«Shubatymyz shetelge shyǵarylady» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Almatyda «Álemdik keńistikte Ortalyq Azııa elderi ǵylymynyń yntymaqtasýy» atty halyqaralyq forýmy bolyp ótti. Oǵan ǵylymı eńbekteri joǵary kórsetkishke ıe bolǵan Qazaqstan, Reseı, Ázerbaıjan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrkimenstan, Túrkııa jáne Mońǵolııanyń ǵalymdary qatysyp, Ortalyq Azııa aımaǵynyń álemdik ǵylymı ortamen baılanysy týraly pikir almasyp, ǵylymı-zertteý jumystarynyń qorytyndysy jáne is-tájirıbelerimen bólisý josparlaryn jasady. 2011 jyly alǵash ret uıymdastyrylǵan ǵalymdar forýmynda Elbasy qazaqstandyq ǵalymdardyń bedeldi halyqaralyq ǵylymı málimetter qoryna shyǵýy otandyq ǵylymdy damytýdaǵy mańyzdy baǵyttardyń biri bolyp sanalatynyn alǵa tartqan edi.
Qazirgi tańda elimizdegi 250-ge jýyq joǵary oqý oryndary men ǵylymı-zertteý uıymdary Thomson Reuters jáne Springer kompanııasynyń bedeldi ǵylymı málimetter qoryn erkin paıdalanýda. Sońǵy tórt jylda Thomson Reuters kompanııasynyń Web of Science Core Collection málimetter qoryn paıdalanýda qazaqstandyq izdenýshilerdiń sany 4 esege óskenin baıqaımyz.
Forým aıasynda «Ulttyq ǵylymı-tehnıkalyq aqparat ortalyǵy» AQ jáne Thomson Reuters kompanııasy ǵylymı eńbekteri joǵary baǵalanǵan úzdik ǵalymdarǵa «Ǵylym kóshbasshysy» táýelsiz marapatyn tapsyrdy. Fızıka salasy boıynsha joǵary avtorlyq dáıeksóz keltirý kórsetkishine ıe bolǵan alty jarııalynymnyń úsheýi L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory Rátbaı Myrzaqulovtyń enshisine tıip otyr. Sonymen qatar, Fızıka-tehnıka ınstıtýtynyń ǵalymdary Ernst Boos, Bolat Jáýtikov, Nıkolaı Pokrovskıı, Áset Baraqbaev syndy ǵalymdarymyz ǵylymı avtorlyq maqalalar daıyndap, joǵary dáıek sóz keltirý kórsetkishine qol jetkizdi. Bul jaıynda «Ortalyq Azııanyń úzdik ǵalymdary marapattaldy» degen maqalada berilgen.
Bas basylymda «Aqmeshit bıoekotýrızm ortalyǵyna aınala ma?» degen kólemdi maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Aqmeshit úńgirine Myrzataı aǵa arnaıy keldi. Akademık Myrzataı Joldasbekov. Qazaqstan bodandyq qamytyn moınynan sypyryp erkin, azat el bolǵanda Elbasynyń qasynda bolyp, memleketimizdiń tútini túzý ushýyna, aıaǵynan qaz-qaz turyp jetilýine uıytqy bolǵan biregeı azamattarymyzdyń canatynan. Redaktsııadan shuǵyl tapsyrma túsip, Aqmeshitke birge bara almaı qalǵanbyz. Uıaly telefon arqyly habarlastyq. Aǵa tolqýly. Álemniń jeti keremetiniń biri degen joq, biraq soǵan jeteǵabyl oı aıtty. Jer astyndaǵy Aqmeshit úńgiri týraly talaı ret jazyp, janaıqaıymyzdy eshkimge jetkize almap edik. Qaıratker aǵanyń arnaıy izdep kelgendigi júrek jylytqan.
Qazaqta qasıetti, kıeli jerler kóp. Sonyń biri - Báıdibek aýdanynyń aýmaǵynda ornalasqan Aqmeshit úńgiri. Onyń qasıettiligi nede degen saýalǵa jaýap bermes buryn myna bir aqıqatty eske salǵymyz keledi.
Dúnıejúziniń jurty sáti tússe Tıbet taýyna shyǵyp, kókirek kere dem alyp, shambalalar qasıetin júreginen ótkizýge qumbyl. Qoly jetkender boıyndaǵy keselderden aryldym, jan-dúnıem tazardy dep keledi.
Quı senińiz, quı senbeńiz, aspanmen amandasqan sol Tıbet taýlarynyń qasıeti osy bizdiń Aqmeshit úńgirinde bar. Múmkin artyq, múmkin kemdeý...» dep jazady maqala avtory.
Qasıetti, kıeli Aqmeshit 250 metr bıiktikte taýdyń sileminde ornalasqan. Úńgirdiń kire berisinde eni shamamen 10-15 metr kóleminde, arnaıy ornatylǵan temir satymen 35 metr tómen túskende birden jazdyń aptap ystyǵy +35, +40 gradýstan úńgirdiń ishi qońyr salqyn, +18-20°S salqyn lebi uryp turady. Úńgirdiń bir keremeti: eni 60-80 metr, uzyndyǵy 120 metr, bıiktigi shamamen 35 metr kúmbez ispettes.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, El Úkimeti qoǵamdyq tártipti kúsheıtý arqyly azamattardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan sharalaryn jalǵastyrdy. Osy maqsatta oıyn-saýyq, sporttyq jáne basqa da buqaralyq sharalardy uıymdastyrýshylardyń jaýapkershiligi joǵarylatylady. Mysaly, eger shara barysynda oǵan qatysýshylar ne kórermender aınaladaǵy qalalyq sáýlet týyndylaryn búldire bastasa, ishki ister organdary sharany toqtatyp tastaı alady. Májiliste «Keıbir zańnamalyq aktilerge sporttyq-buqaralyq, mádenı, oıyn-saýyq jáne basqa da is-sharalar ótkizý kezinde qaýipsizdikti qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» jańa zańnyń jobasy talqylanýda. Jaqynda qujat palatanyń otyrysyna ekinshi oqylymǵa shyǵarylyp, tolyq maquldanbaq.Bul týraly «Oıynǵa barsań, oılanyp bar!» atty maqaladan tolyq oqı alasyzdar.
Osy gazette «Shubatymyz shetelge shyǵarylady» degen maqala jarııalandy. «Osynyń aldynda jazǵanymyzda, EAEO elderi óndirisshileriniń Sochıdegi kezekti basqosýynda Almaty oblysyndaǵy túıe sharýashylyǵynyń ónimderi Belorýssııa men Reseıden kelgen kásipkerlerdi qatty qyzyqtyryp, sol kezdesý barysynda birqatar kelisimderge qol qoıylǵanyn aıtqan edik. Sol jolǵy ýaǵdalastyqtyń nátıjesinde shubatqa degen suranys artyp, alys-jaqyn shet memleketterge jóneltýdiń tyń joldary qarastyrylýda»,-dep jazady basylym.
Elimizde oısyl qarany eń kóp ósiretin aımaqtardyń biri - Almaty oblysy bolsa, sonyń ishinde Jetisý jerindegi túıelerdiń eń kóp shoǵyrlanǵan jeri - qazirgi kezde Іle aýdanynyń quramyna enetin, bir kezdegi Kúrti alqabyndaǵy «Dáýlet-Beket» JShS. Alǵashqy kezde kásibin birneshe túıeden bastaǵan Sydyq Dáýletovtiń jetekshiligindegi sharýashylyqta qazirgi kezde bes myńǵa jýyq oısyl qara tóli bar. Negizinen, sútti baǵyttaǵy arýana tuqymdas túıelerdi ósiredi. Sonymen birge sıyr men qoı sharýashylyǵyn da shamasy jetkenshe óristetip otyr. Maldan alynǵan ónimdi alysqa arbalamaı, burynǵy Kúrti aýdanynyń ortalyǵy Aqshı aýylyndaǵy shaǵyn kásiporynda qaıta óńdeýden ótkizedi. Qazirgi kezde óz elimizdegi saýda oryndarynda syrtqy pishini qazaqtyń torsyǵyna keletin ydysqa quıylyp, satylyp jatqan shubat osynda daıyndalǵan.
***
«Batys Qytaı-Batys Eýropa» halyqaralyq dálizinái bóligi bolyp tabylatyn Qazaqstandaǵy jer asty týnneldiń qurylysy bekitilgen merziminen keshigip júrgizilýde. Bul óz kezeginde magıstraldi paıdalanýǵa berý merzimin keıinge shegeretini anyq. Qurylysshylardyń atalǵan týnneldi salý kezinde tap bolǵan qıyndyqtary týraly «Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Zatıajnoı tonnel» degen maqalada tolyq baıandalǵan.