Shuńqyrda shyryldaǵan shaqalaqtyń daýsy qulaǵymnan ketpeıdi — atyraýlyq polıtseı
Qazir Jylyoı aýdandyq polıtsııa bóliminde ákimshilik polıtsııa bólimshesiniń bastyǵy laýazymyn atqarady.
Eńbek jolyn 2013 jyly Atyraý qalalyq polıtsııa basqarmasynyń tergeý bóliminde bastaǵan.
«Polıtsııa qyzmetkeri — halyqtyń qorǵany. Únemi adamnyń quqyǵy men bostandyǵyn qorǵap, qylmysqa qarsy ymyrasyz kúres júrgizedi. Qazaqtyń uly aqyny Abaı Qunanbaıulynyń „Adam bol“ degen sózin udaıy esimde ustap júremin. Elimizde batyl áriptesterimniń erlikke para-par áreketi men jedel qımylynyń nátıjesinde qanshama adam ajaldan aman qaldy», -deıdi Amangeldi Muqashev.
Polıtsııa maıory 9 jyl buryn dárethana shuńqyrynan shaqalaqty qutqaryp qalǵan. Keıin sol shaqalaqqa polıtsııa qyzmetkeriniń esimi berilgen.
«Polıtsııa bólimindegi kezekshilikte edim. Basqarý pýltine jeke turǵyn úılerdiń birindegi dárethananyń shuńqyrynan jańa týǵan sábı tabylǵany týraly habar tústi. Jedel tergeý tobymen birge oqıǵa ornyna keldim. Habar bergen jedel járdem brıgadasynyń medbıkesi eken. Ol qatty qoryqqan bolýy kerek, „bala óldi“ dep aıqaılady. Biraq, dárethanadan shaqalaqtyń daýysy estildi. Sol kezde „balany aman-saý alyp shyǵý qajet“ degen oıǵa bekindim. Dárethanany qulatyp, shuńqyrǵa túsip, sábıdi qutqarýǵa umtyldym. Shuńqyrdyń ishinde platsentadan ajyramaǵan kúıinde jatyr eken. Sábıdi dereý joǵaryǵa qaraı kóterip, syrtqa shyǵardym», -deıdi Amangeldi Muqashev.
Onyń aıtýynsha, shuńqyrdyń ishine túskende aýa jetpeı, tunshyǵyp qalǵan. Biraq, sol oqıǵany áli kúnge umyta almaıdy.
«Úlkender „perishtesi qaqty“ deýshi edi. Sol shaqalaqty peritesi qaqqan bolýy kerek. Áli kúnge shuńqyrda shyryldaǵan shaqalaqtyń daýysy qulaǵymnan ketpeıdi. Keıin turǵyndar sol shaqalaqty Amangeldi dep ataýǵa uıǵarym jasapty. Qazir sol balamen aralasyp, kezdesip turamyn. Ol áli kishkentaı ǵoı. Kishkentaı Amangeldiniń bolashaqta bilimdi, batyl azamat bolyp erjetkenin qalaımyn», -deıdi polıtsııa maıory Amangeldi Muqashev.
Beıbit kúnde batyldyǵyn tanytqan polıtsııa qyzmetkeri otbasynda úsh bala tárbıelep otyr.
Eske sala ketelik, budan buryn Atyraý oblysynda tártip saqshylary sýǵa sekireıin dep jatqan áıeldi qutqaryp qalǵan edi.