵanymen basqamen salystyrǵanda sál salqyndaý.
Shybyndykól
Bul kól Óskemen qalasynan 80 shaqyrymdaı jerde (Samar tasjoly boıynda) ornalasqan. El-jurt Taıynty dep te ataıdy. Mańaıy qylqanjapyraqty aǵashtarǵa baı, ári aınalasyn jartasty taý jotalary qorshaǵan.
Baýraıynda sheten, moıyl, maraloty ósedi. Ondaǵy demalys bazalarynda balalar oıyn alańy, voleıbol alańy, ústel tennısi jáne ár úıdiń aýlasynda káýap ázirleýge arnalǵan oryndar bar.
Aıyr kóli
Halyq arasynda «Úsh Monastyr» dep atalatyn taýǵa jaqyn jerde ornalasqan. Tereńdigi – jeti metr. Kóldiń ózi taýdyń ary jaǵynda. Kólge qalaı jetemin deseńizder, onda Almatyǵa baratyn tasjol boıyna, Óskemennen shamamen 50 shaqyrym jerge barý qajet. Sartymbet aýylyna burylysta tasjol bastalady, sonymen júresiz.
Aıyr kólinde úsh jaǵajaı jáne asty tastaqty shomylatyn oryndar bar. Al kóldiń shyǵys jaǵalaýynda úıler jalǵa beriledi. Munda týrıster negizinen bir kúnge ǵana kelip tynyǵyp qaıtady. Sýǵa túsip, kúnge qyzdyrynyp, taý jotalaryna shyǵyp serýendeýge múmkindik bar. Bir aıta keterligi, osynda kólik qoıýǵa arnalǵan oryndar az. Esesine aınalada kóz tartarlyq taýlar kóp, ári aýasy da taza.
Kamenka kóli
Negizinde bul sý qoımasy dep atalǵanymen halyq arasynda Kamenka kóli degen atpen tanys. Oblys ortalyǵynan 70 shaqyrym jerde ornalasqan. Kólge joldyń mynadaı baǵyttarymen jetýge bolady: Óskemennen Qasym Qaısenov kentine baryp, ary qaraı Aıyrtaý aýylyna kireberis jerden ońǵa burylý kerek. Sosyn «Basty jol» belgisine qaraı baǵyt alyp, sol tustan Qanaı aýylyna deıin tike tartasyz. Biraq Qanaı aýylyna jetpeı jolaıryq shyǵady, sol jerden solǵa burylyńyz. Odan soń jańa tóselgen tasjolmen taǵy solǵa qaraı burylasyz. Ary qaraı qosalqy jolmen túspeı, týra kólge deıin barý qajet. Jalpy osy tusqa kelgende basqa joldardy tańdaýyńyz múmkin. Eshteńe etpeıdi, jalǵyzaıaq joldardyń barlyǵy túptiń-túbinde Kamenkaǵa ákeledi. Bar aıyrmashylyǵy biri uzaqtaý, al taǵy bireýimen júrseńiz tezirek jetesiz. Sondaı-aq túrli joldarmen júre otyryp, sý qoımasynyń ár tusyna tap bolýyńyz múmkin.
Munda sýǵa túsip qana qoımaı, balyq aýlaýǵa da bolady. Taǵy bir aıta keterligi, Kamenkada sarqyrama bar. Soǵan kelip, sýretke túsip, shomylatyndar kóp. Sýy óte jyly.
P/s: Shyraıly Shyǵystyń jaıdary jazda týrısterdi tartatyn demalys oryndary osy. Óskemen qalasynyń ózinde de shomylýǵa bolatyn eki jer bar. Olar – Sol jaǵalaý kesheni men Oktıabr kentiniń janyndaǵy Samal jaǵajaıy. Móldir sýdyń jaǵasynda tynyǵyp, kúsh jınap qaıtqyńyz kelse, qamdana berińiz!