Shotland ǵalymdary kúnine 8 staqan sý ishýdiń qate ekenin anyqtady
Shotland ǵalymdary adamnyń kúndelikti suıyqtyq mólsheriniń jartysyna jýyǵyn tamaqtan alatynyn, sondyqtan kóp taza sý ishýdiń qajeti joq ekenin atap ótti.
Endi aýqymdy zertteýlerge súıene otyryp olar kúnine 1,5-1,8 lıtr sý ishýge keńes beredi.
«Kúndelikti qajettiliktiń bastapqy ólshemi eki lıtr – bul kishigirim qateliktiń nátıjesi. Іshýimiz tıis sý – jalpy táýliktik qajettilik pen taǵamnan alatyn nárseniń aıyrmashylyǵy», - deıdi zertteý avtorlarynyń biri professor Djon Spıkmen:
Jańa zertteýde sý aınalymy adam aǵzasynda turaqty ızotoptar qoldanylatyn tehnologııany qoldaný arqyly dálirek esepteýge bolady.
Zertteýge 23 elden segiz kúnnen 96 jasqa deıingi 5604 adam qatysty.
Eksperıment barysynda qatysýshylar bir staqan sý ishti. Onda keıbir sýtegi molekýlalary turaqty deıterıı ızotobyna aýystyrylǵan.
Deıterıı adam aǵzasynda óndiriledi jáne múldem zııansyz.
Sodan keıin zertteýge qatysýshylardyń denesinen deıterııdiń shyǵý jyldamdyǵy olardyń aǵzasyndaǵy sý aınalymynyń jyldamdyǵyn ólshedi.
Bul jyldamdyq ár adamda ártúrli, sondyqtan ár adamnyń kúndelikti tutynatyn sý mólsheri de árqıly bolady.
Mysaly, denedegi sý ystyq jáne ylǵaldy klımatta, taýly jerlerde, sondaı-aq sportshylarda, júkti jáne bala emizetin áıelderde tezirek jańarady.
Denedegi sýdyń aınalý jyldamdyǵyn anyqtaıtyn eń mańyzdy faktor – jumsalatyn energııa mólsheri.
20-35 jastaǵy er adamdardyń denesinen kúnine orta eseppen 4,2 lıtr sý shyǵady.
Jas ulǵaıǵan saıyn bul kólem tómendeıdi jáne er adamdarda 90 jasqa qaraı shamamen 2,5 lıtrge deıin tómendeıdi.
20-40 jas aralyǵyndaǵy áıelderdiń aǵzasynan kúnine 3,3 lıtr sý shyǵady, al 90 jasynda olarda deneden shyǵatyn suıyqtyqtyń táýliktik mólsheri 2,5 lıtrge deıin tómendeıdi.