ShOLÝ: Ult josparyn júzege asyrý úshin memlekettik emes sektordyń da jumysyn údete túsý kerek

ASTANA. QazAqparat - El aýmaǵynda «5 ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam» - Ult josparyn oryndaýdyń alǵashqy qadamdary iske asyrylyp jatyr.

Bu l baǵytta memleketti, ekonomıka men qoǵamdy damytý úshin qaǵıdatty jańa quqyqtyq orta qalyptastyratyn 59 zań kúshine endi.

Qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn - Ult jospary el ishi syrtynda úlken talqyǵa túsip, álemdik saıasatkerlerdiń oń baǵasyn aldy. Búginge deıin Ult jospary aıasynda qyrýar is-sharalar atqarylýda.

El ekonomıkasyn jańa beleske kóterýge baǵyttalǵan Ult josparyn júzege asyrý barysyndaǵy atqarylǵan jumystar «QazAqparat» Halyqaralyq aqparattyq agenttiginiń nazarynan tys qalǵan emes. Endi elimizdegi  Ult josparyn oryndaý baǵytynda aldymen atqarylar sharalar jónindegi  irgeli ekonomısterdiń, qoǵam qaıratkerleriniń túrli sala mamandarynyń pikir-usynystary jónindegi materıaldarǵa sholýdy usynamyz.

 «Ult jospary - naqty 100 qadam» reformasyn júzege asyrý úshin memlekettik emes sektordy jergilikti basqarý organdarynyń jumysyna belsendi aralastyrý kerek. Bul týraly Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» maqalasy jónindegi brıfıng barysynda QR Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasynyń Ortalyq Azııa óńirindegi etnosaralyq jáne konfessııaaralyq qatynastardy zertteý ortalyǵynyń basshysy, áleýmettaný ǵylymynyń doktory Aıgúl Sədýaqasova keńinen tarata aıtyp berdi. 

 «2016 jyldyń birinshi kúnderinen bastap, Elbasy byltyr jarııalaǵan 5 ınstıtýtsıonaldy reformany júzege asyrý bastaldy dep anyq aıtty. Qazir ekonomıkalyq daǵdarys, saıası-əskerı qaqtyǵystar sııaqty syrtqy jaǵymsyz faktorlar kóbeıgen kezeń. Sondyqtan, Elbasy «bizdiń eń basty qundylyǵymyz - el birligi» dep, negizgi reformalarynyń ishinde «biregeılik pen birlik» degen baǵyttardy erekshe atap ótti. - Osy baǵyttardy qalyptastyrý úshin eki negizgi tetik qalyptasqan, - dedi Elbasy. Onyń birinshisi - Qazaqstan halqy Assambleıasynyń ınstıtýty. Ekinshi tetik - jalpyulttyq patrıottyq, «Məńgilik el» ıdeıasy».

A.Sədýaqasovanyń aıtýynsha, Memleket basshysy jarııalaǵan Ult josparyn sətti júzege asyrý tek memlekettik organdardyń moınyndaǵy mindet emes. Bul rette, reformalardy oıdaǵydaı júzege asyrý úshin azamattyq qoǵam da barynsha belsendi jumys isteýi kerek, - deıdi ol.
«Qazaqstanda memlekettik emes sektor damýda. Sonyń ishinde, azamattyq qoǵamdy damyta túsý - reformanyń bir baǵyty deýge bolady.

Naqtyraq aıtsam, azamattyq qoǵam týraly Mədenıet jəne sport mınıstrligi arnaıy jospar qabyldanǵan. Sol jospardyń ishinde memlekettik emes sektordy belsendi ete túsýdiń jańa formalary kózdelgen. Jalpy, azamattyq qoǵamdy qalyptastyrý - endi júzege asyrylatyn baǵyt emes, júzege asyrylýy bastalyp ketken baǵyt. Mysaly, Qazaqstan halqy Assambleıasy tarapynan alatyn bolsaq, Assambleıa da arnaıy jospar qabyldap, etno-mədenı birlestikterdi qoǵamdyq jumystarǵa úzdiksiz qatystyrady. Jalpy, reformalardyń ishinde memlekettik emes sektordy jergilikti basqarý organdarynyń jumysyna da belsendi aralastyrý josparlanǵan»,-dedi oıyn qoryta kele ol.

  Qazir əlemdik tájirıbege súıene otyryp, jańa reformalardy júzege asyrý arqyly el ekonomıkasyn jańa ekonomıkalyq shyndyqqa daıyndaý kerek. Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýtynyń basqarma tóraǵasy Maqsat Muqanov osyndaı pikir bildiredi.

Al, onyń birinshi orynbasary Əset Erǵalıevtiń aıtýynsha, Ult josparyn júzege asyrý qarqynyna syrtqy faktorlar áser etpeıdi. 
«Búgingi syrtqy ekonomıkalyq konıýnktýra qurylymdyq jəne ınstıtýtsıonaldy reformalardy ər eldiń kún tərtibine shyǵaryp otyr. 
Al, taǵy bir jaǵynan, ekonomıkalyq tıimdilik turǵysynan alsaq, reformalar sapaly ósimdi qamtamasyz etpek. Ekonomıkalyq tarıh kórsetip otyrǵandaı, jeke sektorǵa basymdyq bergen elder daǵdarysqa toıtarys bere alady»,-deıdi Ə.Erǵalıev. 

«Qazaqstan álemdik ekonomıkaǵa óte tyǵyz ıntegratsııalanǵan. Ótken jyly bizdiń el Dúnıejúzilik saýda uıymyna kirdi. Búginde jahandaný kezeńinde barlyq úderister, árıne, álemniń kez kelgen eline yqpal etedi. Qazirgi ýaqytta, álemdik tájirıbege súıensek, jańa reformalar júrgizip, ekonomıkany jańa ekonomıkalyq shyndyqqa daıyndaý kerek. Ult jospary Qazastannyń búgingi kúrdeli ekonomıkalyq jaǵdaıdan shyǵýdyń sarabdal joly bolyp otyr»,-dedi Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýtynyń basqarma tóraǵasy M.Muqanov.

Ádette, yntalandyrýshy qadam bolǵan jaǵdaıda memlekettik qyzmetkerler ózderin árdaıym jetildirýge tyrysady. Bul týraly  «QazAqparat» tilshisine bergen suhbatynda Parlament Májilisiniń depýtaty Gúljan Qaraqusova málim etti.

«Prezıdent maqalasynda nátıjeli qyzmet úshin memlekettik qyzmetkerlerge bonýs berý taqyrybyna toqtaldy. Meniń oıymsha, bul jaqsy sheshim jáne osy  qadam mindetti túrde oń nátıje beredi. Sebebi, adamı jáne ekonomıkalyq turǵyda durys sheshim. Jaqsy jumys biliktiligimen kózge kóringen adamǵa bul qoldaý bolady. Memleket qyzmetkerdi jumysqa qabyldaǵan kezde birinshi kezekte qyzmetine saı keletin adamdy qabyldaý kerek ekeni belgili. Sondyqtan da jumysta jaqsy nátıje kórsetken adamdy yntalandyrý kerektigine eshkim de qarsy sóz aıta almaıtyny anyq»,-dedi ol.

Osy oraıda depýtat yntalandyrýshy qadam bolǵan jaǵdaıda qyzmetkerler ózderin árdaıym jetildirýge tyrysatynyn atap ótti.

«Memlekettik qyzmetker halyqqa qyzmet etedi. Sondyqtan qyzmetkerler ózderiniń jumysynda jaqsy ári joǵary nátıjeler kórsetýge mindetti»,-dep túıdi Gúljan Qaraqusova.

 «Memlekettik qyzmetke ornalasý tek keshendi irikteý men jumysty tek tómengi laýazymdardan bastaýdyń nátıjeleri boıynsha múmkin bolady. Jumys tájirıbesi memlekettik qyzmetshiniń mansaptyq ilgerileýiniń basty sharty bolady jáne munda da tek konkýrstyq negizde júzege asyrylady. Sondaı-aq, jekelegen memlekettik qyzmetshiler rotatsııalarynyń múmkindigi kólbeýinen jáne tiginen olardy qyzmettik baspanamen qamtamasyz ete otyryp qarastyrylǵan. Ekinshiden, memlekettik qyzmetke ashyq konkýrs arqyly jáne Kadr saıasaty jónindegi ulttyq komıssııanyń sheshimi boıynsha kelisimsharttyq negizde memlekettik emes sektordaǵy basqarýshylar qatarynan azamattar jáne sheteldik menedjerler tartyla alady. Úshinshiden, memlekettik qyzmetshige eńbekaqy tóleýdiń jańa júıesi onyń biliktiligi men atqaratyn jumysynyń sıpatyna, kólemi men nátıjesine baılanysty zań turǵysynan bekitiledi. Asa nátıjeli qyzmet úshin bonýstar tóleý qarastyrylǵan. Mundaı júıeni 2017 jyldyń 1 qańtarynan bastap engizý josparlanyp otyr. Bul jerde 2016 jyly búginde «B» korpýsyna kiretin memlekettik qyzmetshilerdiń eńbekaqysy joǵarylaıtynyn aıta ketý kerek», degen Elbasy sóziniń kókeııkestiligine basa toqtalady Májilis depýtaty. 

  Barshaǵa arnalǵan qazirgi zamanǵy memleket qurý josparynyń alǵashqy bólimi kásibı memlekettik apparat qurý bolyp tabylatyny beseneden belgili jaıt. Al, kásibı memleket - shynaıylyq pen bolashaq kepili. Bul pikirdi QazAqparat tilshisine Taraz memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtynyń rektory, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Darııa Qojamjarova bildirdi.  

Ýnıversıtet rektory Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasynda memleketti kásibılendirýge basymdyq berip, ony jan-jaqty túsindirip ótkendigine aıryqsha nazar aýdardy.

«Memleket basshysy óz sózinde: «Biz barlyq postkeńestik elderdiń ishinde alǵash bolyp memlekettik qyzmetshilerdiń jańa kadrlyq korpýsyn konkýrs jáne merıtokratııa qaǵıdattary arqyly qalyptastyrýǵa kiristik. Qazir qazaqstandyq memlekettik qyzmetti damytýdyń jańa kezeńi bastaý aldy», - dedi. Jaqynda osy taraptaǵy jańa zańǵa birqatar ózgerister engizilgeni belgili. Endi memlekettik qyzmetke ornalasý tek keshendi irikteý men jumysty tek tómengi laýazymdardan bastaýdyń nátıjeleri boıynsha múmkin bolmaq», - deıdi ol.

D.Qojamjarovanyń aıtýynsha, jumys tájirıbesi memlekettik qyzmetshiniń mansaptyq ilgerileýiniń basty sharty bolady jáne munda da tek konkýrstyq negizde júzege asyrylý kózdelingen. Sonymen qatar, memlekettik qyzmetshilerdi baspanamen qamtamasyz etý de qarastyrylyp otyr. Bul óz kezeginde kásibı memleket apparatyn qalyptastyrýǵa zor yqpal etedi.

«5 ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam»  - Ult jospary - kásibı memleket kepili ekendigin eskeretin bolsaq, ondaǵy «Memlekettik qyzmetke qabyldaý eń tómengi laýazymdardan bastalýy tıis» degen qaǵıdanyń ómirsheńdigin búginde kópshilik aıtýda. Osy oraıda aıta ketken lázim, Taraz memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýty pedagog kadrlar daıyndaıtyn irgeli oqý orny. Іrgetasynyń qalanǵanyna jarty ǵasyrǵa jýyq ýaqyt ótken oqý ordasynan kúni búginge deıin myńdaǵan maman daıarlandy. Bizdiń basty maqsatymyz - jańa turpatty, zamanǵa saı, kásibı muǵalim daıyndaý. Al, kásibı sheberligi joǵary ustaz - bilim sapasynyń kepili bolmaq. Táýelsiz el tiregi - bilimdi urpaq desek, jańa dáýirdiń kún tártibinde turǵan keleli másele - bilim berý, ǵylymdy damytý, órkenıet bitkenniń ózegi, bilim, ǵylym, tárbıe ekendigine eshkimniń talasy joq. Alash qaıratkeri Ahmet Baıtursynov: «... Muǵalim qandaı bolsa, mektep hám osyndaı bolmaqshy. ıAǵnı, muǵalim bilimdi bolsa, ol mektepten balalar kóbirek bilim alyp shyqpaqshy. Solaı bolǵan soń, eń áýeli mektepke keregi - bilimdi, pedagogıka ádistemeden habardar, jaqsy oqyta biletin muǵalim», - degen bolatyn. HHІ ǵasyr muǵalimine qoıylatyn talaptar zor. Óıtkeni, bilimdi, kásibı bilikti ustaz - básekege qabiletti tulǵa daıarlaýda bilim sapasyn kóterýdiń negizgi tetigi», - dedi professor.

Sondaı-aq, ol Elbasy maqalasynda bilim berý, densaýlyq saqtaý jáne halyqty áleýmettik qorǵaý salalaryn reformalaýǵa qatysty da ózekti máselerdiń qozǵalǵanyn atap ótti».

Álbette, atalǵan salalar - adam áleýetiniń sapasyn arttyrýǵa jaǵdaı jasaıtyny ras. «Bilim berý salasynda mektepke deıin jáne mektepte bilim berýdiń jańa úılestirilgen standarttaryn ázirleý jáne bekitý boıynsha jumystar júrgizilýde. Bilim berý úsh tilde - qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde júrgiziletin bolady», - dedi Memleket basshysy. Úsh tildi bilim berý - búgingi zaman talaby, básekege qabiletti elder qataryna aparar basty baspaldaqtardyń biri. Osy arqyly quzyretti hám zamanaýı tulǵany qalyptastyra alamyz. Qazaq tili - Otanymyzdyń tili, memlekettik tilimiz, bizdiń patrıottyǵymyzdyń belgisi bolsa, al aǵylshyn jáne orys tilderin úıretýdegi maqsat XXI ǵasyrda ómir súrip jatqan jastardyń erteńgi kúni eńbek naryǵyndaǵy qajettiligin qamdaý úshin bolmaq», - dedi Darııa Qojamjarova. 

  Osy arada sheteldik BAQ-tardyń da QR Prezıdentiniń  atalmysh maqalasyna nazar aýdarǵandyǵyn aıta ketken jón.

 «Itar-Tass» aqparattyq agenttiginiń tilshisi óz maqalasynda Nursultan Nazarbaevtyń jemqorlyqpen kúreske baǵyttalǵan sharalar týraly pikirine erekshe toqtalǵan.

Oqyrmandarǵa Qazaqstanda memlekettik qyzmet týraly jańa zań jobasy qabyldanǵanyn aıta kele, memlekettik qyzmetshilerge jalaqy tóleýdiń jańa júıesi engizilgenin jetkizgen. Osylaı­sha, qazaq elinde memlekettik apparat­tyń tıimdiligin arttyrýǵa mán berilip otyr deıdi reporter.

 Al «Evronıýstiń» Reseıdegi bólim­shesi alǵa qoıǵan maqsatqa baryn­sha aıqyn qol jetkizý kerek, bı­lik júıeli túrde ha­lyqtyń al­dynda esep berýi tıis degen Elba­synyń 5 ınstıtýttyq re­formany iske asyrýǵa baǵyt­talǵan keńeste aıtqan sózin my­salǵa kel­tirgen.

Tilshi maqala sońynda Qazaqstannyń ult josparynda 5 túrli basym baǵyt aıqyndalǵanyn jetkizgen. Belarýs telegraf agenttigi bolsa, Qazaqstan 2020 jylǵa deıin taýar tasymalyn 2 esege arttyrsa, 10 jyldan keıin 50 mıllıon tonnaǵa deıin ulǵaı­týdy josparlap otyr dep jazdy.

«Bul rette Qazaqstan Kóshbas­shysy mýltımodaldy «Eýrazııa­lyq trans qurlyqtyq dálizin» qurý jobasy bastalǵa­nyn eske salǵan. Ol júkterdiń kedergisiz tranzıtin qamtamasyz etedi» delingen maqalada.

Elimiz­diń eko­nomıkalyq damýǵa baǵyt­talǵan jospary da sheteldik basy­lym­darda kórinis tapty. Máselen, «Praım» aqparattyq agenttigi «Qazaqstan óńdeýshi ónerkásipke ınvestıtsııa quıatyn kem degende 10 túrli transulttyq korpora­tsııany tartýdy jospar­lap otyr» dep jazdy. Tipti qazirdiń ózin­de 26 transulttyq korporatsııamen kelissóz júrgize kele, olardyń birqatarymen naqty kelisimge qol jetkizdi dep Elbasynyń maqala­syna toqtalyp ótken.

Sondaı-aq jer-jerlerde el ekonomıkasynyń qaryshty qadam jasaýyna negiz qalaıtyn baǵdarlamalyq maqala jaıly oı-tolǵamdaryn bildirip jatqan aqnıetti jandar týraly aıta ketken lázim.

 «Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasynda bizdiń aldymyzda turǵan basty mindetterdi taǵy bir kórsetip berdi», deıdi BQO ákimi apparaty «Qoǵamdyq kelisim» KMM dırektory Aleksandr Ájiǵalıev.  

-Elbasy atalǵan maqalasynda ár urpaqtyń óz armany bar ekenin, ásirese, ata-babalarymyz ǵasyrlar boıy ańsaǵan azattyqqa Qazaq eliniń qol jetkizgenin aıta kelip, «Biz, qazirgi qazaqstandyqtar úshin Táýelsizdik kópetnosty qoǵamymyzdyń naqty joǵary ómirlik qundylyǵyna aınaldy» dep atap kórsetti.

Shyndyǵynda da bıyl 25 jyldyǵy keńinen atalyp ótiletin Táýelsizdikti eldegi barlyq ult ókilderi qasterleı bilýi tıis. Osy oraıda keıingi kezde qurylǵan qoǵamdyq kelisim keńesteri de azattyqtan asqan qasıetti uǵym joqtyǵyn, kelisim men birlik Qazaqstan damýynyń kepili ekendigin keńinen túsindirýi kerek. Maqalada aıtylǵan barlyq mindetterdi júzege asyrýǵa Qazaqstan halqy Assambleıasy belsene qatysatyny anyq. Eń aldymen, bul - halyq arasynda aqparattyq jumys júrgizý jáne Elbasymyz qoıǵan tapsyrmalar boıynsha birigip áreket etý.

Ótken jyly da BQO ákimi apparatynyń «Qoǵamdyq kelisim» mekemesi ulttyq-mádenı birlestiktermen yntymaqtasa otyryp, Qazaqstan halqy Assambleıasy jyly aıasynda ultaralyq kelisim men tatýlyqty saqtaýǵa jáne nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan kóptegen is-shara ótkizdi. Ol - ulttyq-mádenı birlestikterdiń óz mádenıetin, ádet-ǵuryptary men salt-dástúrin, ulttyq kıimi men taǵamdaryn tanystyrýǵa baǵyttalǵan mádenı kúnderi. Sonymen qatar  ǵylymı-saraptama keńesiniń kóptegen basqosýlary, sonyń ishinde reseılik sarapshylar men ǵalymdardyń qatysýymen ótken keńeıtilgen otyrystardy atap aıtýǵa bolady. M.Ótemisov atyndaǵy BQMÝ-dyń negizinde Qazaqstan halqy Assableıasy kafedrasy ashyldy. 

Sonymen qatar  Qazaqstan halqy Assambleıasy jylynyń ashylý rásiminde bastama alǵan 10 respýblıkalyq baıqaýdy da aıta ketken jón. Óz jobalaryn usynǵan batysqazaqstandyqtar respýblıkalyq baıqaýlarda júldeli oryndarǵa ıe boldy. Mysaly, ózge ult ókilderi - mektep oqýshylaryna qazaq tili men mádenı ortasyna boı úıretip, memlekettik tildi meńgerýine, tarıhy men mádenıetin, salt-dástúri men ádet-ǵuryptaryn boıyna sińirý múmkindigin kózdegen «Myń bala» atty respýblıkalyq mádenı-aǵartýshylyq jobasynyń jeńimpazdary Marııa Gladkova, ıÝlııa Rıazanova, ıÝlııa Chernoıarova mereıimizdi bir kóterip tastady. Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúnine arnalǵan jyl saıynǵy «Tarıhı taǵylym - ótkenge taǵzym» atty halyqaralyq forýmy ótkizildi.

«Elbasymyz budan jıyrma jyldan astam ýaqyt buryn  Qazaqstan halqyn bir shańyraq astyna biriktirip, aıqyn baǵytpen jol bastasa, búgingi tańda da Kóshbasshymyz usynǵan maqsat-mindetterdi qoldaı otyryp, alǵa nyq senimmen qadam basa beretinimiz anyq», dep túıindedi oıyn A.Ájiǵalıev.

 «Qazaqstan halqy QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń strategııasy mańynda toptasýy shart. Bul týraly Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» maqalasyna qatysty «QazAqparat» agenttigine bergen suhbatynda «Bolashaq» stıpendıaty, «Qazaqstan Aselsan Injınırıng» kompanııasynyń bas ınjeneri Erkebulan Isabekov málim etti.

«Elbasy óziniń maqalasynda ekonomıkanyń birqatar perspektıvaly sektorlaryn damytý boıynsha sharalar qarastyrylǵandyǵyn atap ótti. Birinshi kezekte ol elektr energııasy sektoryna jáne energııalyq tıimdiliktiń ósýine qatysty sharalar ekenin de naqtylady. Qazirgi ýaqytta barsha álemniń qozǵaýshy kúshi energetıka salasy der edim. Álem elderi energııa kózderi úshin talas júrgizip jatyr. Energetıka salasynda kóp jetistikke jetken memleket edáýir damýǵa da qol jetkize alady. Sondyqtan, N.Nazarbaev osy baǵytta ózimizdiń dańǵyl jolymyzdy salý úshin kúsh-jiger aıamaýmyz qajet dep atap ótti. Ol úshin energııa servıstik kelisimsharttar tetigi arqyly energııa únemdeý salasyna strategııalyq ınvestorlardy tartýdy tapsyrdy. Jeke energııa servıstik kompanııalardy damytýdy belsendilendirýdiń, olardy energııa únemdeý salasyna qyzmetter keshenin usynýǵa yntalandyrýdyń mańyzyn da aıyryqsha toqtaldy», - deıdi E.Isabekov.

Onyń sózi boıynsha, Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń árbir reformasy Qazaqstannyń bolashaǵyn jarqyn etýge baǵyttalǵandyǵyn kórý qıyn emes. 

«Prezıdent aýzynan aıtylǵan naqty-naqty mindetterdi zeıin salyp, qaraıtyn bolsańyz, bolashaqta Qazaqstan qandaı bolady degen saýalǵa jaýap tabasyz. Sot júıesin damytý, memlekettik apparatty túbegeıli ózgertý, jalaqy júıesin jetildirý, quqyqtylyq pen zańdylyq, úkimet ashyqtyǵy men shaǵyn jáne orta bıznestiń damýy, ınnovatsııalarǵa jol ashý, ınvestıtsııalardy tartý, Qazaqstandy aımaqtyq tranzıttik habqa aınaldyrý, týrızmdi qaryshtatý, qarjylyq ortalyqty qurý syndy bastamalar bolashaqta iske asatyn ushan-teńiz isterdiń bir parasy ǵana. Osylar oryndalar bolsa, Qazaqstan Ortalyq Azııada ǵana emes, búkil álemde serpindi damyǵan elderdiń birine aınalary sózsiz. Ol úshin tek halqymyzdyń uıysqany kerek, bir atanyń balalarymyz ǵoı, qol ustasa, el damýyna úles qosqanymyz qajet», - dep túıindedi oıyn jas ınjener.

«Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵy toılanatyn jylda eseli eńbek etetin bolamyz», deıdi  Batys Qazaqstan oblysy Aqjaıyq aýdanyndaǵy Taıpaq mýzyka mektebiniń dırektory Ǵaınıjamal Ádilova.

 «Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasynda elimiz aldynda turǵan basty maqsat-mindetterdi saralaı kelip, «bilim berý, densaýlyq saqtaý jáne halyqty áleýmettik qorǵaý salalaryn reformalaý adam áleýetiniń sapasyn arttyrýǵa jaǵdaı jasaıtynyn» atap kórsetti. Bul álemdik daǵdarysqa qaramastan, Qazaqstanda bilim berý, densaýlyq saqtaý sekildi áleýmettik salalarǵa da aıryqsha kóńil bólinip otyrǵandyǵyn taǵy bir nyqtaı túsedi», degen júrekjardy pikirin bildirdi ol.

Onyń aıtýynsha, Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵy toılanatyn jylda Qazaqstan halqy kóterińki rýhpen eńbek etip, Elbasy alǵa qoıyp otyrǵan joba-josparlardy júzege asyrýǵa óz úlesterin qosa bilýi tıis. Eń bastysy, táýelsizdik jyldarynda qol jetken tabystardy baıandy etip qana qoımaı, jańa mindetter aıasynda mańdaı terimizdi sypyra otyryp, jumystanýǵa týra keledi.

«Qazir tehnıkalyq mamandyqtardyń, ǵylym men ınnovatsııanyń kúni týǵan zaman. Erinbeı eńbek etken, talmaı ǵylym izdegen, jalyqpaı tehnıka meńgergen adam ozady. Turmysy jaqsy, abyroıy asqaq bolady. Osyny jas urpaqqa uǵyndyrýdamyz. Maqsatymyz aıqyn, mindetimiz aýqymdy. Biz, mýzyka mektebi ujymy, Elbasy sózderin elimizdiń ótken jyldardaǵy tynys-tirligimen birge tarazylap, oqyp-úırenýdemiz. Kúnbe-kún izdenisimizdi báseńdetpeı, bilim-biligimizdi ushtaı otyryp, qazirgi zaman bıikterin baǵyndyrýǵa umtylýymyz kerek. Osy oraıda Taıpaq mýzyka mektebiniń tabyssyz emestigin aıta ketýge bolady.

Burynǵyny aıtpaǵannyń ózinde, ótken jylǵy qarashada ǵana Atyraýda ótken halyqaralyq «Máńgi el - Qazaqstanym!» festıvalinde shákirtterimiz bas júlde, taǵy basqa syılyqtardy ıelendi. Baıtaq elimizdiń berekesi, dáýleti ár eńbek ujymynyń jetistikterinen quralatyny málim. Demek, tek alǵa umtylamyz. Bir-eki jyl tóńireginde mektep  ǵımaratynyń shatyry tolyq kúrdeli jóndeýden ótkizildi, basqa da jaǵdaılar jasaldy. Osyndaı qamqorlyqqa ispen jaýap berýge tıispiz. Óz halqynyń tarıhyn, tilin, mádenıetin, keshegi jáne búgingi ómiriniń qyr-syryn ul-qyzdar jaqsy bilýi kerek. Bul otbasynan jáne mektepten bastaý alýǵa tıisti. Azdaǵan jyldarda talaı joldan, talaı daǵdarystan óttik. Qıyndyq ta az bolǵan joq. Sonyń bárin el birliginiń arqasynda jeńdik. Elbasy anyq baǵyt-baǵdar berip otyrǵanyndaı, endigi mindet - álemdegi ozyq elderdiń qataryna qosylý. Ol úshin judyryqtaı jumyla eńbek etip, uıymshyldyqtyń úlgisin kórsetýge tıispiz», dedi Ǵ.Ádilova.

  Eske sala ketsek,  Aqordada Bes ınstıtýtsıonaldyq reformany júzege asyrý jóninde keńes ótkizdi. Onda Elbasy baǵytymyz aıqyndalǵan Ult josparyn júzege asyrýda bosańsýǵa jol berilmeıtindigin qadaı aıtqan edi. Prezıdent  reformalardyń ýaqtyly jáne tıimdi júzege asyrylýynyń mańyzdylyǵyna da toqtaldy. Elbasy memlekettik qyzmetti jetildirý jumysyn ortalyqta da, jergilikti jerlerde de júrgizý kerektigin, zań ústemdigin qamtamasyz etý aıasynda sot júıesiniń ózi de ózgeristerge bastamashy bolýy qajettigine nazar aýdardy.

«Sonymen qatar, Patrıottyq akt qabyldaý josparlanyp otyr, onda halyq birligin, toleranttylyq pen senimdi odan ári nyǵaıtý jónindegi qyzmettiń negizgi baǵyttary kórsetiletin bolady. Sondaı-aq, esep berýshi memleket qalyptastyrý mindetine sáıkes, barlyq deńgeıdegi atqarýshy bılik turaqty negizde halyqqa esep berip otyrýy tıis. Jalpy alǵanda, nátıjege basshylar jeke jaýapty bolady. Bul rette, reformalardy kózboıaýshylyqqa aınaldyrýǵa jol berýge bolmaıdy. Ózgeristerdi júzege asyrýǵa kedergi bolatyndar laýazymynan bosatylady», - dedi Memleket basshysy.

  Byltyrǵy jylǵy prezıdenttik saılaýda óziniń saılaýaldy tuǵyrnamasy retinde belgilegen bul reformanyń júzege asýyn Elbasy aıryqsha nazarda ustaıtynyn aıtqanbyz. Osyǵan oraı, Elbasy «Ult Jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty taqyryppen baǵdarlamalyq maqalasynda Prezıdent  memleketti, ekonomıka men qoǵamdy damytý úshin qaǵıdatty jańa quqyqtyq orta qalyptastyratyn 59 zań kúshine engenin, tarıhymyzda buryn-sońdy bolmaǵan aýqymdaǵy ulttyq zańnamalyq ózgeristerdi baǵamdaý mańyzdy ekenin atap ótedi.

«Ár urpaqtyń óz armany bar, olarda tek jeke jáne otbasylyq ıgilikterge ǵana umtylys kórinis tappaıdy. Olarda qashanda týǵan jerge degen súıispenshilik sezimi, óz halqy men Otanynyń baqyty týraly ańsar aıqyn kórinedi. Ata-babalarymyzdyń kóptegen urpaqtary úshin Qazaqstannyń Táýelsizdigi asyl arman bolyp keldi. Biz olardyń azat jáne táýelsiz Otandy ańsaǵan kóp ǵasyrlyq qııaldaryn is júzine asyrdyq. Biz, qazirgi qazaqstandyqtar úshin Táýelsizdik kópetnosty qoǵamymyzdyń naqty joǵary ómirlik qundylyǵyna aınaldy. Biz osydan bar-joǵy shırek ǵasyr buryn ǵana barlyq aqyl-oıymyz ben júregimizdi baýrap alǵan kóptegen oı-nıetterimizge qol jetkizdik», - dep atap ótedi maqalasynda Elbasy. Budan bólek, N. Nazarbaev Qazaqstan halqy óz jeri men onyń baılyǵynyń uqypty ıesi bolýǵa úırenip jatqanyn, jańa tehnologııalardy meńgerip, tarıhta eshqashan bolyp kórmegen óndiristik qýattar men ekonomıkanyń tutas salalary iske qosylyp jatqanyna toqtalady.  «Eń bastysy - biz jańasha armandaýdy, Táýelsiz Qazaqstanymyz bir bólshegi bolyp otyrǵan jahandyq álemdegi qıyndyqtarǵa qaramastan, el men qoǵamdy damytýda naqty mindetter qoıýdy jáne olardy sheshýdi úırendik. Biz Táýelsizdiktiń 25-shi jyldyǵyna jańa qazaqstandyq armanmen aıaq bastyq, onyń basty maqsaty júzege asyrylyp jatqan «2050» Strategııasymen bara-bar».

Jalpy baǵdarlamalyq maqala reformalar arqyly tutastaı qazaqstandyq sapaly sekiristiń naqty baǵyttaryn qamtıdy. Máselen, maqalanyń «Memleketti kásibılendirý» bóliminde Elbasy zań arqyly júzege asatyn jańa normalardyń, tyń novellalardyń erekshelikterin túsindirip, memlekettik qyzmetti jańǵyrtýdyń negizgi qyrlaryna toqtalady. «Men buny Qazaqstandaǵy barlyq jańǵyrtý úderisi oı-nıeti tabysynyń sheshýshi tetigi retinde qarastyramyn», - dep atap ótedi Elbasy. Reformanyń jáne bir baǵyty táýelsiz sot tóreligi men Qazaqstannyń búkil quqyq qorǵaý júıesine qatysty bolyp tabylady. Elbasy bul rette reforma azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etýge, zańdardy qatań oryndaýǵa jáne quqyq tártibin nyǵaıtýǵa baǵyttalýy tıistigin alǵa tartady.

Budan bólek, «Bıýrokrattyq shyǵynsyz ekonomıkaǵa qadam basý» bóliminde Prezıdent ındýstrııalandyrý men ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etý boıynsha jańǵyrtýlar keshenine toqtalady. «Bizdiń uzaq merzimdi ustanymymyz ekonomıka qyzmetindegi tranzaktsııalyq shyǵyndardy udaıy qysqartý bolýy tıis. Olardyń kólemi, eń aldymen, memlekettik ınstıtýttardyń qalaı jumys isteıtinine baılanysty. Salyqtyq jáne kedendik ákimshilik júrgizýdi jaqsartýǵa baǵyttalǵan sharalar zor mańyzǵa ıe bolady», dep atap ótedi Elbasy. Prezıdenttiń paıymynsha, Ult josparynyń ekonomıkalyq blogyna kiretin sharalar Qazaqstan ekonomıkasynyń óńdeýshi sektoryna kem degende 10 transulttyq korporatsııany tartýdy qarastyrady. Sonymen birge, «zákirli ınvestorlarmen» birlesken kásiporyndar qurý jónindegi jumystarmen óńdeýshi ónerkásiptiń, ınfraqurylymdardyń, energetıkanyń jáne basqa otandyq kompanııalardyń 3 toby qamtylatyn bolady. Al osy baǵyttyń temirqazyq máselesi táýelsiz sot júıesi, aǵylshyn tilin qoldaný jáne ınvestıtsııalyq rezıdenttik qaǵıdatyn engizý quqyǵymen jeke zań quzyreti qaǵıdaty boıynsha «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵyn qurý bolyp tabylady. «Bizdiń elordamyz Astana Eýrazııanyń iskerlik, mádenı jáne ǵylymı ortalyǵy retinde damyp, áýejaıdyń jańa termınalyn qosa alǵanda, zamanaýı halyqaralyq kóliktik-logıstıkalyq júıege ıe bolady», - dep túıindeıdi Elbasy.

Bas maqalanyń «Innovatsııalyq ındýstrııalandyrý kókjıekteri» atty bóliminde Ult josparyndańy ekonomıkanyń birqatar perspektıvaly sektorlaryn damytý boıynsha sharalar qarastyrylǵan. Ondaı sharalardyń nátıjesinde Qazaqstan 2020 jylǵa qaraı ІJÓ-niń energııa syıymdylyǵyn 25 paıyzǵa jáne ǵasyrdyń ortasyna qaraı 50 paıyzǵa tómendetýge qol jetkizý mindeti júkteledi. «Biz ǵylymdy qajet etetin ekonomıkany qalyptastyrý boıynsha jumystardy jalǵastyra beremiz. Bul oraıda básekege qabiletti, joǵary tehnologııaly óndiristerdiń synı massasyn ósirýge qol jetkizý mańyzdy. Bıznestiń ınnovatsııalyq belsendiligi ІJÓ-niń 20 paıyzyna deıin, ınnovatsııalyq ónimder úlesi 2,5 paıyzǵa deıin artady», - deıdi Prezıdent. Sonymen qatar, N. Nazarbaev «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasynda qamtylǵan kólik ınfraqurylymyn, áýe qatynastaryn damytý máselesine de erekshe toqtalady. Bul rette Astananyń álemdik deńgeıdegi qarjy ortalyǵy retinde qalyptasýy úshin 2019 jylǵa deıin Tokıo, Sıngapýr jáne Gonkong sııaqty jetekshi qarjy ortalyqtarymen jańa halyqaralyq baǵyttar ashylatyny da aıtylyp otyr.

 Ult josparynyń bútindeı bir parasy «Áleýmettik jańǵyrtý yntalandyrýshylary» taqyrybyna negizdelip otyr. Osy rette Prezıdent óz maqalasynda ekonomıkanyń qarqyndy damýy eńbek qatynastarynyń jańa túrin qalyptastyrý úderisine aıryqsha nazardy qajet etetinin, osy maqsatta jańa Eńbek kodeksi qabyldanǵanyna toqtalady. «Bizge Jalpyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamy ıdeıasyn tabandy túrde ómirge engizý qajet. Qarjylandyrý kólemin arttyra otyryp, Jumyspen qamtýdyń jol kartasy ózekti etile túsedi. Onyń baǵdarlamalaryna qatysý eńbekke qabiletti halyqqa qysqa merzimdi qaıta daıarlaý kýrstarynan ótýge, óziniń biliktiligin arttyrýǵa, shaǵyn nesıe alýǵa múmkindik beredi. Sonymen birge, Jahandyq daǵdarystyń aǵymdaǵy yqpalyna baılanysty obektıvti qıyndyqtardy eńserýge jaǵdaı jasaıdy».

 Bas maqala sońynda Prezıdent N. Nazarbaev Ult josparyn is júzinde júzege asyrý kezeńi bastalǵanyn, onyń Jańǵyrtý jónindegi ulttyq komıssııanyń baqylaýymen júretinin aıtady. «Biz kóptegen synaqtarǵa abyroıly tótep berdik, shynyqtyq, rýhymyzdy kúsheıttik. Biz jańa Qazaqstandy - Uly Dala Elin qurdyq. Ult josparyn oryndaı otyryp, biz ózimizdiń Ulttyń Órleý Dáýiriniń kókjıekterin keńeıtemiz, ózimiz Táýelsizdik jyldary ishinde qol jetkizgen jáne bizge jahandyq damý bergen barlyq múmkindikterdi paıdalanamyz. Álemde, sóz joq, úshinshi álemnen birinshige qadam basqan elderdiń mysaldary bar. Biz olardyń jarqyn tájirıbelerin zertteımiz jáne eskeremiz. Qazir biz ekonomıkanyń, memleket pen qoǵam damýynyń eń tabysty jahandyq modelderin ólshem retinde alamyz. Búginde álemde óziniń jalpyulttyq armanyn umyt qalýdyń júzjyldyǵynan shyǵa otyryp, álemniń eń uly ulttarymen bir qatarda turý turǵysynda beıneleıtinder kem de kem. Biz Qazaqstannyń osynaý tarıhı taǵdyryna senemiz. Men qazaqstandyqtardy Ult josparyn júzege asyrýǵa jáne reformalardy júrgizýge barynsha belsendi qatysýǵa, olar ashatyn múmkindikterdi paıdalanýǵa shaqyramyn. Biz ózimizdiń qazaqstandyq armanymyzdyń oryndalýyna jáne Qazaqstannyń órkendeýine senimdi túrde qol jetkizetin bolamyz!», - delingen.    

Shyn máninde Elbasynyń jańa jyldyń alǵashqy kúnderinde jarııalanǵan maqalasy eldi jańa jetistikke, jańa bıikterge jeteleıtinin ańǵartyp otyr. Maqala jaryq kórisimen qazaqstandyqtar bas maqalamen tanysyp qana qoımaı, ózderiniń lebizderin de bildirip, qoǵam arasynda qyzý talqylaý júrýde. Buǵan dálel Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngterde sarapshylar ultty uıystyratyn josparǵa qatysty Elbasy maqalasynyń erekshelikterine mán berip, talqylap, pikirlerin bildirýde. Bul úderis aldaǵy ýaqytta da jalǵasatyn syńaıly. 

 «Qazaqstannyń Elbasy maqalasynda aıtylǵan qazaqstandyq armanǵa nyq qadam basýy úshin barlyq alǵysharty daıyn», degen pikir bildiredi QR Parlamenti Senatynyń depýtaty Mıhaıl Bortnık.

Memleket basshysynyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» maqalasy ótken jyldyń qorytyndysy ispettes. Onda Prezıdent Ult josparynyń 5 ınstıtýttyq reformasyn júrgizý eldiń damýy úshin aıtarlyqtaı serpin beretindigin taǵy bir márte atap ótken. Biz olardy ekonomıkalyq ósimniń senimdi qarqynyn qalpyna keltirýge jáne barlyq halyqtyń myǵym áleýmettik kepilin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan memlekettiń daǵdarysqa qarsy aýqymdy sharalarynyń basty quramy retinde qarastyramyz», - deıdi Elbasynyń maqalasyna oraı QazAqparat tilshisine óz oıyn bildirgen senator M.Bortnık.

Onyń paıymynsha, elimizde ol úshin qajetti barlyq jaǵdaı bar. Memlekettiń, ekonomıkanyń jáne qoǵamnyń damýy úshin túbegeıli jańa quqyqtyq orta qalyptastyratyn 59 zań kúshine endi. 5 ınstıtýttyq reformanyń bastalýyn zańdyq jáne uıymdastyrýshylyq turǵyda qamtamasyz etý baǵytynda aýqymdy jumystar júrgizildi. 2016 jyldyń 1 qańtarynan «5 ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrýdyń kezeńi bastaldy.

«ıAǵnı, maqalada aıtylǵan qazaqstandyq armanǵa, álemniń damyǵan 30 eliniń qataryna enýge nyq qadam basýy úshin barlyq alǵysharty daıyn. Búginde Qazaqstan halqy Ult josparynyń barlyq 5 reformasyn tolyqtaı qoldaıtyndyǵyn kórsetip otyr. Óıtkeni, bul reformalar zamanaýı ári barynsha ózekti», - deıdi senator.

Baǵdarlamalyq maqala el óńirlerinde jan-jaqty talqylanǵany, Ult josparyn júzege asyrý joldary boıynsha sharalar qolǵa alynǵany belgili.

   Syr óńirinde de «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrý boıynsha josparlanǵan aýqymdy sharalar iske asyrylyp jatyr.

 Atap aıtqanda, aımaq basshysy Qyrymbek Kósherbaev pen jergilikti jáne aýmaqtyq organdardyń qatysýymen ótken semınar-keńeste Elbasynyń «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrý boıynsha josparlanǵan sharalar barysy qaraldy.

Keńeste sóz alǵan ákim Ult josparynyń strategııalyq mańyzyn aıryqsha atap ótti.

«100 naqty qadam» Ult jospary ortalyqta ǵana júzege asyp, Úkimettik deńgeıde jaýaptylyq júkteletin reforma emes. Bul - búkil qazaqstandyqtardyń isi. Bul iske bir adamdaı jumylýymyz qajet. Barlyq memlekettik organdardan, qoǵamdyq ınstıtýttar men azamattardan is-qımyldyń úılesimdiligi, tabandylyq, kreatıvtilik jáne qajyrlylyq talap etiledi, - dedi oblys ákimi Q.Kósherbaev.

Semınar-keńeske qatysýshy salalyq uıymdardyń basshylary zańnamaǵa engiziletin ózgerister týraly baıandady. 5 ınstıtýtsıonaldyq reformadan týyndaıtyn Ult jospary memleket jáne qoǵam ómirindegi eń mańyzdy salalardy qamtıdy.

Máselen, memlekettik qyzmette birqatar ózgerister oryn alady. Burynǵy «Memlekettik qyzmetshilerdiń ar-namys» kodeksiniń ornyna «QR memlekettik qyzmetshileriniń ádep kodeksi» jasaldy. Bul qujatta memlekettik qyzmetshiniń syrtqy kelbeti men moraldik-rýhanı qasıetteri jáne júrip-turýy men qoǵammen baılanys normalary qarastyrylǵan. Memlekettik qyzmetke ornalasý, mansaptyq ósýi, olardyń eńbekaqysynda da birshama ózgerister bar. Engizilgen ózgeristerdiń qatarynda ádep boıynsha keńester jáne ádep jónindegi ýákil laýyzymy paıda boldy. Bul laýyzymǵa ujym ishinde bedeldi, bilimdi qyzmetker taǵaıyndalady.

Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń Qurylys, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri jáne resýrstaryn basqarý komıtetiniń Jerge ornalastyrý, geodezııa jáne jer qatynastaryn damytý basqarmasynyń basshysy Ardaq Samambetov aýyl sharýashylyǵy baǵytyndaǵy jerlerdi jekeshelendirý týraly áńgimeledi. Paıdalanylmaı turǵan jer ýchaskelerin naryqtyq aınalymǵa engizý jaýapty jalǵa alýshylardyń múddelerin qorǵap, bos turǵan jer telimderin tıimdi paıda kózine aınaldyrýǵa múmkindik beredi, - deıdi ol.

Sonymen qatar, basqarma basshysy memleketaralyq, respýblıkalyq jáne óńiraralyq deńgeıde Baıqońyr qalasynyń jer telimderin paıdalaný týraly másele sheshimin tapqanyn aıtty. Oblystyń aýmaǵyn ulǵaıtyp, Syrdarııa ózeniniń sol jaǵalaýyn ıgerý, ondaǵy jer telimderin bólý  jumystary da sheshilgen.

Semınarda basqa da ózgerister týraly sóz boldy. Máselen, zańbuzýshylyqtar kartasyn jasaqtaý, kedendik jáne salyqtyq zańnamany jeńildetý, óndiriske ınvestıtsııa tartý sııaqty taqyryptar da nazardan tys qalǵan joq.

  QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty Jeksenbaı Dúısebaev ta Elbasynyń  «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasy týraly pikir bildirip, óz oıyn ortaǵa saldy.

- Jańa bastalyp otyrǵan 2016 jyl jahandyq deńgeıde alǵanda da, óz elimiz úshinde mańyzdy kezeńniń bastalýy bolyp otyr.

Bul maqalada osy kezeńge deıingi qabyldanǵan baǵdarlamalardy, osydan eki jyl buryn Elbasy jarııa etken «Qazaqstan - 2050» strategııalyq josparyn, «100 naqty qadam» - Ult josparyn, 2015 jylǵy 30 qarashada Memleket basshysynyń halyqqa arnaǵan Joldaýyn iske asyrýdyń joldary men baǵyttary keń uǵymda ashyp kórsetilgen. Atap ótilgen osy baǵdarlamalar men josparlar 2016 jyldyń 1 qańtarynan bastap júzege asyrylýy kerek. Oǵan eń birinshi zańnamalyq negiz qajet bolatyny sózsiz. Osy oraıda, besinshi sessııanyń alǵashqy kúninen bastap Parlament óz úlesin qosty. «5 ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam» - Ult josparynyń oryndalýy úshin qajetti zańdar qabyldandy. Depýtattar jańa 59 Zańdy qabyldaý úshin qysqa merzim ishinde irkilissiz eńbek etip, 1 qańtardan bastap qoldanysqa enýine jaǵdaı jasady.

Alda turǵan maqsat - bes ınstıtýttyq reformany júzege asyrý. Búgingi tańda kásibı memlekettik apparatty qurýdyń mańyzdylyǵy zor. Bul basqarý júıesine de, mamandardy daıarlaý isine de qatysty bolyp otyr. «Memlekettik qyzmet týraly» Zańǵa tyń ári ómirsheń tolyqtyrýlar engizildi. Memlekettik qyzmetkerler óziniń biliktiligimen, kásibı jáne iskerlik sheberligimen baǵalanýy tıis. Óz mindetine júktelgen jumysty ýaqytynda ári tıimdi oryndap, nátıjesin kórsete bilgen maman ǵana jańa zamannyń talaptaryna jaýap bere alady. Memlekettik organdarda endi básekege qabiletti mamandar jumys isteıtin bolady. Sondyqtan jańa Zań arqyly qazir kásibı memlekettik apparatty qurýǵa jol ashylyp otyr. Bul elimiz úshin úlken serpilistiń biri bolmaq.

Egerde memlekettik qyzmet kedergisiz, durys jumys jasasa, bizdiń ekonomıkamyz da, áleýmettik jaǵdaıymyz da, qoǵamnyń basqa salalary da jaqsaratyny sózsiz. Osy másele halyqtyń ortasynda jıi talqylanatyn edi, endi onyń jańa jolmen damıtyny anyqtalyp otyr. Prezıdent bul jóninde óziniń kózqarasyn taǵy bir ret naqty baıandap ótkenin kóremiz.

Kelesi másele - bizdiń qoǵamdaǵy zańdylyqtyń qorǵalýy. Bizdiń múddemiz táýelsiz elimiz zańdylyqty saqtaı otyryp, damýy qajet. Zańdylyqty saqtaýda sot júıeleri qalaı jumys isteıdi? Osy oraıda, Elbasy sýdıalardy irikteý men taǵaıyndaý úderisteri qoǵam úshin móldir jáne ashyq bolatynyn jáne qandaı ister atqarylatynyn atap ótkenin kórýge bolady.

Buryn, mysaly, sot júıesi bes satymen iske asyrylyp kelgen bolsa, endi úsh býyndy júıesine ótetin bolamyz. Atap aıtqanda, onyń birinshi - sottyń sheshimi, ekinshi - apellıatsııalyq jáne úshinshi - kassatsııalyq ınstantsııalary qalady. Bul sot jumysynyń ashyqtyǵyn kórsetedi, sondaı-aq ýaqyttyń kóp ketýine jol bermeıdi jáne halyqtyń senimin arttyra túsedi.

Sonymen qatar atalǵan maqalada ekonomıkamyzdy ındýstrııalandyrý, jekeshelendirý máseleleri qamtyldy. Aıtalyq, qazir ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýdyń ekinshi besjyldyǵyn bastap kettik, endi onyń nátıjeleri boıynsha birqatar sheshýshi kórsetkishterge qol jetkizýimiz qajet. Elbasymyz kózdelip otyrǵan josparlarymyz iske asqan kezde, bıznestiń ınnovatsııalyq belsendiligi elimizdiń ІJÓ-iniń 20 paıyzyna deıin, ınnovatsııalyq ónimder úlesi 2,5 paıyzǵa deıin artatynyn tilge tıek etti.

Osyndaı pikirimen bólise kele, depýtat J. Dúısebaev: «Al jekeshelendirý týraly oı qozǵaǵanda, qazaqstandyq jáne sheteldik ınvestorlarǵa jekeshelendirýge barynsha qatysýǵa jaǵdaı jasaý úshin shekteýlerdi alyp tastaýǵa múmkindik beretin zańnamalyq ózgerister qabyldanǵany belgili. Ekonomıkanyń ósýin, onyń reformalary men damýyn júıeli iske asyrý joldaryn Elbasy naqty-naqty atap kórsetken. Memleket basshysy ózi usynǵan josparlary qalaı júzege asyrylatynyn halyqqa taǵy da bir jan-jaqty baıandap berdi», - dep oıyn túıindedi.

  Ult josparyn júzege asyrýǵa aýyl kásipkerleri de aýqymdy úlesterin  qosyp jatqany belgili.

Solardyń biri Batys Qazaqstan oblysy Jánibek aýdanynda turatyn kásipker, «Sımvol» JShS dırektory, «Eren eńbegi úshin» medaliniń ıegeri Esqaıyr Elemesov.

Onyń aıtýynsha, Elbasymyz Qazaqstannyń álemniń eń damyǵan 30 eliniń qataryna qosylýyna qol jetkizý jańa qazaqstandyq arman ekenin atap kórsetti. Osy maqsatqa oraı 5 ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha «100 naqty qadam» Ult jospary qolǵa alynǵany, ony qazirgi ǵalamdyq daǵdarys kezinde qalaı júzege asyrý kerektigi taıǵa tańba basqandaı aıtylǵan. Elimizde Ult josparyn oryndaý úshin jańa zańdar qabyldanǵany jáne qabyldanatyny belgili. Maqalada qurylys salasyna da qatysty bolatyn jańa normatıvtik qujattar, zańdylyqtardaǵy jańa ózgerister jaıy sóz bolǵan. Ásirese, qurylystyń smetalyq qunyn anyqtaýdyń resýrstyq ádisine kóshý, ıaǵnı qurylys materıaldarynyń, jumys kúshiniń, basqa da qyzmetterdiń aǵymdaǵy naryqtyq qunyn eskerýge jaǵdaı jasalatyny bizdi, qurylysshylar qaýymyn qýantyp tastady.

«Qurylǵanyna bıyl 15 jyl tolatyn «Sımvol» seriktestiginiń qurysh qoldy qurylysshylary elimizdiń ósip-órkendeýine, aýyl-aımaqtyń gúldenýine óz úlesterin qosyp keledi. Seriktestik eldi mekenderge gaz qubyrlaryn tartý, áleýmettik nysandardy kúrdeli jóndeýden ótkizý, aýdannyń ınfraqurylymyn damytý baǵytyndaǵy qurylys-montajdaý jumystaryn atqarady. Qasterli Táýelsizdik kúni merekesine oraı táýelsizdik jyldary ishinde ujymymyzben atqarylǵan eńbegimiz elenip, kompanııa basshysy retinde «Eren eńbegi úshin» medalimen marapattalýym qarapaıym eńbek adamyna, qurylysshylarymyzdyń eńbegine berilgen laıyqty baǵa dep bilemin. Árige barmaı-aq, tek ótken jyldyń ózinde kompanııa kúshimen aýdan ortalyǵynan 157 nysanǵa arnalǵan ınfraqurylym tartý jumystary sapaly atqaryldy.  Endi bul jerlerde turǵyn úı, áleýmettik nysan qurylystaryn alańsyz júrgizýge bolady. Odan basqa Borsy, Aqoba aýyldarynda sporttyq alańdar salynyp, qarasha aıynda tapsyryldy. Jánibek kolledjiniń ǵımaraty kúrdeli jóndeýden ótkizildi. Sonymen qatar «Dıplommen aýylǵa» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha 10 turǵyn úı boı kóterip, merziminde paıdalanýǵa berildi.  Qazir «Sımvol» JShS-da 35 adam turaqty jumyspen qamtylǵan. Al qurylys jumystary qyzǵan kezde eńbek bırjasy arqyly taǵy da 70 shaqty adam jumysqa tartylady. Aldaǵy ýaqytta da kompanııamyz aýyl-aımaqty jasampaz eńbekterimen kórkeıtý jolynda eńbek ete beretin bolady. Endigi maqsat - Qazaqstandy  jańǵyrtýdyń basty jobasy Ult josparyn iske asyrýǵa óz úlesimizdi qosý», - dedi E.Elemesov.

 «Ult jospary - quqyqtyq memleket qurýdyń negizi, degen paıymdaýyn bildiredi QR Іshki ister mınıstri.

  «Elbasy «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty baǵdarlamalyq maqalasynda bıylǵy jyldan bastap Bes ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadamdy oryndaýdyń praktıkalyq kezeńi bastalǵanyn jarııa etken edi. 2015 jyly bul baǵytta uıymdastyrý jumystary júzege asyrylyp, atalǵan reformany zańnamalyq qamtamasyz etý sharalary qolǵa alynǵan bolatyn. Osynyń aıǵaǵy retinde memlekettik, ekonomıka men qoǵamdy damytý úshin qaǵıdatty jańa quqyqtyq orta qalyptastyratyn kóptegen zań kúshine endi, degen pikir bildirgen «QazAqparat» tilshisine Qazaqstan Respýblıkasynyń Іshki ister mınıstri, polıtsııa general-polkovnıgi Qalmuhambet Qasymov.

«Biz osy arqyly XXI ǵasyrdyń ortasyna qaraı kóshbasshy otyz ulttyń biri bolýǵa táýekel ete otyryp, qazaqstandyq armanymyzǵa qol jetkizýge naqty ári senimdi qadamdar jasaıtyn kezeńniń jeteginde turmyz», - deıdi polıtsııa general-polkovnıgi.

Mınıstrdiń paıymynsha, Ult jospary - Qazaqstandy keń aýqymdy jańǵyrtý jobasynda tutas memlekettiń damýyn joǵary álemdik standarttarǵa sáıkes belgileý, onyń ishinde memlekettik kásibılendirý, shyǵynsyz ekonomıkaǵa qadam basý, ınnovatsııalyq ındýstrııalandyrý negizinde elimizdi tereńdete jańǵyrtýdyń negizgi baǵyttary júıelendi. Osy qatarda quqyqtyq tártip pen zańdylyqty qamtamasyz etýge mańyzdy mindetter júktelip, olardyń sheshimdi joldary belgilendi.

«Prezıdent táýelsiz sot tóreligi men Qazaqstannyń búkil quqyq qorǵaý júıesiniń azamattardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qamtamasyz etýge, zańdardy qatań oryndaýǵa jáne quqyq tártibin nyǵaıtýǵa baǵyttalýy - ekinshi reformanyń máni dep kórsetken bolatyn. Sonymen qatar quqyq qorǵaý organdarynyń, ásirese polıtsııanyń adam múddesi men quqyqtyq tártipti nyǵaıtý qyzmetinde turýyna qol jetkizý qajet ekendigine mańyz berildi»,-  dedi ol.

Osy rette Q.Qasymov jergilikti bılik organdary men jergilikti qoǵamdastyqtarǵa esep beretin jergilikti polıtsııa qyzmetin qurý jumystary qolǵa alynǵanyn eske salyp ótti. Qazirgi tańda jergilikti polıtsııaǵa qoǵamdyq tártipti kúzetý, turmystyq qylmyspen kúres, jol qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne taǵy da basqa mindetter júktelýde. Bul halyq pen polıtsııa arasyndaǵy qarym-qatynasty jańa satyǵa kóterip qana qoımaı, ózara senimdi baılanysty nyǵaıtýǵa erekshe yqpalyn tıgizbek.

«Osy qatarda etıkalyq normalardy buzǵan polıtsııa qyzmetkerlerine qatysty túsken aryz-shaǵymdardy qaraıtyn qoǵamdyq keńester men ózge de konsýltatıvtik-keńestik organdar júıesin qalyptastyrý talaby zańnyń ústemdigin qamtamasyz etýge kepil bolatyn bastamanyń biregeıi dep bilemiz. Bul arqyly ishki ister organdary jumysynyń tıimdiligin arttyrý tetigi iske qosylmaq», - dedi elimizdiń bas polıtseıi.

Sondaı-aq mınıstr el Prezıdenti penıtentsıarlyq júıeni jaqsartý isin kókeıkesti másele etip qoıyp otyrǵandyǵyn atap ótti. Bul memlekettik-jekemenshik áriptestikti damytý sheńberinde júzege asatyn sharalar keshenin quramaq. Osy maqsatta Іshki ister mınıstrligi shet elderdiń tabysty tájirıbelerin zerdelep, birqatar naqty sharalarǵa muryndyq bolýda. Jazasyn ótegen adamdarǵa kómek kórsetý men yqpal etýdiń mańyzyn negizge ala otyryp, áleýmettik ońaltý keshenin júzege asyrý da kózdelgen.

«Jalpy alǵanda, Elbasynyń tártip pen zańdylyqty qamtamasyz etý jospary quqyqtyq memleket ustanymdary men qundylyqtaryn berik ornatýdan týyndaıdy. Bul bastamalar óz kezeginde azamattardyń quqyq qorǵaý júıesine senimin arttyrýǵa aıryqsha yqpal eterine senim mol»,-  dep túıindedi sózin Q.Qasymov.

  Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń rektory Dınar Nóketaevanyń da  bul Ult josparyna baılanysty ózindik aıtary bar. 

 «Árbir salany elep-ekshep, artyq-ereksheligin, kem-ketigin nazarynda ustap, árdaıym sony usynystar men tyń ıdeıalardy ortaǵa salyp, halyqtyń jumyla jumys isteýine negiz bolyp otyrǵan Elbasy Nursultan Nazarbaev «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasynda kúrdeli kezeńdegi kúre joldy taǵy bir márte aıqyndap berdi. Qoǵamdyq-saıası máni zor maqaladaǵy «Biz óz jerimiz ben onyń baılyǵynyń uqypty ıesi bolýǵa úırenýdemiz, jańa tehnologııalardy meńgerip, tarıhymyzda eshqashan bolyp kórmegen óndiristik qýattar men ekonomıkanyń tutas salalaryn iske qosýdamyz. Jáne eń bastysy - biz jańasha armandaýdy, Táýelsiz Qazaqstanymyz bir bólshegi bolyp otyrǵan jahandyq álemdegi qıyndyqtarǵa qaramastan, el men qoǵamdy damytýda naqty mindetter qoıýdy jáne olardy sheshýdi úırendik» degen joldar elimizdiń ǵasyrǵa bergisiz ótken tarıhynan habar beredi», dedi Ult kóshbasshysynyń bul maqalasyna oraı QazAqparat tilshisimen suhbattasqan Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń rektory Dınar Nóketaeva.

Onyń paıymynsha, tolǵaqty máselelerdi keńinen qamtyǵan maqala álemniń damyǵan 50 eliniń arasynan oıyp turyp oryn alǵan qalyptasqan Qazaqstan úshin atqarylǵan sharýalar týraly toqtalyp, onyń jemisti jetistikterinen syr shertedi. Ult Kóshbasshysynyń baǵdarlamalyq saıası qujatqa bergisiz maqalasyn zer salyp, zeıin qoıyp oqyǵan árbir jan osy kúnge deıin aýqymdy jumystardy atqarylǵanyna, ıaǵnı Ult josparyna sáıkes kóptegen zańdar qabyldanyp, memlekettik qyzmet, sot, jergilikti basqarý isteri damytylǵanyna, kóleńkeli ekonomıkany joıý úshin jasalǵan is-sharalarǵa tolyǵymen kóz jetkizedi.

«Sonymen qatar, «HHІ ǵasyrdyń ortasyna qaraı biz Qazaqstannyń álemdegi asa damyǵan 30 memlekettiń qataryna qosylýyna qol jetkizýdi josparlap otyrmyz» degen joldar arqyly qazaqstandyq armannyń oryndalý jolyndaǵy aıqyn baǵdardy, maqsatty isterdi alǵa qoıyp, ár saladaǵy kúrdelilikterdi sheshý men atqarylatyn naqty qadamdardy kórsetip beredi. Biz bul qoǵamdyq-saıası maqaladan shyndyǵynda 5 ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadamnan turatyn Ult josparyn oryndaýdyń praktıkalyq kezeńiniń bastalǵanyn sezine alamyz»,-  dedi ýnıversıtet basshysy.

Rektordyń atap ótýinshe, saıası jarııalanym Prezıdenttiń buǵan deıingi Qazaqstan halqyna arnaǵan Bes halyqtyq reformasymen, «100 naqty qadam» - Ult josparymen, «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý» atty  Joldaýymen astasyp jatqan úlken baǵdarlamalyq qujat deýge tolyq negiz bar. Óıtkeni, Elbasynyń lokomotıv ıdeıasy - Jańa qazaqstandyq arman: Uly Dala Elinde ulttyń órleý dáýirin qalyptastyryp, Máńgilik Elge aınalý ekenin bárimiz túsinemiz. Ol úshin maqala avtory kórsetken - azamattardyń quqyqtary qorǵalǵan, tártibi men zańy myqty kásibı basqarý apparaty qurylǵan, bekigen memlekettik ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy bar, birtektilikpen birligi bekem, mán-mańyzy órkendegen keń aýqymdy jańǵyrǵan baǵyty aıqyn, álemniń damyǵan 30 eliniń ortasynda irgesi myǵym memleket bolý úshin kóptegen tyń bastamalardy júzege asyrýymyz kerek. Ult Kóshbasshysy onyń tetikterin de kórsetip berip otyr. Bul maqalada shynaıy ári uǵynyqty tilmen aıqyn jazylǵan.

«Jurt kelgendeı jıyn bolsyn, jumylǵan qoldaı uıym bolsyn» degen halyq danalyǵynda. Qoǵamnyń damýy úshin ári birtutastyǵynyń artýyna tikeleı áser etetin Elbasynyń bas maqalasy memlekettik qyzmetten bastap mektepke deıingi bilim berý máselelerin tolyq qamtyǵan. Árbir salanyń mamandaryn oılantatyn, ilgeriletetin, damý kóshine ilestiretin mańyzdy mindetterdi júıeli túrde jetkizgen. Memleket basshysy qalyń buqaraǵa birtutas azamattyq, «Máńgilik El» ulttyq ıdeologııasy qaǵıdatynda, Jalpyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamy arqyly úsh tuǵyrly til saıasaty negizinde birligi berik, yntymaǵy jarasqan eldi nyǵaıtý ári damytýdy kózdeıtindigin jetkizip, barsha jurtty osy kózdelgen maqsatty oryndaýda birlese jumys isteýge shaqyrady. «Bilim berý, densaýlyq saqtaý jáne halyqty áleýmettik qorǵaý salalaryn reformalaý adam áleýetiniń sapasyn arttyrýǵa jaǵdaı jasaıdy. Bilim berý salasynda mektepke deıin jáne mektepte bilim berýdiń jańa úılestirilgen standarttaryn ázirleý jáne bekitý boıynsha jumystar júrgizilýde» dep erekshe atap kórsetilgen bilim salasy, bala tárbıesi kún tártibinen túspeıtin másele ekeni belgili», - dedi ol.

Osy rette D. Nóketaeva elimizdegi balabaqshalar jumysy, mektepke deıingi bilim berý ortalyqtary sapaly mamanmen qamtamasyz etilýi kerektigin basa aıtty. Ol úshin pedagogıkalyq baǵytta maman daıarlaıtyn joǵary oqý oryndary kadr sapasyna mán bergeni jón. Úsh tuǵyrly til saıasaty negizinde balalarǵa qazaq, orys, aǵylshyn tilderin úıretýde qabiletti, balanyń janyn túsinip, darynyn tanı biletin naǵyz pedagogtar jumys istese kemel keleshek úshin úlken úles qosqan bolamyz. «Sebebi, urpaq tárbıesi - búgin berilgenimen, nátıjesi bolashaqta ǵana kórinetin aýqymdy jumys. Keleshegimizdiń kemeldigine búginnen alańdaýshylyq jasap otyrǵan Elbasyǵa qoldaý bildirip, bolashaqtaǵy jemisimiz nárli bolý úshin aıanbaı eńbek etip, birlese atsalysqanymyz abzal demekpin»,-  dedi ýnıversıtet rektory.

«Qazaqstan qoǵamyn jasyratyny joq, ulttyq ıdeologııa qatty tolǵandyryp júrgen bolatyn, - dep jalǵady sózin D.Nóketaeva. - Qazir memleketimizdiń ulttyq ıdeologııasy bar, ulttyq ıdeıa úlken izdenister men tájirıbelik nátıjelerdiń ishinde dúnıege keldi. Ol - Uly Dala Elinde qalyptasqan Qazaqstannan Máńgilik Elge aınalý. Elbasy N.Á.Nazarbaev «Máńgilik El ıdeıasynda bolashaqqa degen jalpyhalyqtyq senim aınadaǵydaı kórinis tapqan. Jasampaz qazaqstandyq patrıotızmniń osynaý negizin biz ózimizdiń uly isterimizben qalyptastyrdyq. Ony nyǵaıtyp jáne kóbeıtip qana qoımaı, sonymen birge, urpaqtan urpaqqa, dáýirden dáýirge ulastyryp otyrý kerek», - degeninde, biz barsha qazaqstandyqtar osy muratta toptasyp, osy maqsatta jumyla eńbek etýimiz kerek. Oǵan densaýlyǵy myqty, birligi tutas, bilimi sapaly, ǵylymy jańashyl damyǵan ári parasatty urpaqpen ǵana jete alamyz. Árbir azamat ózi tańdaǵan salanyń shynaıy sheberi bolýy úshin adal qyzmet atqarǵanda ǵana, óz urpaǵyn «Bir ǵana Otan - Qazaqstan, óz elimizdiń gúldenýi úshin ómir súremiz!» degen qaǵıdatpen tárbıelese ǵana biz kóp bolamyz jáne úlken jetistikke jetemiz, armanymyzǵa quryq salamyz».

Rektordyń paıymynsha, bıylǵy 2016 jyl - Qazaqstan halqy úshin mańyz berip, mazmunyn aıqyndaıtyn eń mártebeli de tarıhı jyl. Ǵumyrly el bolaıyq degen asqaq rýhta táýelsizdiktiń tuǵyryn qaǵyp, negizin qalaǵanymyzǵa, dúnıejúzindegi derbes memleketterdiń qataryna engenimizge 25 jyl tolady! Árıne, AQSh, Ispanııa, Shvetsııa sekildi álemniń alpaýyt memleketteriniń tarıhymen salystyrǵanda az ǵana ýaqyt ekendigin barshamyz bilemiz. Alaıda, osy 25 jyldyń ishinde jańa tarıh betteri qattalyp, onda Qazaqstannyń jańa zamandyq kelbeti qalyptasyp, mańyz berip atqarǵan qyrýar jumystarynyń jemisi aıqyn kórinis tapty.

«Osyndaıda oı týady, nege Elbasy «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» maqalasyn jyldyń basynda jarııalap otyr? Óıtkeni, Qazaqstan úshin 2016 jyl daǵdarysty eńserip, egemendiktiń shırek ǵasyryn jańa damýmen, tyń serpinmen túıindeýdiń mejesi bolý kerek. Sondaı-aq, biz «Qazaqstan - 2050» Strategııasynyń eń mańyzdy bóligine qaraı ótpekpiz. Endigi maqsat - osy damý tetigin joǵaltpaı, basty nysanaǵa ilgerileýdi, kemeldikke jetýdi ǵana alyp, sol jolda aıanbaı eńbek etý árbir qazaqstandyqtyń paryzy. Ult Kóshbasshysy dál osy mereıli jyldyń basynda aýqymdy jumystardyń legin kózben kórip, qolmen ustatqandaı etip túsindirip berýinen jahandyq daǵdarysta jumys isteýdiń josparynan tek naqty iske kóshýdi kózdeıtindigin anyq ańǵaramyz. Osy ýaqytqa deıin ınstıtýtsıonaldyq reformany júzege asyrýdyń ár qadamy qadaý-qadaý aıtylǵan bolsa, endigi kezekte árbir qadamnan nátıje shyǵarýdyń ashyq ta aıqyn joly tizbektelip, Úkimet múshelerinen bastap, barlyq salaǵa jeńildik týyp otyr. Tek «Qol jumylmaı jylynbaıdy» degendeı, birlese qımylǵa kóshýimiz qajet. Sonda ǵana oń nátıje shyǵary sózsiz», - dep túıindedi sózin D.Nóketaeva.

  Áıgili aǵylshyn premer-mınıstri Ýınston Cherchıl bir sózinde: «Qoǵam qysymǵa ushyraǵanda qarapaıym halyq birikse jańa jetistikterge qol jetkizýdiń múmkindigi mol» degen eken. Shyndyǵynda, qazir qoǵamdy biriktiretin jaǵdaı týyp keledi. Al ondaı birigýdiń basty baǵytyn jaqynda ǵana «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty baǵdarlamalyq maqalasynda Elbasy jarııalaǵan bolatyn.

Ult josparynyń ózegi negizinen byltyrǵy kezekten tys prezıdenttik saılaýda tuǵyr retinde qalanǵany belgili. Odan keıingi kezeńde Prezıdent Úkimet pen Parlament aldyna tapsyrmalar júktep, «100 naqty qadam» boıynsha zańnamalyq tetikter qamtyldy. 59 zań qabyldanyp, onyń barlyǵy jańa jyldan kúshine enip otyr. Al Elbasynyń baǵdarlamaly maqalasynda ǵasyr ortasyna qaraı álemdegi ozyq damyǵan 30 eldiń qataryna qosylý armanynyń naqty tetikteri qamtyldy. Budan bólek, bas maqalada  eldi jańa jetistikke, jańa bıikterge jeteleıtin júıeli sharalarǵa jol siltenedi. Maqala jaryq kórisimen qazaqstandyq qoǵam arasynda qyzý talqylaý da bastaldy. Sóz ustaǵan sheshenderden bastap, sarapshylar, saıasatkerler, zııalylar ún qatysýda, ultty uıystyratyn josparǵa qatysty Elbasy maqalasynyń erekshelikterine mán berip, talqylap, pikirlerin bildirýde.

Máselen, QR Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasynyń Etnosaralyq qarym-qatynastardy zertteý ortalyǵynyń jetekshisi, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Ǵylymı-sarapshylyq keńesi tóraǵasynyń orynbasary Aıgúl Sádýaqasova bes ınstıtýttyq reformanyń biri - ulttyq biregeılikti qalyptastyrý baǵytyndaǵy jospardyń mańyzyn atap ótedi. «Bıyl elimiz táýelsizdiginiń jıyrma bes jyldyǵyna aıaq basty. Ótken jyldar ishinde júzden astam ulttar men ulystar mekendegen keń-baıtaq Qazaqstan óziniń ǵasyrlar boıy jınaqtap kele jatqan qundylyqtaryn basymdyq deńgeıge shyǵardy. Ótpeli kezeńdi bastan keshe otyryp, ekonomıkasy nyǵaıǵan memleketti nyq aıaqtan turǵyzdyq. Qazirgi tańda álemde kóptegen qaýip-qater, sonyń ishinde ekonomıkalyq daǵdarystar men áskerı qaqtyǵystar oryn alyp otyr. Osy turǵydan alǵanda Elbasy eń basty qundylyq retinde eldiń birligin bıikke kóterý shyn máninde ózekti. Ulttyń tatýlyǵy, biregeılik pen birlik reformalardyń sáttiligine kepil bola alady», - deıdi Aıgúl Sádýaqasova.

Onyń aıtýynsha, ulttyq birlikti bekemdeý úshin eki negizgi tetik qalyptasqan. Bular - birinshiden, Qazaqstan halqy Assambleıasy ınstıtýty bolsa, ekinshisi - Máńgilik El ıdeıasy.

«Elbasy «Máńgilik El» ıdeıasyn alǵash ret 2012 jyly kótergen bolatyn. Al keshegi maqalada «Máńgilik El» urpaǵyn qazirden bastap tárbıeleý úshin qandaı josparlardy júzege asyrý kerektigi naqty kórsetildi. Ásirese, úshtildik bilim júıesine aýysý jaıy da nazardan tys qalmaǵan. Jalpy, eldegi tutastyqty jáne birlikti nyǵaıtý - basty maqsat. Elbasynyń tapsyrmasyna sáıkes, biregeılik azamattyq negizinde qalyptasýy jáne nyǵaıýy», - dedi Aıgúl Sadýaqasova.

Al «Qazaqstan azamattyq alıansy» zańdy tulǵalar birlestiginiń prezıdenti Nurlan Erimbetov bas maqala ózin qatty oıǵa qaldyrǵanyn, Elbasy maqalasy árbir adamdy óz taǵdyryna jaýapkershilikpen qaraý kerektigine úndeıtinin alǵa tartady. «Maǵan Prezıdenttiń el birligine qatysty aıtqan tushymdy oılary, usynystary unady. Elbasynyń, ásirese, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qoǵamdaǵy róline qatysty aıtqandarynyń jóni bólek. Shyndyǵynda, etnosaralyq qarym-qatynas - asa mańyzdy ári óte názik dúnıe. Qazirgi tańda kóptegen elder etnosaralyq janjaldardan zardap shegýde. Qazaqstanda bul másele Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń saıasatynyń arqasynda ońtaıly sheshimin taýyp, nátıjesinde yntymaǵy jarasqan el bolyp otyrmyz», - dedi Nurlan Erimbetov.

Al Qazaqstan strategııalyq zertteýler ınstıtýty áleýmettik-saıası zertteýler bóliminiń meńgerýshisi Alýa Joldybalına Ult Jospary -nátıjesi jaǵynan elimizdiń damýyna uzaq merzimdi, keshendi, júıeli, keń kólemde yqpal etetin strategııalyq qujat ekenin alǵa tartady.

«Tarıhtan belgili, ótken ǵasyrdyń áıgili lıderleri óz eliniń damýy úshin belgili bir strategııalyq mindetterdi sheshýge umtyldy. Shyndyǵynda, álemdik lıderler óz memleketiniń kúrdeli kezeńinde halyq múddesi úshin strategııalyq damýdyń jańǵyrtý jobalaryn dúnıege keltirgen bolatyn. Elbasynyń «Ult jospary - bes ınstıtýttyq reformasy» da týra sol tárizdi. Máselen, Sýn ıAtsen «azamattyq ultshyldyq, halyq bıligi, halyqtyń ál-aýqaty» atty baǵytta 3 qaǵıdatty qalyptastyrsa, Den Sıaopın «Damýdyń 3 qadamdyq strategııasyn» usyndy. Mustafa Atatúriktiń «Respýblıkashyldyq, ultshyldyq, halyqtyq, sekýlıarızm, etatızm, reformızm» sekildi «6 jebesi» júzege asty, Sıngapýr lıderi Lı Kýan ıÝdiń mynadaı 7 qaǵıdaty aıqyndaldy: «Adal jáne tıimdi úkimet», «Zań ústemdigi», «Bıznestiń damýyna jaǵdaı», «Makroekonomıkalyq saıasat», «Táýelsiz bilikti sot», «Tómen deńgeıdegi sybaılas-jemqorlyq», «Memlekettik ınstıtýttar men jergilikti bılik reformasy». Osyndaı jobalardyń barlyǵy da belgili bir elderdiń damýyna dańǵyl jol saldy», - deıdi Alýa Joldybalına.

Onyń sózine qaraǵanda, Nursultan Nazarbaevtyń aıqyndaǵan «Ult jospary» sheteldik BAQ-ta da keńinen talqyǵa ıe bolyp, halyqaralyq sarapshylar qaýymdastyǵy da zor qyzyǵýshylyq tanyta bastaǵan.

Máselen, reseılik baspasóz betterindegi maqalalarda «100 naqty qadam» Ult josparyna qatysty «Ekonomıkalyq ǵajaıypqa ákeletin 100 qadam», «Sáttilikke ákeletin 100 qadam», «Eýrazııany ózgertetin 100 qadam», «Jańartýdyń 100 qadamy», «Jańartýdyń keń kólemdi jobasy» degen ataýlar kóbirek aıtyla bastaǵan.

Endeshe, sondaı pikirlerdiń birqataryna toqtala ketsek. Reseıdiń strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń Ortalyq Azııa boıynsha jetekshisi Dmıtrıı Aleksandrov «100 naqty qadam» baǵdarlamasy Qazaqstandy gúldengen memleketter qataryna qosýǵa baǵyttalǵan, erterekte qabyldanǵan ári júzege asyp jatqan qujattardyń úılesimdi jalǵasy ekenin alǵa tartady. Al Ortalyq Azııa jónindegi nemis sarapshysy Beate Eshment qujatta kórsetilgen transporttyq jobalarǵa joǵary baǵa berip, uzaq merzimdi kezeńde Qazaqstan úshin bul óte mańyzdy qadam ekenin aıtady. Sıngapýr ulttyq ýnıversıtetiniń buqaralyq saıasat mektebiniń dekany Kıshora Mahbýbanı Qazaqstan osy baǵdarlamany júzege asyrý arqyly Ortalyq Azııadaǵy jańa logıstıkalyq habqa aınalatynyn aıtady. Onyń aıtýynsha,  eldegi saıası turaqtylyq - memlekettiń eń úlken artyqshylyǵy.

Al Izraıldiń Shyǵys Eýropa jáne TMD elderi ınstıtýtynyń dırektory Aleksandr Tsınker de Ult josparynyń eń negizgi ózegi retinde  «Birtektilik pen birlik» bólimin aıtady. «Qujattyń eń mańyzdy ári negizgi bólimi - «Birtektilik pen birlik». Osy bólimde kórsetilgen qadamdardy júzege asyrý arqyly Ult josparyndaǵy qalǵan 4 reformaǵa arnalǵan qadamdardyń talaptaryn oryndaýǵa bolady. Sondyqtan da, osy bólim birinshi kezekte mańyzdy. Bul baǵdarlama Qazaqstanǵa tyń serpin berip, damyǵan memleketterdiń qataryna enýge múmkindik jasaıdy», - deıdi Tsınker. 

  Memleket basshysynyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» Qazaqstan halqyna arnaǵan maqalasynan bilim berý salasyn sony jańalyqtar kútip turǵandyǵy baıqalady. Maqalada Elbasy ómirimizdiń barlyq salalaryn saralap, onda júzege asyrylatyn jańa bastamalar men alǵa qoıǵan maqsattar jaıly tolǵady. QazAqparat tilshisine pikir bildirgen Astana qalalyq bilim basqarmasynyń basshysy Elmıra Sýhanberdıevanyń da oıy osymen úndesip jatyr.

«Memleket basshysynyń aıtýynsha, 2016 jyldyń 1 qańtarynan «5 ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam» - Ult josparyn oryndaýdyń praktıkalyq kezeńi bastaldy. Osy kezeń aıasynda túrli syndarly sharalar júzege aspaq. Óz maqalasynda Elbasymyz elimizdegi bilim máselesin de nazardan tys qaldyrmady. «Áleýmettik jańǵyrtý yntalandyrýshylary» taqyrypshasynda Memleket basshysy tómendegideı oı aıtty: «Bilim berý, densaýlyq saqtaý jáne halyqty áleýmettik qorǵaý salalaryn reformalaý adam áleýetiniń sapasyn arttyrýǵa jaǵdaı jasaıdy. Bilim berý salasynda mektepke deıin jáne mektepte bilim berýdiń jańa úılestirilgen standarttaryn ázirleý jáne bekitý boıynsha jumystar júrgizilýde. Bilim berý úsh tilde - qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde júrgiziletin bolady». Bul másele Elbasynyń 2015 jylǵy 30 qarashadaǵy Qazaqstan halqyna arnaǵan «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý» Joldaýynda da kórinis tapqan edi», - dedi ol.

Osy sózine dálel retinde E.Sýhanberdıeva 2017 jyldan bastap «Jalpyǵa birdeı tegin kásibı-tehnıkalyq bilim berý» jańa jobasynyń júzege asyryla bastaıtyndyǵyn basa atap ótti.

«Elbasymyz atap ótkendeı: «oǵan qatysý, ásirese, jas qazaqstandyqtarǵa olardyń ómirlerinde kádege asatyn arqaýlyq eńbek daǵdylaryn alýǵa jaǵdaı jasaıdy». Bul degenimiz, birinshi mamandyqty ıgerem deýshilerdi tegin oqytý. Memleket bul úshin qarjy bóledi. Onyń qaıtarymy bolatyny da sózsiz. Bul degenimiz ne? Bul osydan bastap, mektep bitirgen jáne joǵary oqý oryndaryna túse almaǵan túlekter elimizdegi jumyssyzdar sanyn arttyra bermeı, tegin túrde bir jumysshy mamandyǵyn alyp, ózine nápaqa taýyp, elimizdiń ekonomıkasy men áleýmettik hal-ahýalyn damytýǵa óz úlesin qosady degen sóz»,-  dedi basqarma basshysy.

Onyń paıymynsha, qazirgi tańda álemde etek jaıǵan qarjy daǵdarysynyń basty qateri - jumyssyzdyqtyń beleń alýy. Osy rette kóz aldymyzda júzege asyrylyp jatqan barlyq baǵdarlamalar stýdentterdiń óndiris oryndarynda tolyqqandy bilimin jetildirip, tájirıbe-daǵdy jınaqtaýyn jáne oqý ornyn bitirip shyqqan túlekterdi naqty jumysqa ornalastyrýdy qamtamasyz etýi tıis. Al bul oraıda alǵa qoıylǵan maqsattar ǵana júıeli jetistikterge jetkizetindigi anyq.

Bilim salasyndaǵy taǵy bir jańashyldyq - dýaldy oqytý júıesine atsalysý. Bul - daıyndyqtyń teorııalyq bóligi bilim berý uıymdarynyń bazasynda, al praktıkalyq bóligi jumys oryndarynda ótetin oqý túri. Qazirgi kezde 34 kásiporyn 10 oqý ornynda kadrlardy daıarlaýda dýaldi oqytý elementterin qoldanýda. Sondaı-aq, bıyl oqytýdyń bul ádisi 9 kolledjde 9 mamandyq boıynsha engizilmek. Negizinen, bilim berý, medıtsına, qurylys jáne temirjol salalaryn qamtıdy.

«Búgingi tańda Astana qalasynyń tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý salasy qyzmetkerleriniń aldynda turǵan ózekti máselelerdiń biri - eńbek naryǵynda suranysqa ıe bola alatyn básekelestikke qabiletti kásibı mamandar daıarlaý. Osyǵan oraı, Qazaqstan Respýblıkasynyń álemge tanylýyna úles qosatyn bilimdi jáne joǵary bilikti jumysshylardy tárbıeleý - árbir astanalyq kolledjdiń alǵa qoıǵan maqsaty bolýy kerek», - dedi ol.

Basqarma basshysynyń aıtýynsha, dýaldy oqytý júıesiniń  negizgi maqsaty  tehnıkalyq-kásiptik oqý oryndarynyń jumys berýshi jeke sektordaǵy óndiris, sharýashylyq mekemelerimen seriktestik retinde birlese otyryp, naryq zamanynda básekelestikke tótep bere alatyn, jańa ınnovatsııalyq-tehnologııalyq baǵdarlamalardy meńgerýge daıar jumysshy mamandar daıarlaý ekeni belgili. Qazirgi kezde Astananyń eńbek naryǵynda joǵary bilikti jumysshy mamandarynyń tapshylyǵy  paıda boldy. Qalyptasqan jaǵdaıdyń negizgi sebepshisi - bilim berý protsesin uıymdastyrý isindegi kemshilikter, ıaǵnı jas mamannyń boıynan tabylýǵa tıisti tájirıbelik daǵdy, bilim men tájirıbeni talap etetin naqty óndiristik jaǵdaılar men teorııalyq bilim berý arasyndaǵy alshaqtyqtyń oryn alýy. Qalyptasqan jaǵdaıda teorııa men praktıkanyń arasyndaǵy alshaqtyqty joıý máselesimen jumys berýshige kúresýge týra keledi, sebebi óndiristi bilikti jumysshylarmen qamtamasyz etý - bul jetistikke qol jetkizýdiń kepili. Mundaı jaǵdaıda jas mamandardyń oqý úrdisinde alǵan bilimderin júzege asyrý josparlanatyn kásiporyn qyzmetiniń ereksheligin eskere otyryp, qosymsha oqý, tájirıbeden ótý, qaıta daıarlaý qajettiligi týyndaıdy.

«Eńbek naryǵy sharttarynyń ózgerýin eskere otyryp, bilikti mamandar daıarlaý júıesin qurýdaǵy áleýmettik seriktestikterdiń qurylymyn belsendi paıdalaný qajet. Kásiptik bilim berý salasynda áleýmettik seriktestiktiń baılanysy arqyly bilim alýshylardyń tańdaǵan mamandyq týraly túsinikteri qalyptasady, oqý protsesinde alǵan teorııalyq bilimderin tájirıbede paıdalaný daǵdylaryn tereńdetedi, óndiristik jaǵdaıda sheshim qabyldaý  iskerligi qalyptasady. Bul - árıne, ótpeli nátıje. Degenmen ol Astana qalasy ákimdiginiń Bilim basqarmasyna, Kásipkerler palatasyna, kolledjderge jáne áleýmettik seriktester - kásipkerlerge úlken jaýapkershilik júkteıdi», - dep túıindedi sózin E.Sýhanberdıeva.  

  Endi bir sát óńirden túsken paıymdaýlarǵa nazar aýdararalyq. Solardyń biri - BQO mádenıet, muraǵattar jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Dáýletkereı Qusaıynovtyń pikiri.

 Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasynda eń basty qundylyq eldiń birligi men tatýlyǵy ekendigin eskertip, bes reformalardyń ishinde biregeılik jáne birlik degen baǵytty atap ótti. Osy oraıda qoǵamnyń damýyna mádenıet salasynyń da yqpaly mol ekendigin aıtqan jón»,-deıdi BQO mádenıet, muraǵattar jáne qujattama basqarmasynyń basshysy Dáýletkereı Qusaıynov.

Onyń aıtýynsha, Elbasy tapsyrmasyna sáıkes, Ult josparyn oryndaýdyń praktıkalyq kezeńi bastalǵany belgili. Sonyń ishinde bes ınstıtýttyq reformanyń eń negizgisi - ult birligin nyǵaıtýdyń mańyzy zor.

Qazaqstan bıyl óz táýelsizdiginiń jıyrma bes jyldyǵyna aıaq basty. Osy jyldar ishinde júzden astam ult-ulystar mekendegen keń baıtaq Qazaqstan ótpeli kezeńdi basynan keshe otyryp, ekonomıkasy nyǵaıǵan memleketke aınaldy. Biregeılik pen birlik baǵytyn qalyptastyrý úshin eki negizgi tetik qalyptasqan. Olar - Qazaqstan halqy Assambleıasy ınstıtýty men jalpyulttyq «Máńgilik el» ıdeıasy. Eldiń qundylyqta¬ryn dáriptep, bolashaqta «Máńgilik el» urpaǵyn qazirden bastap tárbıeleý úshin qandaı josparlardy júzege asyrýymyz keregin de naqty kórsetti.

Memleket basshysy atap kórsetkenindeı: «Biz ult josparyn oryndaı otyryp, ózimizdiń ulttyń órleý dáýiriniń kókjıekterin keńeıtemiz, ózimiz Táýelsizdik jyldary ishinde qol jetkizgen jáne bizge jahandyq damý bergen barlyq múmkindikterdi paıdalanamyz».
Prezıdent óz maqalasynda «Máńgilik el» patrıottyq aktisi týraly aıtqanda, aldymen bizdiń qundylyqtarymyzdy nazarǵa alǵan bolatyn. Táýelsizdik alǵan jyldar ishinde aıtýly jetistikterge qol jetkizdik. Osyny baıandy ete otyryp, biz, mádenıet salasynyń ókilderi de el órkendeýi úshin aıanbaı ter tógýge, zaman aǵymynan qalyspaı, úlken izdenistermen aınalysýǵa mindettimiz.

Elbasy maqalasy - halyqqa arnalǵan Joldaýdyń jalǵasy retinde taǵy da elimizdiń erteńin, damý josparyn anyqtap bergen mańyzdy saıası qujat. Bolashaqta álemdegi eń damyǵan 30 eldiń qataryna enýdi josparlaǵan elimiz úshin mańyzdy jolsiltegish, baǵdarlamalyq bastama - bes ınstıtýttyq reformany, «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrý ekeni belgili. Al bul jospar elimizdegi barlyq jańǵyrtýlarǵa, jańarýlarǵa serpin bermek.

«Memleket basshysy qazaqstandyqtardy ony júzege asyrýǵa jáne reformalardy júrgizýge barynsha belsendi qatysýǵa, múmkindikterdi paıdalanýǵa shaqyrdy. Mádenıettiń barlyq salasy, shyǵarmashylyq qaýymdastyq muny Ult kóshbasshysy usynǵan otandyq mádenıet pen ónerdiń jańa shyńyna kóterilýge zor múmkindik dep esepteıdi», dep qorytady oıyn D.Qusaıynov.

 «Ult josparynda jalqynyń emes, jalpynyń armanyna qol jetkizýdiń joldary naqty kórsetilgen», deıdi Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıiniń dırektory Darhan Myńbaı QazAqparat tilshisine bergen suhbatynda.

«Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty baǵdarlamalyq maqalasynda júktelgen mindetterdi oryndaýǵa ár qazaqstandyq atsalysýy tıis.

Prezıdent atap kórsetkendeı, biz 5 ınstıtýtsıonaldyq reformany júzege asyrýdy bastaıtyn eń kúrdeli kezeńge keldik. Búginge deıin aýqymdy daıyndyq jumystary atqarylyp, tıisti qujattar qabyldandy. Endi, naqty áreketke kóship, reformalardy der kezinde jáne tıimdi atqarý qajet», - deıdi ol.

Ulttyq mýzeı dırektorynyń atap ótýinshe, Memleket basshysy erekshe ekpin túsirgen el táýelsizdiginiń 25 jyldyǵy qazaqstandyqtar úshin tarıhı jyl bolmaq. Sebebi biz bıyldan bastap jańa qazaqstandyq armanymyz - HHІ ǵasyrdaǵy kóshbasshy 30 ulttyń biri bolý jolyndaǵy jasampaz jobalarymyzdy kezeń-kezeńimen júzege asyra bastaımyz. Biz úshin el táýelsizdiginiń 25 jyldyǵy memleketti, ekonomıkany jáne qoǵamdy jańa sapaǵa kóterýdiń qutty qadamy bolmaq.

«Táýelsizdigimizdiń múshelin júz jyldan qaıyrýdy jaratqannan tileý az, eńbek etý arqyly qamtamasyz etý árbir jarannyń abyroıly mindeti», - deıdi D.Myńbaı.

Onyń aıtýynsha, Elbasy Nursultan Nazarbaev baǵdarlamalyq maqalasynda Ult josparyn oryndaý baǵytyndaǵy praktıkalyq jumystar jańa múmkindikter men álemdik damýdaǵy yqtımal táýekelderdi esepke ala otyryp, ózgermeli jahandyq jaǵdaılarǵa sáıkes túzilip jatqanyn atap kórsetti jáne atalǵan qujat qazaqstandyqtardyń ekonomıkalyq jáne azamattyq belsendiligin arttyrýdyń qozǵaýshy kúshi bolatynyn baıandady. Prezıdenttiń: «Bizdiń Qazaqstanymyz serpindirek, laıyqtyraq, senimdirek jáne dáýlettirek bolady», - degen sózi qazaqstandyqtarǵa keler kúnge senim  syılaýmen qatar, jaýapkershilik júktedi. Qazir el azamattarynyń barlyǵy «100 naqty qadam» ult jospary jalpyulttyq sıpatqa ıe bolǵanda ǵana bolashaqtyń baıandy bolatynyn bilip otyr.

«Elbasy óziniń maqalasynda ult birligi tabysty reformanyń kepili ekenin naqtylap, toptasqan halyq qana damýdyń tańǵajaıyp shyńdaryna jete alatynyn aıtty. «Qazirgi zamanǵy álemde barlyq damyǵan memleketter - birtutas ulttar. Olar biryńǵaı ekonomıkalyq, saıası jáne mádenı ret-tártippen ómir súredi, olardy damýdyń ortaq maqsattary, jeke adamnyń tabysy memlekettiń qýatymen jáne tabystylyǵymen ajyraǵysyz baılanysty ekendigine degen biregeı túsinik biriktiredi. Búginde álemniń barlyq damyǵan elderi ózderiniń jańǵyrtýshy jobalaryn burynnan qalyptasqan birtektilik negizinde júzege asyrady. Qazaqstanǵa keler bolsaq, biz de osy jolǵa tústik.

Álemdik tájirıbe kórsetip otyrǵandaı, birtektilik pen birtutastyq salasynda ámbebap standarttar men usynymdamalar joq. Álemde birde-bir el osy saladaǵy syn-qaterlerge daıyn retseptterge, modelder men jaýaptarǵa ıe emes», - dedi Prezıdent. Bul - birtektilik pen birtutastyq bereke men birlikke bastaıdy degen sóz», - dedi Ulttyq mýzeı basshysy.

Ol óz sózinde Prezıdent atap kórsetkendeı, bizde qazaqstandyqtardyń azamattyq birtektiligi men birtutastyǵyna qazirdiń ózinde eki negiz bar ekendigin, onyń biri -  Qazaqstan halqy Assambleıasy, ekinshisi - «Máńgilik El»  jalpyulttyq ıdeıasy ekendigin basa aıtty. Bulardy damytý arqyly biz Bolashaǵy Birtutas Ulttyń irgesin nyǵaıtatyndyǵymyzdy atap ótti.

«Osy oraıda aldaǵy ýaqytta qabyldanatyn «Máńgilik  El» patrıottyq aktisin atap ótkim keledi. Sebebi bul qujat halyq birligin, toleranttylyq pen senimdi odan ári nyǵaıtý jónindegi qyzmettiń negizgi baǵyttaryn bekitedi. ıAǵnı, eldiń berekesi men birligi, tatýlyǵy men tynyshtyǵy burynǵysynsha qadirlenip, burynǵysynsha qasterlene beredi. Ult josparynda eldik maqsat pen eldik murat barlyǵynan bıik qoıylǵan. Munda jalqynyń emes, jalpynyń armanyna qol jetkizýdiń joldary naqty kórsetilgen. Bul da - qazaqstandyq jol. Jol muraty - belesterden ótý, baqýatty ómirge jetý», - dep túıindedi sózin D. Myńbaı.

 Bilim salasynyń ókilderi de «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalaǵa oraı óz pikirlerin ortaǵa salýda. Solardyń biri  - ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti fılosofııa jáne saıasattaný fakýltetiniń pedagogıka jáne bilim menedjmenti kafedrasy meńgerýshisiniń orynbasary Gúlsan Mamyrbekova.

Onyń aıtýynsha, maqalada eldiń jańa deńgeıge kóterilý joldary aıqyn kórsetilgen.

«Qazaqstandyq biregeılik pen birlikti qalyptastyrý tórtinshi reformanyń negizi bolyp otyr. Bizde bolashaǵy birtutas ult qalyptastyrýdiń eki negizi bar. Biri - Qazaqstan halqy Assambleıasy. Onyń basty maqsaty - elimizde ultaralyq tatýlyq pen kelisimdi barynsha nyǵaıtý. Ekinshi biz eń bastysy «Máńgilik el» jalpy ulttyq ıdeıasyna ıe bolyp otyrmyz. Bul ıdeıa eldi biriktirýshi kúshke ıe. Shynynda da týǵan jer, otandy qorǵaý, el uǵymdary qazaqstandyqtar úshin uly qundylyqtar», - dedi G. Mamyrbekova.

Ol sonymen qatar, táýelsiz Qazaqstandy damytýda jastardyń úlken ról atqaratyndyqtaryn jetkizdi.  

«Qazaqstan táýelsizdik alǵan 25 jyl ishinde qazaqstandyqtardyń múldem jańa urpaǵy ósip jetildi. Olardyń dúnıetanymy árıne aǵa urpaqtyń dúnıetanymynan erekshe. Búgingi jastar óz pikirlerin batyl aıtady jáne belsendiligi joǵary. Olar «Qazaqstan-2050» strategııasyn júzege asyra otyryp, eldi eń damyǵan 30 eldiń qataryna engizý isine qyzý atsalysady degen senimdemin. Óıtkeni, Elbasynyń armany - búkil halyqtyń armany», - dedi ǵalym.

  Sheteldegi  qandastarymyz da el ómirindegi aıtýly oqıǵaǵa baılanysty  óz únderin, talap-tilekterin joldaýda.

«5 mln. qazaq bilimi men tájirıbesin Otanynyń ıgiligine jaratýǵa daıyn», deıdi Túrkııadaǵy kásipker qazaq Ertolqyn Gaıretýllah.

Elbasy Nursultan Nazarbaev «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasy shetelde júrgen qandastarymyzdyń da qyzyǵýshylyǵyn týǵyzyp jatyr.

Qazaqstan úshin mańyzdy saıası-ekonomıkalyq úderister týraly oıyn shetelde júrgen qandastarymyz da bildirýde.

Túrkııadaǵy kásipker qazaq Ertolqyn Gaıretýllah jyraqta júrse de árdaıym Qazaqstan jańalyqtaryna qulaq túrip, kóz salyp otyratynyn jetkizdi.

«Ǵasyrlar toǵysyndaǵy shırek ǵasyrǵa jýyq ýaqyttyń ishinde damýdyń sara jolyna túsip, ozyq 50 eldiń arasynda tóbe kórsetip úlgergen Qazaqstannyń álemdik qaýymdastyqtaǵy orny men bedelin jaqyndaǵy kórshileri ǵana emes, alystaǵy ózge elder de túgel moıyndap úlgerdi. Bul, árıne, taǵdyr talqysymen álemniń túkpir-túkpirinde tarydaı shashylǵan sheteldegi 5 mıllıon qazaq úshin de zor qýanysh. Biz jyraqta júrsek te árdaıym Qazaqstan jańalyqtaryna qulaq túrip, kóz salyp otyramyz», - dedi ol.

Kásipkerdiń aıtýynsha, Álemniń ózge elderi jahandyq qarjy daǵdarysynan es jııa almaı, ári-sári kúı keship otyrǵanda «Nurly jol» Strategııalyq baǵdarlamasyn qabyldap, ony júzege asyrýdyń túrli tetikterin jasap, jańa ózgeriske bel býa kirisken N.Nazarbaevtyń sarabdal saıasaty búginde barlyq jurtty ózine tánti etip otyr.

Ertolqyn Qazaqstan úkimetiniń syrtta júrgen ózge qazaqtardyń da Ult josparyn oryndaýǵa atsalysý múmkindikterin qarastyrsa degen oıyn bildirdi.

«Bizdiń bárimiz jańǵyrtýdyń tek qýatty memleket pen Ulttyq toptasqandyǵy jaǵdaıynda ǵana tabysty bolatynyn esten shyǵarmaýǵa tıispiz. ... Men qazaqstandyqtardy Ult josparyn júzege asyrýǵa jáne reformalardy júrgizýge barynsha belsendi qatysýǵa, olar ashatyn múmkindikterdi paıdalanǵa shaqyramyn», degen QR Prezıdentiniń sózine men tolyq qosylamyn. Sonymen birge Qazaqstan úkimetiniń syrtta júrgen men sııaqty ózge qazaqtardyń da Ult josparyn oryndaýǵa atsalysý múmkindikterin qarastyrsa degen izgi nıetimdi bildire ketkim keledi. Óıtkeni qyzmeti, kásibi men oqýyna baılanysty Qazaqstanǵa túpkilikti qonys aýdarýdy jaqyn arada josparlap otyrmaǵan qandastar shetelde óte kóp. Alaıda olar óziniń bilimi men tájirıbesin Otanynyń ıgiligine jaratýǵa daıyn», - dedi ol.

QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Ersultan Bekturǵanovtyń aıtýynsha, básekege qabiletti 50 eldiń qataryna qosylýǵa qyrýar eńbektiń arqasynda qol jetkizdik.

 Ersultan Bekturǵanov Memleket basshysynyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasy týraly óz oıyn alǵa tartty, ol osy eldiń damý joldary kórsetilgen qujattan qandaı oı túıgenin, aldaǵy ýaqytta qazirgi zamannyń talabyna laıyqty jaýap beretin qandaı ister kútip turǵanyn aıtyp berdi.

- Jańa jyldyń basynda, el táýelsizdiginiń shırek ǵasyrlyq kezeńine aıaq basqan tusta, Memleket basshysynyń alda turǵan mindetterdi aıqyndap bergen maqalasy óte der shaǵynda, oryndy, halyqqa oı salatyn, eldi alǵa qaraı jeteleıtin qujat dep aıtsaq, qatelespeımiz.

Ótken jyly Elbasy «100 naqty qadam» Ult josparyn jarııa etti, soǵan oraı qysqa merzim ishinde 59 Zań qabyldandy. Bul jerde Úkimet pen Parlamenttiń ózara birlesip atqarǵan qyzmetine Elbasy óz baǵasyn berdi. Ol da depýtattardyń jumysyna serpin berdi dep oılaımyn. Al endi bıyl 1 qańtardan bastap bes ınstıtýttyq reformaǵa baılanysty 100 naqty qadamdy oryndaýǵa kirisip kettik.

Elbasynyń atalǵan maqalasy «100 naqty qadamnyń» qalaı iske asyrylatynyn kórsetetin qujat dep oılaımyn.

Basty qundylyǵy ár kezeńde, ár dáýirde eldiń, halyqtyń aldyna qoıǵan armany men maqsaty bolady. Mysaly, 25 jyl buryn táýelsizdik alý bizdiń armanymyz edi. Sol armanymyzǵa 1991 jyly 16 jeltoqsanda qol jetkizdik. Táýelsizdik degenimiz aıtýǵa ońaı, jeńil sóz sııaqty. Biraq ol óte mańyzdy, halyqtyń, eldiń taǵdyryn sheshetin aıryqsha mártebe! Ol memleket úshin Kún men Aıdaı, aýa men sýdaı qajet qurylym. Óıtkeni dúnıe júzinde, ártúrli sanaqtar boıynsha, 5 myń, 7 myń tilde sóıleıtin halyqtar bar dep aıtylady. Alaıda, sonyń bári óziniń táýelsizdigin alyp, memleket bolyp otyrǵan joq. Jalpy, Birikken Ulttar Uıymynyń tizimi boıynsha 194 el táýelsiz memleket bolyp esepteledi. Biz ǵasyrlar boıy ata-babalarymyz ańsaǵan armanǵa jetip otyrmyz. Táýelsizdikti ornattyq, onyń temirqazyǵyn tereń etip qaqtyq. Eń áýeli kórshi eldermen memlekettik shekaramyzdy bekitip aldyq. Bizdiń shekaramyzdyń kólemi az emes. 14 myń kılometrden astam shekaramyz bar. Onyń ústine biz álemdegi ondyqqa kiretin Reseı, Qytaı sııaqty alyp memlekettermen shekaralasamyz. Osy eldermen jáne Ortalyq Azııadaǵy táýelsiz memlekettermen kelisimsharttar jasasyp, shekaramyzdy bekitip aldyq. Ózimizdiń Ata Zańymyz bar, memlekettik Ánuranymyz, Týymyz ben Eltańbamyz bar, Prezıdentimiz bar. Sondyqtan biz qazir táýelsiz memleket bolyp álemge tanyldyq, elimizdi qalyptastyrdyq.

Osy 25 jyldyń ishinde keıbir memleketter 100 jyldyq jasaǵan qadamdaryn biz shırek ǵasyrlyq ýaqyttyń ishinde óttik desek, artyq aıtqanymyz emes. Óıtkeni bastapqyda damýy jaǵynan kenje qalǵan elderdiń qatarynda turyp, qazir endi dúnıe júzine belgili memleketterdiń qataryna kirýimiz osy bizdiń halyqtyń yntymaǵy men eńbeginiń, Elbasynyń syndarly, salıqaly saıasatynyń nátıjesi dep aıtýǵa bolady. Básekege qabiletti elý eldiń qataryna qosylýǵa qyrýar eńbektiń arqasynda qol jetkizdik. Qanshama halyqaralyq kelisimder jasaldy? Eldiń ishki ekonomıkalyq-áleýmettik jaǵdaıyn kóterý jolynda atqarylǵan jumystar da orasan zor.  

Elbasynyń atalǵan maqalasy qarapaıym adamdardan bastap qoǵam jáne memleket qaıratkerlerine deıin túsinikti, barlyq sala tereń qamtylǵan eńbek ekenin atap óter edim. Bir mysal keltireıin, jeńil atletıkada bıiktikke sekiretinder úshin mejeni belgileıtin planka bolady. Elbasy da aldaǵy eldik maqsatymyzdy belgilegen kezde, árqashanda «plankany» óte joǵary qoıady. Buǵan el kýá. Qarasańyz, ondaı belesti baǵyndyrý múmkin emes sııaqty. Biraq táýekel dep bar kúshińdi jumyldyrsańyz, alynbaıtyn asý bolmaıdy. Sol sáttegi jaǵdaıdy jáne keleshektegi múmkindikterdi jan-jaqty zerttep, alda turǵan mindetterdi aıqyndap alyp, júıeli túrde jumys júrgizseńiz, mejeli bıikti baǵyndyrýǵa bolady eken. Memleket basshysy jarııa etken strategııalyq josparlardyń negizinde 130-dan astam ult pen ulystary bar kóp etnosty Qazaqstan halqynyń aýyzbirligi men eńbekqorlyǵynyń jáne Táýelsizdigimizdiń, tabıǵatymyzdaǵy mol baılyǵymyzdyń arqasynda alǵa qoıǵan maqsatymyz júzege asyp, aıtarlyqtaı jetistikterge jettik. Endigi qoıylyp otyrǵan talap - 2050 jylǵa qaraı damyǵan 30 memlekettiń qatarynda bolý. Osyǵan Máńgilik El ornatý ıdeıasymen qýattanǵan barlyq halyq atsalysady degen senimdemin.

Elbasy óz maqalasynda memleketti kásibılendirýdi bizdiń birinshi reformamyz dep atap ótti. «100 naqty qadamnyń» ishindegi 15 qadamy kásibı memlekettik apparat qurýǵa, memlekettik qyzmetti jetildirýge baǵyttalǵan. Osy mindetterdi oryndaıtyn atqarýshy bılik organdary, zań shyǵarýshy organdar, sondaı-aq árbir memlekettik qyzmetshi ózderine qoıylǵan talaptardyń iske asyrylýyna atsalyssa, básekege qabiletti bolsa, alǵa qoıǵan maqsatymyz júzege asady dep aıtýǵa tolyq negiz bar. Óıtkeni Elbasy osy maqalasynda «Memlekettik qyzmet týraly» Zańnyń qabyldanýynyń máni zor ekenin atap ótken. Memlekettik qyzmetti retteýge arnalǵan alǵashqy Zańnyń qabyldanǵanyna 20 jyl ýaqyt ótti. Ol kezde memleketimizdiń saıası-ekonomıkalyq, áleýmettik jáne basqa da jaǵdaılary qazirgi deńgeıdegideı emes edi. Elimizde reformalardyń alǵashqy kezeńi júrip jatqan tus bolatyn. Al endi jýyrda qabyldanǵan «Memlekettik qyzmet týraly» Zań jetik damyǵan elderdiń qataryndaǵy Qazaqstannyń turaqty damý deńgeıine saı keledi dep aıta alamyz. Óıtkeni kadrlardyń ol kezdegi deńgeıi men qazirgi deńgeıin salystyrýǵa bolmaıdy. Mysaly, búginde dúnıe júziniń áıgili bilim ordalarynan tálim alǵan, birneshe tildi meńgergen, jahandyq jańalyqtardy elge alyp kelip jatqan jastarymyz qanshama?! «Bolashaq» baǵdarlamasy boıynsha bilim alǵandardyń sany 10 myńnan asatyn bolsa, jeke óz qarajattarymen jáne halyqaralyq granttar arqyly oqyp kelgender 20 myńnan asady. Jalpy, qazir órkenıetti memleketti quratyn kadrlardyń quramy bar dep aıtýǵa bolady.  

 «Qoǵamdyq kelisim» respýblıkalyq memlekettik mekemesiniń dırektory Natalıa Kalashnıkovanyń pikirinshe,  Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty baǵdarlamalyq maqalasy  - bul eldi jańǵyrtýdyń «jol kartasy».

 «Maqalanyń ózi aýqymdy jańǵyrtý men 5 ınstıtýttyq reformanyń «jol kartasy» ispettes ekendigin atap ótken oryndy. Búgingi kúnge deıin sheteldik jáne otandyq sarapshylar atap ótkendeı, maqala ádistemelik turǵyda myǵym qurylymdalǵan. Onda Prezıdent qazaqstandyq armanǵa basym baǵyttardy ǵana aıqyndap qoımaı 5 ınstıtýttyq reforma nátıjelerinen qazaqstandyq kútetin naqty tetikterdi de kórsetip berdi», - dedi N.Kalashnıkova.

Osy rette ol Jańa jyl qarsańynda Memleket basshysy «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrýdan týyndaıtyn óte mańyzdy eki Jarlyqqa qol qoıǵanyn eske salyp ótti. Onyń biri - qazaqstandyq birtektilik pen birlikti nyǵaıtý tujyrymdamasy. Onda jalpyulttyq birlik pen qoǵamdyq kelisimdi nyǵaıtýdyń zamanaýı tetikteri aıqyndalǵan. Al Qazaqstan halqy Assambleıasyn 2025 jylǵa deıin damytýdyń jańa tujyrymdamasynda uıym qyzmetiniń jańa ınstıtýttyq baǵyttary belgilengen.

«Bizdiń kózqarasymyzsha, qazirdiń ózinde osyndaı qoǵamdyq saıasıústilik ınstıtýt damýynyń negizgi magıstrali qalyptastyrylyp úlgergen. «Reformalar tabysy - ult birligine bastar jol». Bul búkil baǵdarlamalyq maqalanyń basty býyny jáne onda Elbasy bolashaǵy birtutas ult - qoǵamnyń mańyzdy ózegi ekendigin kórsetken. Árıne, buǵan qosa bul - barlyq bes ınstıtýttyq reformanyń basty maqsaty jáne máni», - dedi mekeme dırektory. 

  Qazirgi Parlament óz mıssııasyn  tolyq oryndady, sondyqtan 5 ınstıtýttyq reforma aıasynda 100 naqty qadamdy oryndaý úshin serpilis kerek,-deıdi Məjilistegi  Qazaqstannyń kommýnıstik partııasy fraktsııasynyń depýtaty Aıqyn Qońyrov.

"Elimizdiń barlyq kommýnısteri Parlament Məjilisiniń merziminen buryn parlamenttik jəne məslıhat saılaýyn ótkizý týraly úndeýin biraýyzdan qoldaıdy. Endep kele jatqan ekonomıkalyq daǵdarys kezinde, onyń ústine, keıbir elderde geosaıası jaǵdaı ýshyǵyp turǵan kezde Qazaqstan bıliktiń zań shyǵarýshy jəne ókiletti organdaryn jańartyp alýy kerek. Qazirgi Parlament óz mıssııasyn tolyq oryndady, sondyqtan, 5 ınstıtýttyq reforma aıasynda 100 naqty qadamdy oryndaý úshin serpilis kerek",-deıdi depýtat.

ıAǵnı, A.Qońyrov atap ótkendeı, Qazaqstannyń damýyn qamtamasyz etýge qandaı partııalar kúsh salý kerektigin anyqtap alatyn múmkindik týyp otyr.

"Eger úndeý Prezıdent  tarapynan qoldaý tapsa, saılaý ótip, jańa kóp partııaly parlament jańa jumysyn ýaqytynda bastaıdy degen senimdemiz. Ózderińiz biletindeı, kóptegen zań jobalary jańarǵany belgili, jańartýlar Qazaqstannyń əleýmettik-ekonomıkalyq əleýetin arttyrýǵa baǵyttalǵan. Endi sol zań jobalaryn is júzinde júzege asyratyn ýaqyt keldi",-dedi A.Qońyrov.

 «Memleket basshysy N.Á.Nazarbaevtyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasy bizdiń aldymyzǵa naqty maqsat-mejeler belgilep berdi»,-deıdi Aqjaıyq aýdany Alǵabas aýyldyq okrýginiń ákimi Erbolat Esbolsynov.

Onyń aıtýynsha, uly mártebeli Táýelsizdigimizdiń 25 jyldyǵy toılanatyn 2016 jyl Qazaqstan úshin merekeli de berekeli jyl bolary anyq. Elbasy tapsyrmasyna sáıkes bes ınstıtýttyq reformany júzege asyrý barysynda naqty qadamdarǵa kóshýdiń bastalǵany aldaǵy jarqyn jaqsylyqtardyń jolashary ispettes. Osy oraıda Aqjaıyq aýdanynyń turǵyndary da Ult kóshbasshysynyń el ekonomıkasyn damytyp, qoǵamdy túbegeıli jańǵyrtý jónindegi bastamalaryna udaıy qoldaý tanytyp keledi. Munyń bári adamdardyń ál-aýhatyn arttyryp, turmys-mádenıetin burynǵydan da zor belesterge kóterý baǵytynda jasalyp jatqany belgili. Endeshe, budan aýyl turǵyndary da tysqary qalmaı, óz úlesterin qosýy kerek. Onyń ústine daǵdarysqa qarsy barlyq kúsh-jigerimizdi jumyldyra otyryp, Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyn laıyqty qarsy alý jolynda ekpindi eńbek ete bilýge tıistimiz. Osy oraıda aýdandaǵy eń úlken okrýgterdiń biri - Alǵabasta Elbasy tapsyrmalaryna sáıkes alǵa basýdyń shynaıy kórinisteri barshylyq. Mysaly, Prezıdentimiz mal basyn asyldandyrý máselesin aıtýdaı-aq aıtyp keledi. Aýyldyq jerde qazaqtyń aqbas sıyryn, kóshim jylqysyn jáne etti-júndi Aqjaıyq qoıyn ósirýdiń tıimdiligin sharýalar jaqsy túsinedi. «Sábıt» sekildi tabysy kól-kósir tanymal asyl tuqymdy sharýashylyqtar qatary kóbeıýde. Buǵan memlekettik baǵdarlamalardyń júzege asyrylýy ıgi yqpalyn tıgizýde. Aıtalyq, mal basyn asyldandyrý baǵdarlamasyna qatysýshylar 2015 jyly 41 mln. teńge demeýqarjyǵa qol jetkizip, túlik sanyn kóbeıtip, túrlendirýge múmkindik aldy. Sonymen qatar «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasyna sáıkes 4 adam 14 mln. teńge nesıe alyp, mal sharýashylyǵyna bet burdy. Sońǵy eki jylda 11 sharýa qojalyǵy ashylyp, olardyń sany 72-ge jetti. Bul aýyl adamdarynyń óz dáýletin arttyrýda barlyq múmkindiktiń bar ekendigin kórsetedi. Tek erinbeı mal ósir, onyń qaıtarymy kól-kósir deıtin shaq kelip tur.

«Elbasy óz maqalasynda jerge durys ıelik etýdiń qajettiligine erekshe toqtaldy. Elimizde jer jetedi, biraq ony uqyptylyqpen, tıimdi paıdalanýdyń mańyzy kún saıyn arta túspese, kemimek emes. Kezinde jer alǵandar ony paıdalana almasa, memleketke keri qaıtarýy kerek. Basqalarǵa múmkindik berilsin. Sońǵy eki jylda osyny túsingen 9 sharýa qojalyǵy ózderine tıesili jerdi memleketke qaıtardy. Jer kodeksine sáıkes mundaı jumystar aldaǵy ýaqytta da atqarylatyn bolady. Sol sekildi el birligin arttyrý, jastar tárbıesi, olardyń dinı jat aǵymdarǵa ilesip ketpeýi úshin aldyn alý jumystaryn júrgizý, eldi mekenderdi abattandyrý men jasyl jelekke bóleý baǵytyndaǵy isterdiń tolas tappaıtyny anyq. Qazirgi kezde Elbasy Jarlyǵyna sáıkes óńirdegi barlyq ákimder turǵyndarmen eseptik kezdesýlerin ótkizýde. Mine, osy jıyndarda Elbasy sózderin basshylyqqa ala otyryp, óz is-josparymyzdy naqtylaı túsetin bolamyz», dep túıindedi oıyn E.Esbolsynov.

 Aıta ketken jón,  álemde kóptegen  elder tyǵyryqqa tirelip, ekonomıkasy shatqaıaqtaǵan tusta Qazaqstan ekonomıkasynyń ósimi  1,2 paıyzdy qurady.

Bul týraly  QR Prezıdenti janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi brıfıngte QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Baqytjan Saǵyntaev málim etken bolatyn.

«Jaqyndap kele jatqan daǵdarys qubylystaryna qarsy shara retinde Elbasy 2014 jyldyń ózinde-aq ınfraqurylymdy damytýdyń «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn jarııa etti. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Úkimet ekonomıka ósimin qamtamasyz etý jónindegi jedel sharalar josparyn jáne erekshe kezeń josparyn qabyldady. Osy sharalardyń arqasynda, aldyn ala derekterge sáıkes, Qazaqstan ekonomıkasynyń ósimi 2015 jyly 1,2 paıyzdy qurady», - dedi ol.

B.Saǵyntaevtyń atap ótýinshe, negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııalar birinshi kezekte «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý esebinen 3,7 paıyzǵa ósken.

«Syrtqy syn-qaterlerge qaramastan áleýmettik saladaǵy ahýal turaqty bolyp qalýda. Ótken jyly jumyssyzdyq bes paıyz deńgeıinde boldy», - dedi Úkimet basshysynyń birinshi orynbasary.

  Qazaqstan halqy ulttyq jańǵyrtý reformalary arqyly daǵdarysty tabysty eńserýge meılinshe múddelilik tanytady. Bul týraly «Nur Otan» partııasy fraktsııasynyń múshesi, Májilis depýtaty Nurlan Ábdirov málim etti.

«Jahandyq daǵdarys qalaı bolǵanda da bizdiń ómirimizdiń barlyq salalaryna dendep, áser etip otyr. Sondyqtan da, jurtshylyq úshin eń birinshi kezekte bul qaýip pen qaterdi, táýekelderdi eńserip, qýatty memleket retinde tez damýǵa kóshý máseleleri qyzyqtyratyny anyq. Al bul eldegi jańǵyrtý reformalary arqyly júzege asady», - dedi depýtat.

Onyń aıtýynsha, ulttyq jańǵyrý baǵytynda Elbasy aıqyndaǵan «100 naqty qadam» Ult josparynyń árbir qadamy mańyzdy ról atqarady. Al besinshi shaqyrylymdaǵy Májilis óziniń tarıhı mıssııasyn oryndap, Ult josparyn zańnamalyq qamtýdy tolyq júzege asyrdy. 

«Saılaýlar ótkizip ýaqytty shyǵyndaǵansha, bizge Ult josparyn tikeleı júzege asyrýǵa kóshý kerek. Al biz qabyldaǵan zańdar boıynsha 2016 jyldyń 1-qańtarynan bastap jańa quqyqtyq tártipter is júzine asyp keledi», dedi depýtat N. Ábdirov.

 Eske sala ketsek, Máskeýde de Qazaqstannyń Reseıdegi Elshiliginde Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Ult jospary - Qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» maqalasyn talqylaý boıynsha «Jańǵyrtýdan - Bolashaq birtutas ultyna deıin» taqyryppen dóńgelek ústel ótken bolatyn.

QR SІM-niń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, Máskeýdegi «Bolashaq» halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵynyń ókildigi «dóńgelek ústeldi» Reseıdegi Qazaqstan Elshiliginiń járdemimen uıymdastyrdy.

Іs-sharaǵa máskeýlik joǵary oqý oryndarynyń professorlary men sabaq berýshileri, reseılik ǵalymdar men sarapshylar, qazaqstandyq stýdentter, aspıranttar, doktoranttar jáne «Bolashaq» baǵdarlamasynyń stıpendııa ıegerleri qatysty.

«Dóńgelek ústeldiń» jumysyn bastap ashqan Reseıdegi Qazaqstan Elshiliginiń keńesshi-ýákili Vıktor Temirbaev Memleket basshysynyń atalmysh maqalasyn Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna jasaǵan «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý» joldaýynyń negizgi erejelerin odan ári damytý boıynsha el jańǵyrtýynyń jáne bes ınstıtýtsıonaldyq reformalarynyń «jol kartasy», tipti olardy iske asyrýdyń nusqaýlyǵy retinde alyp paıdalanýǵa bolady dep aıtty.

«Prezıdent óz maqalasynda Bolashaq birtutas ult - eldiń basty maqsaty, bes ınstıtýtsıonaldy reformalarynyń dál mánisi degendi jetkizýde. Qazaqstan halqy assambleıasy jáne «Máńgilik el» atty jalpyulttyq ıdeıasy bolashaq birtutas ultynyń eki irgeli negizderi retinde belgilendi», - dedi V. Temirbaev.

Dıplomattyń aıtýynsha, «maqala ádisnamalyq turǵysynan júıege keltirilgen jáne onda Elbasy qazaqstandyq armanyna jetýiniń naqty baǵyttaryn belgileýmen shektelmeı qoımaı, aıtylǵan reformalarǵa senim bildirgen halyqtyń úmitin aqtaý boıynsha naqty tetikterdi kórsetip ótti. Memleket basshysy Ult jobasyn iske asyrý jolynda jasalǵan jumys týraly tolyq aıtyp berdi». Ol, 2016 jylǵy 1 qańtardan bastap elde 59 jańa zańdar kúshine enip, bes ınstıtýtsıonaldy reformalardy júzege asyrý boıynsha Ult jobasynyń naqty oryndalýy bastalǵanyn eske salyp ótti.

Joǵary ekonomıka mektebiniń Memlekettik jáne mýnıtsıpaldy basqarmasy ınstıtýty dırektorynyń orynbasary, Tártiparalyq  zertteýler ortalyǵynyń dırektory Vladımır Korolev atap ótkendeı, Qazaqstan keıinen búkil TMD keńistigi memleketteri arasynda úlgi retinde taraıtyn mańyzdy bastamalardy jıi usynýda. Onyń aıtýy boıynsha, maqalada qazirgi zamannyń qyr-kórsetýlerine jáne qaýip-qaterlerine jol bermeýdiń keshendi sharalar kórsetilgen, eldi jańǵyrtý jolyndaǵy memlekettik organdarynyń iskerlik jáne azamattyq qoǵamdarymen birlesken jumysynyń tártibi belgilengen.

Zań ǵylymynyń doktory, O.E. Kýtafın atyndaǵy Máskeý memlekettik zań akademııasynyń birinshi prorektory Elena Gracheva óz baıandamasynda Prezıdenttiń maqalasynda jartysynan kóbisi táýelsiz sot ádildiginiń máselelerine jáne zań ulyqtylyǵynyń iske asýyna arnalǵanyn nazarǵa saldy. «Quqyqty damytý máseleleri negizinde bolýda, - dedi ol. - Joǵary deńgeıdegi quqyqtyq retteýsiz eldiń joǵary ekonomıkalyq pen saıası tabystarǵa jetýi múmkin emes». Sonymen de, onyń pikiri boıynsha, tıisti zańdardy qabyldaýmen shektelýge bolmaıdy, maqalada aıtylǵandaı olardyń naqty iske asyrylýy qajet. Táýelsiz sot ádildigi men qazaqstandyq quqyq qorǵaý júıesi tek azamattardyń quqyqtary men bas erkindikterin iske asýyna, zańdardyń naqty oryndalýyna jáne quqyq tártibiniń nyǵaıýyna baǵyttalýy tıis.

RF Prezıdentiniń janyndaǵy Reseılik halyq sharýashylyǵy men memlekettik qyzmet akademııasynyń professory, fılosofııa ǵylymnyń doktory Semed Semedovtyń málimdeýi boıynsha, ár memleket ózin sáıkestendirý úderisinen ótedi. Osy máninde, Nursultan Nazarbaev jarııalaǵan reformalar jospary - memlekettiń odan ári damý úrdisin belgiledi. «Eldiń damý strategııasyn belgileý  qajet, - erekshe aıtyp ótti S. Semedov. - Jáne biz Qazaqstan óz bolashaq damý jolyn anyq biletinine kýá bolyp otyrmyz». Reseılik sarapshy maqalada aıtylǵandaı bolashaqta álemniń 30 damyǵan elderi qataryna kirý Qazaqstan úshin qol kelerlik is dep aıtty. «Nazarbaev belgilegen strategııasynyń negizinde - adamı kapıtal. Jáne osylaı qoıylǵan maqsat en durys bolady», - dep támamdady professor. 

Jalpy aıtqanda, is-shara barysynda qatysýshylar Prezıdenttiń maqalasynyń negizgi erejelerin talqylady. Olar qazaqstandyq jastarynyń eldi jańǵyrtý úderisine jáne ınstıtýtsıonaldy reformalaryn ótkizýine belsendi qatysý múmkindikteri boıynsha óz pikirlermen bólisti.

Aıta ketken jón,QR Úkimeti músheleriniń qatysýymen ótken baspasóz máslıhatynda 2015 jylda atqarylǵan jumystar qorytyndylandy.  «Jaqyndap kele jatqan daǵdarys qubylystaryna qarsy shara retinde Elbasy 2014 jyldyń ózinde-aq ınfraqurylymdy damytýdyń «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn jarııa etti. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Úkimet ekonomıka ósimin qamtamasyz etý jónindegi jedel sharalar josparyn jáne erekshe kezeń josparyn qabyldady. Osy sharalardyń arqasynda, aldyn ala derekterge sáıkes, Qazaqstan ekonomıkasynyń ósimi 2015 jyly 1,2 paıyzdy qurady», - dedi QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Baqytjan Saǵyntaev.

Onyń atap ótýinshe, negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııalar birinshi kezekte «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý esebinen 3,7 paıyzǵa ósken. «Syrtqy syn-qaterlerge qaramastan áleýmettik saladaǵy ahýal turaqty bolyp qalýda. Ótken jyly jumyssyzdyq bes paıyz deńgeıinde boldy», - dedi Úkimet basshysynyń birinshi orynbasary.

Sonymen qatar Úkimet músheleri «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy men áleýmettik sala shyǵystary esh qysqartylmaıtyndyǵyn basa atap ótti.

Aǵymdaǵy jyldan bastap qosymsha sharalardy júzege asyrý úshin respýblıkalyq bıýdjetten daǵdarysqa qarsy sharalardy qarjylandyrýǵa arnalǵan arnaıy qor bólinedi.  2016 jyly arnaıy qorǵa 225,5 mlrd. teńge somasynda qarjy bólý josparlanǵan..

B.Saǵyntaevtyń atap ótýinshe, atalǵan qarjy jumyspen qamtý sharalaryn qoldaýǵa, «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn qosymsha qarjylandyrýǵa jáne basqa da sharalarǵa jumsalatyn bolady.

Atap aıtqanda, QR Úkimeti munaıdyń barreline 20 dollar baǵamy kezinde ekonomıkany damytýdyń stsenarııin ázirledi.

«Úkimet barlyq máseleni nazarda ustap otyr. Munaı baǵamy barreline 30 dollar, 20 dollar jáne odan tómen bolǵan jaǵdaıda stsenarıılerdi júzege asyrýdy qarastyrý kezeńindemiz. Sondyqtan bizde qarjylandyrý boıynsha eshqandaı qaýip joq»,-dedi QR Qarjy mınıstri Baqyt Sultanov.

Búginde bıýdjettiń shyǵys bóligi aıtarlyqtaı ońtaılandyryldy jáne bul óz kezeginde ekonomıkanyń damýyna múmkindik beredi.

«Shyǵystardyń negizgi bóligi -  áleýmettik tólemder. 2015 jylǵa qaraǵanda 2016 jyly onyń úlesi 39 paıyzdan 40 paıyzǵa deıin ósti. Árıne, memlekettik apparatqa qatysty bólikti ońtaılandyrý boıynsha belgili bir rezervter bar, alaıda eshqandaı da áleýmettik mindettemeler qysqartýǵa jatpaıdy»,-dedi vedomstvo basshysy.

Munymen qosa ol búginde álemdik úderisterdiń elimizdiń ekonomıkasyna yqpalyn tyńǵylyqty zerdeleý kerektigin sóz etti.

«Biz aldaǵy aptada ekonomıkalyq saıasat jónindegi keńestiń otyrysynda talqylaýlar ótkizemiz. Bul turǵyda stsenarııdi qashan, qaı merzimdi júzege asyrýdyń naqty sheshimi ázirlenedi»,-dedi B. Sultanov.

Mınıstr Úkimettiń shyǵystaryn qarjylandyrý baǵytynda búginde eshqandaı da problemalar joq ekenin qadap aıtty.

«1 mlrd. dollar kólemindegi qarjy 2016 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda ıgeriledi. Bizde qaryzǵa alý aıasynda zeınetaqy qorynyń resýrstary bar, kepildendirilgen transfertter men aǵymdaǵy túsimder qamtylǵan. Sondyqtan da qańtarǵa 700 mlrd. teńgege tarta jospar turǵysynda osy shyǵystardyń jartysyn esh problemasyz qarjylandyrdyq»,-dep túıdi mınıstr.

Óz kezeginde QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Erbolat Dosaev Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń qarajattary qaıda jumsalatyny aqpan aıynda anyqtalatynyn málimdedi.

«2016 jyldyń 1 qańtarynan bastap, Ulttyq Qordy basqarý men BJZQ basqarý keńesteri biriktirildi. Zeınetaqy qoryndaǵy qarajattardy qaıda ınvestıtsııalaý qajettigi týraly sheshim kóp uzamaı qabyldanady. Menińshe, bundaı sheshim aqpanda oryn alýy múmkin. Sol kezde keńes otyrysy ótedi. Onda Ulttyq bank pen Úkimet 2016 jyly Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń qarajattaryn qaıda baǵyttaý kerektigin anyqtaıtyn bolady», -dedi ol.

Atap aıtqanda, bul saýal jańa jylǵa deıin de birneshe márte qaralǵan bolatyn.

«Ulttyq kásipkerler palatasy men ekinshi deńgeıli bankterdiń teńge lıkvıdtiligin qoldaý boıynsha usynystary men qaıda ınvestıtsııalaý qajettigi týraly máseleler talqylandy. Sebebi ol - Úkimettiń, Ulttyq banktiń qarajaty emes, bizdiń zeınetkerlerimizdiń, xalqymyzdyń aqshasy. Sondyqtan, ınvestıtsııalardyń mindetti tabysy jetkilikti deńgeıde bolýy tıis. Ekinshi másele, onyń qaýipsizdigi. Sol sebepti bul máselede óte salmaqty sheshim shyǵarýǵa tyrysamyz. Ekonomıkanyń naqty sektorlaryn qarjylandyrý múmkindikteri edáýir úlken. Ulttyq bankpen jumys jalǵasýda. Biz barlyq aımaqtardan barlyq usynystardy jınadyq. Qazirgi ýaqytta jobalarǵa zeınetaqy qorynan bólinetin qarajat kólemi anyqtalyp jatyr», - dep atap ótti mınıstr.

Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi baspasóz máslıhatynda QR Memlekettik qyzmet isteri mınıstrliginiń jaýapty hatshysy Saıan Ahmetjanov  memlekettik organnyń qajetti mindetterin atqarýǵa baılanysty qosymsha ýaqytyn bólgen memlekettik qyzmetkerge bonýs nemese basqa tólemder kózdelgenin málimdedi.  

Baspasóz máslıhaty barysynda jaýapty hatshyǵa «memlekettik qyzmetkerler kóbinese jumys ornynda qyzmetin túnge sheıin atqaratyndyǵyna baılanysty olarǵa bonýstar qarastyryla ma?» degen saýal qoıyldy.

«Jańa reformanyń, zańnamanyń qaǵıdattaryna sáıkes, memlekettik qyzmetkerlerdiń eń birinshiden áleýmettik jeke quqyqtary saqtalýda. Ol eńbek normalaryna saı qosymsha memlekettik organnyń qajetti mindetterin atqarýǵa baılanysty ýaqytyn bólgenine qosymsha bonýs retinde nemese basqa tólemder kózdelgen», -dedi S. Ahmetjanov. Onyń sózine qaraǵanda, osy másele boıynsha jańa eńbek tólem júıesi ázirlenýde. «Ol 2017 jyldyń 1 qańtarynan bastap kúshine enedi»,-dedi.

Sonymen qatar jaýapty  hatshy «B» korpýsynyń basqarý deńgeıi úshin rotatsııa ınstıtýty engizilip jatqandyǵyna toqtaldy.  Eger de buryndary rotatsııa «A» basqarýshy korpýsyna ǵana qatysty bolsa, endi bul elementter «B» basqarýshy korpýsy úshin jańa modelge engizildi.

Belgili bolǵandaı, memlekettik qyzmetkerler úshin rotatsııa úsh jylda bir ret ótkizilip turady. Eger de basshy nemese memlekettik qyzmetker laýazymynda jumysyn jalǵastyrǵysy kelse, onda bul merzim taǵy úsh jylǵa uzartylady. Ekinshi merzim aıaqtalǵannan keıin, ol mindetti rotatsııaǵa jatqyzylady nemese basqa qyzmetke qyzmetke aýystyrylady, sondaı-aq olaı bolmaǵan jaǵdaıda jumysynan bosatylady.

Sonymen qatar S. Ahmetjanov áleýmettik qorǵaý sharalary da eskeriletinin atap ótti. «Dáleldi sebepter boıynsha memlekettik qyzmetkerlerdiń (jalǵyz basty ana, qaraýynda múgedek balalary bar ata-analar) ótinishi eskeriledi jáne olar rotatsııamen qamtylmaıdy»,-dedi ol. 

  Pavlodar oblysynda da «100 naqty qadam» Ult josparyn oryndaýdyń tájirıbelik kezeńin túsindirý jumystary tııanaqty júrgizilip jatyr.

Atap aıtqanda, óńirdiń bes myńnan astam memlekettik qyzmetshilerine Ult josparyn oryndaýdyń tájirıbelik kezeńin túsindirý jumystary bastaldy.

 Bul týraly «Qoǵamdyq kelisim» mekemesinde oblys ákimi apparatynyń basshysy Rasýl Orazbaevtyń tóraǵalyǵymen ótken dóńgelek ústel sharasy barysynda aıtyldy.

Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń Pavlodar oblysy boıynsha departament jetekshisi Maqsut Óteshevtiń sózine qaraǵanda, aldaǵy ýaqytta «5 ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam» - Ult josparynda aıtylǵan maqsat-mindetterdi oryndaý baǵytynda túsindirý jumystary jalǵasyn tabady. - Jyl basynan beri «5 ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam» Ult josparyn oryndaýdyń tájirıbelik kezeńiniń bastalýyna oraı oblysta túsindirý jumystary bastalady. Ult josparynda «Memlekettik qyzmet týraly» jańa Zań negizinde memlekettik apparattyń tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan maqsat-mindetter týraly aıtyldy. Qazir qazaqstandyq memlekettik qyzmetti damytýdyń jańa kezeńi bastaý aldy. Birinshiden, ákimshilik memlekettik qyzmetshiniń mansaby onyń biliktiligi jáne jınaqtaǵan tájirıbesi esepke alyna otyryp quralady. Mansaptyq satynyń ár baspaldaǵynda ol óziniń kásibı jaramdylyǵyn dáleldep otyrýǵa tıis bolady. Jańa zańǵa birqatar qaǵıdatty normalar engizilgen. ıAǵnı, memlekettik qyzmetke ornalasý tek keshendi irikteý men jumysty tek tómengi laýazymdardan bastaýdyń nátıjeleri boıynsha múmkin bolady, - deıdi D. Óteshev.

Aıta keterligi, búgingi tańda oblystyń memlekettik mekemelerinde 5300 qyzmetshi eńbek etedi. Olardyń 20 paıyzdan astamyn jas býyn ókilderi quraıdy. Aldaǵy ýaqytta olardyń bilimi men biliktiligi jańa zań negizinde tekserilip, «tıimdiligi» nemese «tıimsizdigi» boıynsha baǵalanbaq. - Jańa zań júzinde memlekettik qyzmetshilerdiń jalaqylary olardyń atqarǵan jumysyna tikeleı qatysty bolmaq. Jumys tájirıbesi memlekettik qyzmetshiniń mansaptyq ilgerileýiniń basty sharty bolady jáne munda da tek konkýrstyq negizde júzege asyrylady. «Tıimdi» qyzmetshiler ǵana bonýstar alatyn bolady, al «tıimsizderine» qosymsha bilim alýǵa múmkindik berilmek. Bir sózben aıtqanda, qazirgi tańda memlekettik qyzmet mansaptyq modelge aýysady. Memlekettik qyzmetshige eńbekaqy tóleýdiń jańa júıesi onyń biliktiligi men atqaratyn jumysynyń sıpatyna, kólemi men nátıjesine baılanysty zań turǵysynan bekitiledi. Asa nátıjeli qyzmet úshin bonýstar tóleý qarastyrylǵan. Mundaı júıeni 2017 jyldyń 1 qańtarynan bastap engizý josparlanyp otyr, - deıdi departament basshysy. 

  «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty baǵdarlamalyq maqala Qytaı ǵalymdarynyń úlken qyzyǵýshylyǵyn týdyrdy. Qazaqstandyq tilshilermen bolǵan suhbatynda Qytaıdyń qoǵamdyq ǵylymdar akademııasynyń Reseı, Shyǵys Eýropa jáne Ortalyq Azııa ınstıtýty dırektorynyń orynbasary Sýn Lı (Sun Li) atalǵan maqala jaıyndaǵy óz pikirimen bólisti.  

«Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty baǵdarlamalyq maqalasy maǵan qatty áser etti. N.Nazarbaev onda qazaqstandyq armandy naqty atap, osy ǵasyrdyń ortasynda damyǵan 30 eldiń qataryna ený týraly negizgi maqsatyna jetýdiń josparyn belgilep berdi. Qazaqstan ol maqsatqa qol jetkize alady dep úmittenemin», - deıdi ol.

Ǵalym qazaqstandyq arman «Qazaqstan-2030», «Qazaqstan-2050» strategııalarynyń negizinde, «Nurly jol» jańa ekonomıkalyq saıasaty, «100 naqty qadam» Jospary jáne ózge de baǵdarlamalar negizinde qalyptasyp kele jatqanyn aıtty.

«Prezıdent N.Nazarbaev, reformalardy júzege asyrý úshin eń bastysy elde ultaralyq kelisimniń bolýy shart ekenin atap ótken bolatyn. Shyn máninde, 25 jyl ishinde Qazaqstanda beıbitshilik pen tynyshtyq dáýren qurdy, osy aralyqta memleket ishki saıasatta jáne áleýmettik-ekonomıkalyq damýda úlken serpilis jasady. Sheshýshi róldi Qazaqstan halqy Assambleıasy atqaryp keldi. Bul - jeke zertteýdi talap etetin jeke taqyryp», - dep atap ótti Sýn Lı.

Qytaı sarapshysy Qazaqstanda 2016 jyldyń 1 qańtarynan bastap, memlekettiń, ekonomıkanyń jáne qoǵamnyń damýy úshin múldem jańa quqyqtyq orta quryp beretin 59 zańnyń kúshine engenin aıtyp, óz tańdanysyn bildirdi.

«Respýblıka qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn zańnamalyq negizdi jasap berdi. Bul arman qııaldaǵy dereksiz uǵym emes, kezeń-kezeń mindetter belgilengen naqty maqsat ekendigin kórip otyrmyn. Ony júzege asyrý qazirdiń ózinde anyq jáne qatań josparlaý negizinde bastalyp ketti», - deıdi ol.

Sýn Lıdiń pikirinshe, qazaq armany men qytaı armanynyń arasynda jalpy kóp uqsastyqtar bar.

«Birinshiden, olardy josparlaý merzimderi birdeı, Qytaı 2049 jylǵa deıin dep mejelese, Qazaqstan 2050 jylǵa deıin jospar jasap qoıǵan. Ekinshiden, olar adamnyń ómir sapasyn arttyrýǵa, memlekettik apparatty jaqsartýǵa, jemqorlyqpen kúres, bıznesti yntalandyrý, damyǵan elderdiń qataryna ený mindetterin iske asyrýdy josparlaýda», - dep naqtylady ol.

 Eske sala keteıik, Qytaıdyń qoǵamdyq ǵylymdar akademııasynyń Reseı, Shyǵys Eýropa jáne Ortalyq Azııa ınstıtýty 1965 jyly Keńes Odaǵy jáne Shyǵys Eýropa ınstıtýty retinde Qytaıdyń qoǵamdyq ǵylymdar akademııasynyń bir qurylymy retinde qurylǵan bolatyn. Keıin Qytaı kompartııasy Ortalyq komıtetiniń halyqaralyq baılanystar bóliminiń qaramaǵynda boldy. 1981 jyldan beri Qytaıdyń qoǵamdyq ǵylymdar akademııasynyń qurylymyna enedi. Óziniń qazirgi ataýyn 1992 jyly aldy. Zertteý salasy: Reseı, Shyǵys Eýropa jáne Ortalyq Azııa elderiniń syrtqy jáne ishki saıasaty, ekonomıkasy, áleýmettik ómiri men mádenıeti. Osy saladaǵy QHR-diń jetekshi ǵylymı mekemesi Qytaıda eń iri kitaphanalardyń birine ıelik etedi, «Russian, East European and Central Asian Studies» jýrnalyn shyǵarady. 

 Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósý, reformalar, damý» atty Joldaýy jáne «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasy týraly QRParlamenti Májilisiniń depýtaty, «Nur Otan» partııasynyń múshesi Andreı Begeneev óz oılarymen bólisti jáne «100 naqty qadam» Ult josparyna sáıkes qabyldanǵan jańa Eńbek kodeksi týraly aıtyp berdi. 

 «Elimizdi damytý jolynda jáne qoǵamda oń úrdisterdi qalyptastyrý úshin qandaı máselege basa nazar aýdaýymyz qajet dep esepteısiz?»,-degen saýalǵa jaýabynda depýtat: «Qazaqstan Prezıdenti árqashanda keleshekti boljaı bilip, soǵan oraı qaryshty qadam jasaıdy. Aıtalyq, Elbasymyz árbir Joldaýyn álemdegi bolyp jatqan jáne aldaǵy ýaqytta bolýy yqtımal oqıǵalardy eskere otyryp jáne elimizdiń ishki jáne syrtqy saıasattaǵy múmkindikterin zerdeleı kele, jasaıtynyna kýá bolyp kelemiz. Óıtkeni, qalaı desek te, biz syrtqy ekonomıkalyq jaǵdaılarmen tyǵyz baılanystamyz. Onyń yqpalynan qashyp qutyla almaımyz. Sonymen qatar, búgingi tańda muhıtqa ashyq shyǵa alatyn porttary bar elderdiń de róli bar. Eger biz halyqaralyq deńgeıdegi saýdaǵa shyǵatyn bolsaq, birqatar elder arqyly ótýimizge týra keledi. Tranzıt qashanda ekonomıkaǵa áser etedi. Ásirese, qazirgideı jahandyq daǵdarys kezinde árbir qadamnyń tıimdi ne tıimde emes ekenin esepke alatyn kez keldi. Onyń ústine Dúnıejúzilik Saýda uıymyna múshe boldyq. Memleket basshysy «100 naqty qadamda» da, 30 qarasha kúni jarııa etken Joldaýynda da osy máselelerdi eskergenin kórip otyrmyz. Al Jańa jylda shyqqan «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasynda Elbasy memleketimizdiń alǵa basý joldaryn, júrgiziletin reformalardy ret-retimen kórsetti.

Bizdiń Prezıdentimiz táýelsizdigimizdi alǵan kezden bastap bizdiń óz jolymyz bar ekenin aıtty. Mine, shırek ǵasyrǵa jýyq ýaqyt ishinde biz ózimiz tańdaǵan jolmen júrip qana qoımaı, eldik tabystarǵa jetip kelemiz.

Álemdik ekonomıkada aıryqsha ról oınap otyrǵan memleketter bar, árıne olarmen básekege túsý qıyn, alaıda, básekelesýge bolady jáne aldaǵy ýaqytta básekege túsýimiz qajet. Sondyqtan da biz qazir ekonomıkanyń jańa relsine túsýimiz kerek. Memleket basshysy álemdik ekonomıkanyń jańa relsinde qalaı jumys isteýimiz qajet ekenin aıqyndap berdi.

Óz Joldaýynda Prezıdent eńbek adamynyń mártebesin kóterý mindetin alǵa qoıdy. Eńbek adamy - qoǵamdaǵy eń basty tulǵa, ol - memlekettiń, ulttyń, ekonomıkanyń maqtanyshy. Barlyq qadamymyz eńbek adamynan bastalady. Osy oraıda, elimizde kásiptik-tehnıkalyq salanyń mamandaryn daıarlaýǵa erekshe mán berilýde. Ol ekonomıkany damytýǵa jáne halyqty qoldaýǵa yqpal etedi. Bilikti mamandar ekonomıkanyń negizi ekenin Prezıdent te únemi aıtyp keledi.

Adamdardyń masyldyq pıǵyldan arylýy qajettigi týraly qaı kezde de aıtyldy, búgin de ol másele kóterilip júr. Tipti qazir álemde ekonomıkasy qýatty memleketterden tek qana kómek suraýǵa, dotatsııa alýǵa daǵydalyp ketken elder men halyqtar da bar.

Ómirde ár adam masyldyqtyń keri ketýge alyp baratyn jol ekenin uǵynýy tıis. Sol sııaqty qazir bizdiń naryqta «satyp alý men satý» tásili áli jalǵasyp keledi. Kórshiles jatqan Reseı, Qytaı, sondaı-aq Belarýs, Úndistan, Túrkııa sııaqty elderden taýarlar alyp kelip, ústinen paıda taýyp júrgender az emes. Bireý úlken partııamen ákeledi, endi biri az-azdan tasyp júr. Bul da durys úrdis emes.

Jibek joly qashanda bolǵan, saýda-sattyq ta júre beretini anyq. Qazaqstan Eýropa men Azııany qosyp turǵan tranzıt bolǵandyqtan, kólik qatynasyn damytýdyń mańyzy arta túsedi. Degenmen shetelden alyp kelgen daıyn taýardy satýmen shektelmeýimiz kerek. Qazir qaı qalaǵa barsańyz da, sýpermarketter men bazarlar kóp. Qalalarymyzdy úlken bazarǵa aınaldyrýǵa bolmaıdy. Arzan bazarlardy sala bergennen, keıbir qalalarda tıimdi kásiporyndar ashqanymyz durys shyǵar?

Qazir jahandyq daǵdarys álemdi tolǵandyryp otyr. Sondyqtan árbir adam óziniń eńbek etýge, tabys tabýǵa degen kózqarasyn ózgertýi qajet. «Meniń qolymnan ne keledi?» degen suraqqa jaýap izdep kórgenimiz abzal. Naqty bir is jasaı bilseń, sony damytýǵa kóńil bólýiń kerek. Aıtalyq, Qazaqstanda aýyl jáne mal sharýashylyǵymen aınalysýǵa múmkindik mol. Ata kásipti damytyp, baý-baqsha salyp, dándi-daqyldar egip nemese mal ósirip, el ıgiligin arttyrýǵa bolady. Árıne qıyndyqtar da bar. Agroónerkásip salasyn damytý úshin «anaý jetispeıdi, nesıe bermeıdi», «bıýrokratızm joldy bógeıdi» deıtinder de bar. Biraq únemi «bári de jaman» dep aıtýǵa bolmaıdy. Ár adam «Elim úshin ne istedim? Bıýrokratızmdi joıý úshin qandaı qadam jasadym?» dep ózine ózi suraq qoıýy qajet.

Kez kelgen adam tezirek kóp aqsha taýyp, baıyp ketsem eken dep qııaldaıdy. Jalpy, ómirde birden kóp aqsha taba almaısyz. Al taba qalsań, ol sybaılas jemqorlyqpen ne qylmystyq jolmen kelgen aqsha bolýy yqtımal. Aqsha jınaý úshin belgili bir kezeńnen, ómirdiń qıyndyqtarynan ótýiń qajet. Mysaly, kásipkerler áýeli óz óndirisin aıaǵynan tik turǵyzý, qalyptasý, ónim óndirý protsesin jetildirý, ónimdi satý júıesin jolǵa qoıý kezeńderinen ótedi. Mysaly, bir maldy satý úshin ony birneshe jyl ósirýińe týra keledi.

Qazir ýaqyttan utylmaýyń kerek. «Azyq-túlik qymbattaı bastady. Bireý maǵan kómek beredi» dep otyratyn zaman emes. Ár adam ózi eńbek etýi kerek. Qashanda adamnyń basyna qıyndyq týǵanda, onyń «Tiri qalý úshin kúresý kerek!» degen túısigi oıanady»,-ep jaýap berdi.   

Sondaı-aq - Andreı Begeneev   Májilistiń sońǵy sessııasynda qabyldanǵan zańnamalyq aktilerdiń ishindegi Eńbek kodeksiniń róline  aıryqsha toqtaldy.

« Eńbek kodeksine baılanysty ártúrli pikirler aıtyldy»,-deıdi ol. «Sonyń ishinde jumys berýshiniń múddesi de eskerildi. Biz qazir naryq ekonomıkasy zamanynda ómir súrip jatyrmyz. Soǵan oraı, kózqaras ta ózgerýde. Jazýshy Djon Makkenzı «Baı bolý úshin qajettilikti tap ta, ony qanaǵattandyra bil» degen eken. Basqa eshteńeniń keregi joq. Biz búginde qandaı qajettiliktiń bar ekenin oılanǵanmyz jón. Asyǵystyqpen kóptegen kásiporyndar ashýymyz múmkin, biraq olardyń ónimi suranysqa ıe bolmasa, qaıtemiz? Al endi jeti ret ólshep, bir ret kesip, ónimdiligi joǵary bir kásiporyndy ashsaq, ol oń nátıje berýi múmkin. Qazir «Qalaı ómir súrseń, óziń bil» dep eshkimdi de taǵdyr tálkegine laqtyryp tastamaıdy. Memleket eshqashanda mundaı qadamǵa barmaıdy. Degenmen ol Sizge oılanýǵa múmkindik berip otyr.

Jańa Eńbek kodeksinde jumys berýshi men jumyskerler arasyndaǵy jeke qarym-qatynas zań jolymen retke qoıylǵan. Siz jumys berýshi bolsańyz, men jumyskermin, aldyńyzǵa kelgenimde, men ózimniń qandaı qabiletim bar ekenin kórsetemin. Siz meniń biliktiligim qanshalyqty ekenin baǵalaısyz. Kelisimshart árbir jumyskermen jeke jasalady. Óıtkeni  ár adamnyń talaby men qabileti árqalaı, soǵan oraı tabys tabýy kerek. Men bir salany bilsem, basqa salaǵa basymdy suqpaımyn, óıtkeni ony bilmeımin.

Eger bir adam jumysqa tamyr-tanystyqpen ne basqa bir jolmen alynǵan bolsa, jumys ornyna kelip, tańnan keshke deıin otyryp, eńbek ýaqytyna qaraı eseptelgen jalaqysyn alyp júrýmen shektelse, ol bir rahat ómir sııaqty. Jumysqa keldi, keshikken joq jáne erte ketip qalmaıdy, eńbek tártibin de, tehnıkalyq qaýipsizdikti de buzǵan joq, sol úshin aı saıyn eńbekaqy alady. Al ol adamnan qoǵamǵa, mekemege keletin paıda bar ma? Eńbekaqy tólegende oǵan qaıtarymy qandaı? Sondyqtan jumys berýshi árbir jumyskerdi nátıjeli eńbegine oraı baǵalaýy tıis. Mine, sodan kelip, kez kelgen ekonomıkada, kel kelgen salada oń kórsetkish bolady. Ókinishke oraı masyldyq pıǵyldan aryla almaı júrgender bar. Baıaǵyda áskerde «Bir kún ótti, úıge oralatyn ýaqyt jaqyndaı tústi» degen uǵym bolatyn.

Mamandar suranysqa ıe bolýy tıis. Áıtpese, óndiris ornyna kelip, «Meniń dıplomym bar, men ádemimin, jaqsy adammyn, meni alýǵa tıistisiz» degendeı tásilder endi júrmeıdi.

Búgingi tańda kórsetiletin qyzmetter salasyn damytýǵa erekshe kóńil bólinýde. Bul jóninde Prezıdent te udaıy aıtyp júr. Óıtkeni tabıǵat baılyqtaryna ıek artyp otyra bersek ne saýda-sattyqpen kún kóremiz desek, alysqa bara almaımyz. Búginde álemdik júıe ónim óndirýde bir-birimen jarysqa túskendeı qarqyn alyp ketken. Sol sebepti biz básekege qabiletti ónimniń bir túrin shyǵaraıyq. Qazaqstanda azyq-túlik ónimderi eń negizgi taýar ekeni sózsiz. Ol meıli baý-baqsha ónimi bola ma, astyq ne mal ónimderi me, Qazaqstannyń brendi bolýǵa tıis. Bizde avtokólikter qurastyrylyp jatyr. Alaıda, amerıkalyq, japonııalyq, nemisterdiń avtoındýstrııasymen jarysamyz dep avtomobıldiń jańa túrin oılap shyǵaramyn deý aqylǵa syımaıtyn is árıne.

Elbasy Joldaýynda jáne atalǵan maqalasynda jekeshelendirýdiń kelesi tolqyny júrgiziletini aıtyldy. Soǵan oraı shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytýǵa jol ashylady. Osy tusta, árbir adam áleýmettik ne mártebesine qaramastan, kóp máseleniń ózine qatysty bolatynyn oılanýy kerek».

Májilis depýtatynyń pikirinshe, Elbasy júz, ıaǵnı, mańyzdy árbir sala boıynsha alǵa qadam jasaýymyz kerek ekenin uǵyndyryp otyr. Ult josparynda naqty júz qadamnyń bári aıqyndaldy. Jahandyq daǵdarystyń yqpalyna qarsy turyp, el bolyp alǵa qadam jasasaq, ózgelerden bir tóbe bıik turamyz.

Parlamenttiń «100 naqty qadam» Ult josparyna sáıkes zańdardy jetildirgeni ómirdiń zamanaýı talaptaryna tyń serpin beretin qozǵaltqysh kúsh dep esepteımin. Óıtkeni álemdik ekonomıka óz sharttaryn alǵa qoıyp turǵan shaqta, alańsyz otyra berý ne taptaýyryn bolǵan jolmen júre berý quldyrýǵa alyp kelýi múmkin. Qalaı desek te, eldiń ornyqty damýy syrtqy faktorlardyń yqpalyna baılanysty. Ýaqyt, zaman talaby ózgerip jatyr, sondyqtan zańdarǵa túzetýler engizip otyrý qajet. Zańdarymyz barlyq sala boıynsha jetildirilýi tıis.

Álemde ne bolyp jatqanyna nazar aýdaryńyzshy? Aıtalyq, Ýkraına, Sırııa jáne basqa birqatar elderdiń jaǵdaıy qıyn bolyp tur. Jer jahannan tynyshtyq ketip turǵan zaman ekeni árbir azamatty oılandyrýǵa tıis. Qazir álem oq dári toltyrylǵan bóshkeniń ústinde otyrǵandaı. Terrorızm men dinı ekstremızm ylańy álemdi dúrliktirip otyr. Qaýip-qaterdiń qaı jaqtan keletinin bilmeısiń. Osyndaı jaǵdaıda turaqtylyqty saqtaýdyń mańyzy odan saıyn arta túsedi.

«100 naqty qadamnyń» mańyzy nede desek, eń bastysy, biz ne isteýimiz kerek ekenin anyqtap aldyq. Aldaǵy ýaqytta qarjy daǵdarysyna baılanysty qıyndyqtar bolýy múmkin ekenin de joqqa shyǵara almaımyz. Prezıdent endi jaıbaraqat ómir súrýge bolmaıtynyn eskertip otyr. Buǵan deıin munaıdan, gazdan, basqa da tabıǵı baılyqtardyń arqasynda tabysymyz artyp jatyr dep kelsek, endi ondaı dańǵazalyqqa salynýdyń reti joq sııaqty. ıAǵnı, bárimizge de dıvanda jantaıyp jatyp ómir súretin ýaqyt kelmeske ketti. Eńbek etken adam ǵana naqty tabys tabady. Eńbek adamy qurmetke bólenetin kez keldi. 

 «Alda turǵan maqsattar men mindetterdi odan ári naqtylandyra túsetin kez keldi», degen oıyn bildiredi ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi Myrzageldi Kemel.

- Prezıdentimiz tarapynan «Ult jospary - «100 naqty qadam» 2005 jyldyń 30 mamyrynda usynylǵan bolatyn. 30 qarashadaǵy Prezıdenttiń Qazaqstan halqyna kezekti Joldaýynda da bul jospar naqtylanǵan bolatyn. Endigi másele jańa jyldyń basy - jospardy oryndaýdyń praktıkalyq kezeńi bolǵandyqtan, alda turǵan maqsattar men mindetterdi odan ári naqtylandyra túsetin kez keldi.

  Aıta keter jaıt, aldymen osy reformalardy júzege asyrýǵa baǵyttalǵan 59 Zańnyń qabyldanyp, qoldanysqa engizilgeni, budan bylaı reformalardy júrgizýge quqyqtyq kedergi joqtyǵy atalyp ótildi.

Birinshi - memleketti kásibılendirýge qatysty reformadaǵy mindetter.

Bul boıynsha memlekettik apparatty jetildirýge, tıimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan «Memlekettik qyzmet týraly» Zańnyń jańa nusqasy qabyldandy.

Ákimshilik memlekettik qyzmetshiniń qyzmet satysynda órleýi onyń biliktiligi men tájirıbesiniń deńgeıine qaraı anyqtalýy belgilendi.

Memlekettik qyzmetshige eńbekaqy men syıaqy tóleýde burynǵy teńgermeshilikten arylyp, onyń atqarǵan naqty jumysynyń kólemi men sapasyna oraı anyqtalmaq. Asa nátıjeli qyzmet úshin bonýstar tólý júzege asyrylatyn boldy;.

«Memlekettik qyzmet týraly» Zańnyń negizgi normalary quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerlerine qatysty da qoldanylmaq.

Ekinshi - reformanyń máni quqyq tártibin jáne zańdylyqty ornyqtyrýǵabaǵyttalǵan. 

Ondaǵy naqty jańa ózgeristerge toqtalsaq, Joǵarǵy sot keńesi túbegeıli ózgeredi, onyń óz apparaty, quramy, ókilettiligi naqtylanady. Sot tóreligi bes satyly júıeden úsh satyly júıege - birinshi, apellıatsııalyq jáne kassatsııalyq júıege kóshedi. Іri ınvestorlar qatysatyn daýlardy sheshýge arnalǵan mamandandyrylǵan alqa qurylady. Sot jıýrıi túbegeıli qaıta qurylyp, ol sýdıalardyń is-áreketinde Etıkalyq kodekstiń buzylý máselelerin qaraıtyn bolady. Sottardyń tóraǵalarynda basqa sýdıalar qabyldaıtyn sheshimge yqpal etý múmkindigi joıylady. Memlekettik sot oryndaýshylary birtindep qysqartylyp, jeke sot oryndaýshylary damytylady. Sondaı-aq jergilikti polıtsııa qyzmeti qurylady.

Úshinshi reformatorlyq baǵyt - ındýstrııalandyrý men ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etý.

Bul sala boıynsha ekonomıka qyzmetindegi tranzaktsııalyq (málimetter qorynyń bútindigin qamtamasyz etetin operatsııa) shyǵyndar udaıy qysqartylady. Salyqtyq jáne kedendik júıeler kiriktiriledi, tekserýler ońtaılandyrylady, elektrondyq baqylaý engiziledi. 2017 jyldyń 1 qańtarynan bastap baǵany retteý alynyp tastalady, onyń ornyna monopolııaǵa qarsy retteý men baqylaý quraldary ǵana paıdalanylady. 2017 jyly 1,7 mıllıon memlekettik kásiporyndar men mekemelerdiń, ulttyq kompanııalardyń qyzmetkerleri deklaratsııalanýǵa jatatyn bolady, 2020 jyly barlyq jeke tulǵalar deklaratsııalaýmen qamtylady.

Shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qoldaý EYDU (Ekonomıkalyq Yntymaqtastyq jáne Damý Uıymy) tájirıbesine saı júrgiziledi. 224 myń agroónerkásiptik keshen sýbektileri bar, solardaǵy jalǵa berilgen 97,4 mıllıon gektar jerdi ózderi satyp alýyna, onyń ústine kadastrlyq qunynyń 50 paıyzyn 10 jyl ishinde bólip tóleýge múmkindik beriledi.

102 mln gektar zapastaǵy jerdiń aýyl sharýashylyǵy óndiristin júrgizýge bolatyn 85,3 mln gektary aýktsıon arqyly satylatyn bolady. «Samuryq-Qazyna UÁQ», «Báıterek AQ» jáne «QazAgro AQ»-tardyń memleket menshigindegi asa iri 65 kompanııasy, «Samuryq-Qazyna UÁQ», «Báıterek AQ» jáne «QazAgro AQ»-tardyń quramyndaǵy 173 enshiles jáne táýeldi uıymdar básekelestik ortaǵa beriletin bolady.

Sonymen qatar táýelsiz sot júıesi, aǵylshyn tilin qoldaný jáne ınvestıtsııalyq rezıdenttik qaǵıdatyn engizý quqyǵymen jańadan qurylǵan «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń jumysy jandandyrylady. 7 myń shaqyrym avtomobıl joldary qaıta jańǵyrtylady, olar aqy alý júıesi boıynsha jumys isteıtin bolady. Soǵan baılanysty 2022 jylǵa qaraı jol júrýden túsken alymdar 41 mlrd teńgeni quraıtyny kózdelýde.

Tranzıttik tasymal 2020 jyly 33 mıllıon tonnaǵa (qazir 18 mln), 2030 jyly 50 mln tonnaǵa deıin ulǵaıtylady.

Almaty qalasynyń mańynda halyqaralyq avıatsııalyq hab qurylady. Qurylystyń smetalyq qunyn anyqtaý resýrstyq ádiske kóshiriledi, saraptaý isi jeke sektorǵa beriledi.

Tórtinshi baǵyt - ult birligi.

Birlik joly jáne azamattyq birtektilik negizinde ulttyq dáıektilikpen qalyptastyrý úrdisi jalǵasa bermek. Bolashaǵy Birtutas Ultty dáıekti túrde nyǵaıtý júzege asyrylady. Qzaqstan halqy Assambleıasynyń qyzmeti qazaqstandyq birtektiliktiń negizi retinde jetildirile túsedi. Máńgilik El jalpyulttyq qundylyq retinde nyǵaıa túsedi. Jalpyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamy ıdeıasy júzege asyrylady.

Besinshi reforma - Qoǵamǵa esep beretin ashyq memleket.

«Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy», «Jyljymaıtyn múlik ortalyǵy», «Zeınetaqylar tóleý jónindegi memlekettik ortalyq» biriktirilip, solardyń negizinde «Úkimet - azamattar úshin» Memlekettik korporatsııasy qurylady.

Barlyq memlekettik qyzmetshiler ózderiniń basshylyǵy bekitken jeke josparlar boıynsha jumys atqarady. Memlekettik organdardyń baǵdarlamalyq qujattaryna revızııa jáne ońtaılandyrý júrgiziledi.

Aldaǵy kezde baǵdarlamalardy josparlaý, ázirleý jáne júzege asyrý EYDU usynymdaryna negizdelgen 5 sheshýshi qaǵıdat - negizdilik, sabaqtastyq, transparenttilik, monıtorıng jáne baqylaýdy saqtaý arqyly jasalady.

Azamattar men zańdy tulǵalardyń saýaldary boıynsha, memlekettik qupııalar men ózge de zańdarmen qorǵalatyn qupııalardan basqa, memlekettik organdardyń barlyq aqparattaryna qoljetimdilik qamtamasyz etiledi.

2016 jyldan bastap ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdarda avtonomdy, derbestik, jarııalylyq, merzimdi rotatsııa qaǵıdattaryna negizdelgen jańa Qoǵamdyq keńester qurylady.

4500-ge jýyq memlekettik fýnktsııalar básekelestik ortaǵa jáne jergilikti ózin-ózi basqarýǵa beriledi.

Memleket basshynyń usynyp otyrǵan bes reformasyna jan-jaqty toqtalǵan Myrzageldi Kemel: «Jaqyn onjyldyqta jergilikti ózin-ózi basqarý organdaryna úsh deńgeıli (2016-2017, 2018-2020, 2020 jyldan ári qaraı) qosymsha ókilettikter beriledi. Onyń ishinde jergilikti ózin ózi basqarýdyń ókildi organyn qurý, halqynyń sany 2 myń adamnan kem emes eldi mekenderde jergilikti ózin-ózi basqarýdyń derbes bıýdjetin engizý máseleleri sheshimin tabatyn bolady,- dep sózin túıindedi.

   Qazaqstannyń Mádenıet jáne sport mınıstrligi elimizde buqaralyq sport pen dene shynyqtyrý-sporttyq qozǵalysty damytý jónindegi sharalar keshenin iske asyrý boıynsha jumys júrgizýde, sondaı-aq 2025 jylǵa deıingi Qazaqstan Respýblıkasynda dene shynyqtyrý men sportty damytýdyń tujyrymdamasyn ázirledi. Bul týraly QazAqparat tilshisine pikirin bildirgen Mádenıet jáne sport mınıstrligi Sport komıtetiniń tóraǵasy Elsııar Qanaǵatov aıtyp berdi.

«Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósý, reformalar, damý» atty  Prezıdenttiń elimizdiń halqyna joldaǵan Joldaýy bizdiń memleketimizdiń damý tarıhynda eleýli kezeń boldy. Sebebi, álemdik qarjylyq jáne ekonomıkalyq daǵdarysqa qaramastan Memleket basshysy óz Joldaýynda elimizdiń odan ári damýyn aıtyp qana qoımaı, asa mańyzdy el halqyn áleýmettik qoldaýǵa baǵyttalǵan birqatar naqty sharalardy atap ótti.  Qazirgi synı qaterler jaǵdaılarynda birde bir el qoǵamdy áleýmettik jańǵyrtý boıynsha teńdesi joq sharalar qabyldamady»,-deıdi óz oıyn jetkizgen Komıtet tóraǵasy.  

Bul rette, E.Qanaǵatov 2016 jylǵy 1 qańtardan bastap densaýlyq saqtaý qyzmetkerleriniń jalaqysy 28 paıyzǵa deıin, bilim berý qyzmetkerleriniń jalaqysy 29 paıyzǵa deıin, áleýmettik qorǵaý qyzmetkerleriniń jalaqysy  40 paıyzǵa deıin ósetinin, al, osy sanattaǵy qyzmetkerlerdiń arasynda dene shynyqtyrý jáne sport salasynyń qyzmetkerleri de bar ekenin atap ótti.  

«Qazir jazǵy jáne qysqy olımpıadalyq oıyndar boıynsha Qazaqstan álemdik sport derjavalarynyń otyzdyǵyna kiretinin maqtanyshpen aıta alamyz, ol týraly Halyqaralyq Olımpıada komıtetiniń beıresmı reıtıng derekteri kýálandyrady. Bul bizdiń Prezıdentimizdiń sińirgen eńbegi, óıtkeni onyń tikeleı qoldaýymen jáne iltıpatymen elimizde sport jáne dene shynyqtyrý salasy qarqyndy damýda. Qazaqstan halqyna jyl saıynǵy óz Joldaýlarynda Memleket basshysy el halqy arasynda buqaralyq sportty damytýǵa jáne salaýatty ómir saltyn nasıhattaýǵa erekshe nazar aýdarady  Mádenıet jáne sport mınıstrligi aldyna 2020 jylǵa qazaqstandyqtardyń dene shynyqtyrýmen jáne sportpen shuǵyldanýyn 30% qamtýdy qamtamasyz etý boıynsha mindet qoıyldy. Qazir elimizdiń dene shynyqtyrý-sporttyq qozǵalysyna belsendi qatysatyn barlyq halyq pen etnostardyń salany qoldaýynyń arqasynda 2014 jylǵy qorytyndylar boıynsha dene shynyqtyrýmen jáne sportpen júıeli shuǵyldanatyn azamattardyń sany 25%-ǵa ósti.

Sonymen qatar, sportpen shuǵyldanatyn halyqtyń úlesin 30%-ǵa deıin ulǵaıtý jónindegi mańyzdy jalpyulttyq mindetterdi sheshýdiń tabystylyǵy elimizdegi dene shynyqtyrý men sportty damytý jaǵdaıy men deńgeıine, patrıotızmdi, dostyqty jáne halyq birligin damytýda dene shynyqtyrý men sport múmkindikterin tıimdi paıdalanýǵa baılanysty bolady»,-dep málim etti E.Qanaǵatov. 

Komıtet tóraǵasynyń habarlaýynsha, qazir Qazaqstanda 20-dan asa ulttyq sport túri damýda. Chempıonattar, kýboktar, respýblıkalyq jáne halyqaralyq týrnırler ótkizilip turady. Onyń ishinde qazaq kúresi men toǵyzqumalaqtan Álem jáne Azııa chempıonattary, Qazaqstan Respýblıkasynyń jasóspirimder aýyldyq sport oıyndary, kókpar jáne aýdaryspaq boıynsha Azııa chempıonattary, Qazaqstan Respýblıkasy  Prezıdentiniń syılyǵyna halyqtyq sport oıyndary, «Aq Bıdaı»    respýblıkalyq aýyldyq sport oıyndary, Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq sport túrleri festıvali, Qysqy aýyldyq spartakıada men  Qysqy aýyldyq jasóspirimder oıyndary uıymdastyryldy.

«Buqaralyq sportty damytýda sport ınfraqurylymynyń, ásirese aýyldyq jerde bolýyna kóńil bólinedi. Qazirgi tańda elimizde 34 931 sport ǵımaraty, sonyń ishinde sport mektepterin qosa alǵanda, 25 673-i bilim berý mekemeleriniń nysandaryna, tek 9 258 nysan dene shynyqtyrý-sporttyq maqsattaǵy obektige jatady. Osyǵan baılanysty el halqy úshin sporttyq jáne sporttyq-saýyqtyrý qyzmetteriniń qoljetimdiligin qamtamasyz etý maqsatynda dene shynyqtyrý-sporttyq keshenderdiń qurylystaryn salý jumysy jalǵasýda. 2014 jyly elimizdiń 8 óńirinde: Almaty, Qaraǵandy,  Soltústik Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qyzylorda, Ońtústik Qazaqstan jáne Shyǵys Qazaqstan men Aqtóbe oblystarynda 18 DSK qurylysy bastaldy.  Olardyń ishinde búgingi kúni 15-i paıdalanylýǵa berildi, úsheýi jyl aıaǵyna deıin paıdalanýǵa beriletin bolady. El Prezıdentiniń sportty jan-jaqty qoldaýynyń arqasynda álem, Azııa chempıonattarynda jáne basqa halyqaralyq dárejedegi jarystarda úlken sport nátıjelerin kórsetetin halyqaralyq deńgeıdegi otandyq sportshylar daıarlandy. Sport kadrlaryn daıarlaý, olardyń biliktiligin arttyrý, olardy oqytýdy jáne shetelde, onyń ishinde  Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Bolashaq» halyqaralyq stıpendııasy sheńberinde taǵylymdamadan ótý máselelerine erekshe nazar aýdarylady»,-deı kele Komıtet tóraǵasy Mádenıet jáne sport mınıstrligi 2016 jyly eki mindetti, atap aıtsaq, lıtsenzııalyq týrnırlerde ulttyq qurama komandalardyń qatysýyn qamtamasyz etip, 2016 jyly Rıo Olımpıadasyna barynsha kóp lıtsenzııa utyp alýdy, sondaı-aq, 2017 jyly Almatyda ótetin Búkilálemdik qysqy Ýnıversıadaǵa tyńǵylyqty daıyndalýdy kózdep otyr dep, sózin túıindedi. 

  Kókshetaý qalasyndaǵy Dostyq úıinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń  «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty baǵdarlamalyq maqalasyn talqylaýǵa arnalǵan oblys aktıviniń otyrysy ótken bolatyn.

Aqmola oblysy ákiminiń orynbasary Nurlan Nurkenovtiń jetekshiligimen ótken jıynǵa oblystyq basqarma jáne vedomstvo basshylary, Qazaqstan halqy Assambleıasy Aqmola oblystyq keńesiniń músheleri, dástúrli din basshylary, mádenıet mekemeleri men  joǵary oqý oryndarynyń basshylary, saıası partııalar ókilderi, úkimetik emes uıymdar músheleri de qatysty.

Otyrysty asha kele N. Nurkenov Elbasynyń baǵdarlamalyq maqalasynda ekonomıka ósimin jáne áleýmettik kepilderdi qamtamasyz etýge baǵyttalǵan daǵdarysqa qarsy kúres baǵdarlamasynyń ózekti tustary qamtylǵanyn atap ótti.

«Elbasynyń baǵdarlamalyq maqalasy «100 naqty qadam» Ult josparynyń baǵdaryn aıqyndaıtyn, tutastaı alǵanda eldi jańǵyrtýdyń ózindik bir «Jol kartasy» bolyp tabylady. Memleket basshysy Ult josparyn júzege asyrýǵa qatysty aýqymdy daıyndyq  jumystaryn dálme dál, tyńǵylyqty ári ashyq túrde túsinikti etip baıandaıdy», - dep atap ótti N. Nurkenov.

Jıyn barysynda aktıv qatysýshylary Memleket basshysynyń maqalasyn jan-jaqty talqylap, bes ınstıtýttyq reformany júzege asyrý joldaryn taǵy bir márte sóz etti. Budan bólek, maqala aıasynda zamanaýı jaǵdaıda óńir jastaryn eldi jańǵyrtý isine jumyldyrý múmkindikteri jaıly áńgime órbidi. 

Erteńin oılaǵan azamat Ult jospary aıasynda beriletin múmkindikterdi paıdalanyp, keleshegin kemel etýdiń quraldaryn tabýy kerek.

Bul týraly Qazaqstannyń munaıservıstik kompanııalary odaǵynyń tóralqa tóraǵasy  Rashıd Jaqsylyqov málim etti.

 «Daǵdarys qursaýdaı qyspaqqa alǵanda, el qazynasyn tókpeı-shashpaı saqtap, ekonomıkany az shyǵynmen alyp shyǵý úshin naqty jospar, aıqyn mindet aýadaı qajet. Al bul jospardy halyq birliginiń, tatýlyǵy men tózimdiliginiń arqasynda ǵana   sátti júzege asyrýǵa bolady.  Elbasynyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasy osy eldigimizdiń jolyn aıqyndaıtyn, bolashaǵymyzdy baǵdarlaıtyn naqty is-sharalar tizbegi desek bolady. Maqalanyń «álqıssasyna» kóńil aýdarsaq, ár urpaqtyń kókeıindegi asyl armanyn avtor júreginen ótkizip, ony júzege asyrýdyń  tetikterin táptishtep turyp túsindirip bergen. Ult josparyn árbir Qazaqstandyq tek oqyp bilip, kókeıge túıip qana qoımaı, ony iske asyrýǵa atsalyssa quba-qup. Sebebi erteńin oılaǵan azamat osy joba aıasynda beriletin múmkindikterdi paıdalanyp, keleshegin kemel etýdiń quraldaryn tapsa deımin»,-dep toqtaldy Rashıd Jaqsylyqov.

Osy oraıda ol aıtylǵan 5 reforma ekonomıkalyq tyǵyryqtan shyǵý joly jáne turaqty áleýmettik kepildigin qamtamasyz etetin shara ekenin atap ótti.  Ásirese, bilim, densaýlyq saqtaý, eńbek qatynasy sekildi asa názik ári qajetti salalardy kútken ózgerister kóńilge qonymdy.

«Odan bólek ekonomıkamyzdyń óńdeýshi salasyna keminde 10 transulttyq korporatsııalardy tartý mindeti Ult josparynyń mańyzdy bóligi der edim. Zákirlik ınvestorlarmen birlesken kásiporyndar qurý jumysy óńdeýshi, kásiporyn, ınfraqurylym, jáne energetıka salasyn alǵa jeteleıdi dep senemin. Sonymen qatar Elbasy ǵylymdy ınnovatsııany kóp qajet etetin ekonomıkany qalyptastyrý baǵytyndaǵy jumystyń shıraı túsetinin aıtty. Ult josparynda kórsetilgen naqty qadamdardan qalt ketpeı júzege asyrar bolsaq, daǵdarystan múmkindik týdyryp, damý jolyna túserimiz sózsiz»,-dep túıdi R. Jaqsylyqov. 

  QR Joǵarǵy sotynda sot organdary sýdıalarynyń ótken jyly sot tóreligin atqarýdyń qorytyndysy boıynsha «Zań ústemdigin qamtamasyz etý - sottardyń basty mindeti» atty keńeıtilgen májilisi ótken edi. Osynaý alqaly jıyndy ashqan elimizdiń Joǵarǵy sotynyń Tóraǵasy Qaırat Mámı óz sózinde 2016 jyldyń 1 qańtarynan «100 naqty qadam» Ult josparyn oryndaýdyń tájirıbelik kezeńin iske asyrý bastalǵanyn basa atap ótti.

«59 zań kúshine endi. Olar memleketti, ekonomıka men qoǵamdy damytý úshin qaǵıdatty jańa quqyqtyq ortany quraıdy. Memlekettik qurylystyń osy kezeńine kóshý 5 ınstıtýttyq reformamen aıqyndalǵan. Barlyq 5 ınstıtýttyq reformanyń tabysty oryndalýy zań ústemdigin qamtamasyz etýge tikeleı táýeldi. Sondyqtan osy mindet búgingi keńeıtilgen qorytyndy májilistiń basty taqyryby bolady», - dedi Q.Mámı.

 Іs-sharaǵa Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiligi Basshysynyń orynbasary Marat Beketaev, Joǵary Sot Keńesiniń Tóraǵasy Anatolıı Smolın, oblystyq sottardyń tóraǵalary, Sýdıalar odaǵy men Sottardyń qyzmetin qamtamasyz etý departamentiniń basshylyǵy qatysty.

Májilisti ashqan kezde Joǵarǵy Sot Tóraǵasy Qaırat Mámı 2016 jylǵy 1 qańtardan bastap «100 naqty qadam» Ult Josparyn oryndaýdyń praktıkalyq kezeńin iske asyrý bastalǵanyn atap ótti. 59 zań kúshine endi, olar memleketti, ekonomıka men qoǵamdy damytý úshin qaǵıdatty jańa quqyqtyq ortany quraıdy. Memlekettik qurylystyń osy kezeńine kóshý bes ınstıtýtsıonaldyq reformamen aıqyndalady. Barlyq bes ınstıtýtsıonaldyq reformanyń tabysty oryndalýy zań ústemdigin qamtamasyz etýge tikeleı táýeldi, sondyqtan osy mindet búgingi keńeıtilgen qorytyndy májilistiń basty taqyryby boldy.

Іs-shara sheńberinde azamattyq jáne ákimshilik ister boıynsha quqyq qoldaný praktıkasynyń ózekti máseleleri týraly Joǵarǵy Sottyń azamattyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Elıs Ábdiqadyrov sóz sóıledi. Ol biryńǵaı sot praktıkasyn qalyptastyrý - qorytýlardy júrgizý, normatıvtik qaýlylardy qabyldaý, sot isteriniń elektrondyq jiktegishin jasaý jáne engizý boıynsha jumystyń mańyzdylyǵyn erekshe atap ótti. 2015 jyly sottardyń ońaltý jáne bankrottyq týraly zańnamany qoldanýy, azamattardyń turǵyn úıdi jekeshelendirýi, avtorlyq quqyq jáne sabaqtas quqyqtar, moraldyq zııandy óteý týraly zańnamany qoldaný praktıkasy, sot tóreligine qol jetkizý quqyǵy jáne Joǵarǵy Sottyń sot aktilerin qaıta qarý jónindegi ókilettiligi týraly normatıvtik qaýlylar qabyldandy.

Joǵaryda atalǵan normatıvtik qaýlylar buryn sottar úshin daýlardy sheshý kezinde qıyndyq týǵyzatyn quqyq qoldaný praktıkasyndaǵy kóptegen kollızııalardy joıady.

Qylmystyq ister boıynsha sot tóreligin sapaly iske asyrý týraly aıta kele, Joǵarǵy Sottyń qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Abaı Rahmetýlın 2015 jyly respýblıka sottaryna 2014 jylmen salystyrǵanda is júzinde bes myńǵa artyq qylmystyq ister túskendigin atap ótti. Onyń pikiri boıynsha, tergeý sýdıalary ınstıtýty jumys istegen kezeńinde qalyptasyp ketti de ózin-ózi aqtady. Solaı, 2015 jyly tergeý sýdıalarynyń qaraýyna jalpy alǵanda 25 myńnan astam ótinishhat, shaǵym jáne usynym tústi. Onyń ishinde 2 732 ótinish QPK-niń 106-babynyń tártibinde qylmystyq qýdalaý organdarynyń is-áreketterine (áreketsizdigine) jáne prokýror sheshimine, olardyń ishinen úsh bóligine jýyǵy tolyq kólemde nemese ishinara qanaǵattandyrylǵan.

Joǵarǵy Sotta qurylǵan jańa mamandandyrylǵan sot alqasynyń jumysy týraly aqparatpen onyń tóraǵasy Aıgúl Qydyrbaeva sóz sóıledi. Investıtsııalyq daýlar boıynsha jeke sot isin júrgizýdi qalyptastyrý «100 naqty qadam - barshaǵa qazirgi zamanǵy memleket» atty Ult Josparynyń 23 qadamynda kórsetilgen. A.Qydyrbaeva ınvestıtsııalyq alqanyń sottylyǵy men Ult Josparynyń 25 qadamyn oryndaý maqsatynda Joǵarǵy Sottyń janynda qurylǵan Halyqaralyq Keńestiń jumysy týraly aıtyp berdi.

Sondaı-aq májiliste Joǵarǵy Sot sýdıasy, Sot jıýrıiniń tóraǵasy Morıak Shegenov (taqyryby: «Sot jıýrıin qalyptastyrý, onyń sýdıalarǵa qoıylatyn jańa talaptar aıasyndaǵy fýnktsııalary men mindetteri») jáne Joǵary Sot Keńesiniń Tóraǵasy Anatolıı Smolın (taqyryby: «Sýdıalyq laýazymdarǵa kandıdattardy irikteýdiń jańa qaǵıdalary jáne Joǵary Sot Keńesin reformalaý máseleleri týraly») sóz sóıledi.

Joǵarǵy Sot janyndaǵy Sottardyń qyzmetin qamtamasyz etý departamentiniń basshysy Ilıas Ispanov jınalǵandardy elektrondyq sot tóreligin engizý boıynsha atqarylǵan jumys týraly habardar etti. 

2015 jyldan bastap sottarda iske asyrylǵan eleýli is-sharalar ishinde sot organdarynyń «Tórelik» atty avtomattandyrylǵan aqparattyq-taldaý júıesin engizý, isterdi avtomatty túrde bólýdiń tetigin jetildirý, sot júıesin múddeli memlekettik organdardyń aqparattyq júıelerimen yqpaldastyrý, «Sot kabıneti» servısin damytý jáne t.b.

Budan basqa, májilis sheńberinde birqatar oblystyq sottardyń tóraǵalary sóz sóıledi.

Іs-shara sońynda Joǵarǵy Sottyń Tóraǵasy Qaırat Mámı  2015 jyldyń negizgi qorytyndylaryn shyǵaryp, aǵymdaǵy perspektıvaǵa birqatar mindet qoıdy.

Joǵarǵy Sot Tóraǵasynyń aıtýynsha, kórsetkishter sottardyń ótken jylǵy sot tóreligin iske asyrý boıynsha sapaly jumysyn kýálandyrady:  2015 jyly sottar isterdi 2,5 %-ǵa artyq aıaqtaǵan, sot aktileriniń absolıýttik kópshiligi zańdy ári negizdi dep tanylǵan.

Jańa qylmystyq jáne qylmystyq-protsestik zańnamanyń jaǵdaılarynda sottarǵa túsken barlyq qylmystyq isterdiń úsh bóliginen astamy qylmystyq teris qylyqtardy quraǵan.  Árbir onynshy is boıynsha sotqa deıingi tergeý jedeldetilgen tártipte aıaqtaldy. 1 423 is boıynsha jeńildetilgen sotqa deıingi tergeý júrgizildi.

Kináni moıyndaý týraly mámileler boıynsha da belgili praktıka qalyptasýda. Kelisimdik is júrgizýde qaraý úshin 2,5 myńnan astam qylmystyq is túsken.

Ózgertilgen «jazalaý» praktıkasynyń sheńberinde bas bostandyǵynan naqty aıyrýǵa sottalǵandardyń menshik úlesi 13,1 %-ǵa tómendegen. Jazalaýdyń balamaly túrlerine kesilgen sottalǵandardyń menshik úlesi tórtten bir bóligine artty. Aıyppul ıen qoǵamdyq jumystarǵa sottalǵandar sany birneshe márte ósti. 55 %-ǵa nemese 1,5 esege aqtaý úkimderiniń sany artty.

Daýlardy sheshýdiń balamaly tásilderin qoldanyp sheshilgen azamattyq ister sany  23,8 %-ǵa ósti. Olardyń jartysynan astamy bitimgershilik kelisim jasasýmen aıaqtaldy,  al 41,6 %-y medıatordyń qatysýymen qaraldy.

Ult Josparynyń sot júıesin reformalaý jónindegi barlyq 11 qadamyn iske asyrý boıynsha qajetti zańnamalyq jumys atqaryldy.

2016 jylǵa arnalǵan mindetterdi aıqyndaı kele, Joǵarǵy Sot Tóraǵasy sapaly sýdıalyq korpýsty qalyptastyrý máselelerine erekshe nazar aýdardy.  «Sot tóreligin joǵary moraldyq qaǵıdattary bar eń laıyqty kásibı mamandar iske asyrýǵa tıis ári asyrady da. Osyǵan baılanysty Joǵary Sot Keńesi túbegeıli reformalandy, Sot tóreligi ınstıtýtyn Joǵarǵy Sottyń qaramaǵyna berý máseleleri zańnamalyq deńeıde sheshildi», - dep atap ótti Q.Mámı.

2016 jyldan bastap engizilgen sot isin júrgizýdiń úsh satyly modeli halyqaralyq standarttarǵa saı keletindigi, sot sheshimderine tezirek kúshine enýge múmkindik beretindigi jáne protsesti jasandy túrde sozý múmkindigin tómendetetindigi atap ótildi.  Sottardyń zaldary sot talqylaýyn aýdıo,- beınetirkeý apparatýrasymen jabdyqtalýda jáne jazýdy toqtata turý nemese redaktsııalaý múmkindi joq.

Sottardy reformalaý boıynsha birqatar ınstıtýtsıonaldy sheshimder erekshe belgilendi. Olardyń ishinde qurmetti otstavkaǵa shyqqan sýdıalardy zeınetaqymen qamsyzdandyrýdyń jańa júıesi: osy jyldan bastap otstavkaǵa shyqqan zeınetker sýdıalarǵa aı saıynǵy ómir boıǵy qamtylym tólenetin bolady. Bul rette, otstavkadaǵy sýdıalardyń qyzmetine kez kelgen shekteýler qoıylmaıdy.  

Q.Mámı ú.j. 20 naýryzda bolatyn Parlament Májilisi depýtattarynyń kezekten tys saılaýyna, sondaı-aq respýblıka máslıhattary depýtattarynyń saılaýyna basa nazar aýdardy. Ol saılaý zańnamasynyń buzýshylyqtaryna baılanysty barlyq shaǵymdar men ótinishterdi sottar qysqa merzimderde nemese kidirissiz qaraýdy qamtamasyz etýge mindetti ekendigin erekshe atap ótti. Joǵarǵy Sot sýdıalary men oblystyq sottardyń tóraǵalary aldynda aldaǵy elektoraldyq kezeńde sottardyń jumysyn joǵary deńgeıde qamtamasyz etý mindeti qoıyldy.

Sóziniń sońynda Q.Mámı Memleket basshysy birneshe ret aıtqan reformalardyń iske asyrylýyna jergilikti jerlerdegi birinshi basshylardyń derbes jaýaptylyǵy týraly eskertti.

Qorytyndy májilistiń sheńberinde qylmystyq jáne azamattyq sot isin júrgizý, Joǵarǵy Sot janyndaǵy Sottardyń qyzmetin qamtamasyz etý departamenti men onyń aýmaqtyq bólimsheleriniń 2015 jylǵy jumysynyń qorytyndylaryn shyǵarý máseleleri boıynsha Joǵarǵy Sot alqalarynyń keńeıtilgen otyrystary ótkizildi. Budan basqa, «Arbıtraj máseleleri boıynsha zańnamalyq novellalar týraly» taqyrybynda semınar uıymdastyryldy.

  "100 naqty qadam" Ult jospary búgingi kúni bizdiń salamyzdaǵy strategııalyq damýdyń magıstraldyq joldaryn anyqtady.  QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń alqa májilisinde vedomstvo basshysy Arystanbek Muxamedıuly osylaı málimdedi.

"Instıtýtsıonaldyq reformalardy iske asyrý sheńberinde "Birtektilik jáne birlik" xalyqaralyq tájirıbe men Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy memleketteriniń standarttaryn negizge ala otyryp, 19 normatıvtik-quqyqtyq akt ázirleý boıynsha qarqyndy jumys júrgizildi. Sonyń 18-i qazirgi tańda bekitildi. Mádenı saıasattyń tujyrymdamasyna ózgerister engizildi", - dedi mınıstr.

Onyń sózi boıynsha, qazirgi ýaqytta álemde jahandyq ózgerister ornap keledi jáne osy rette "100 naqty qadam" Ult josparynyń júzege asyrylýy úlken ról atqarady. 

"Bizdiń aldymyzda endi budan da úlken mindetter qoıylǵan. Olar bizden kreatıvti oılaýdy ǵana emes, jumys ádisteriniń ınnovatsııalyq sheshimderin engizýdi talap etedi. Memleket basshysy atap ótkenindeı, qazirgi ýaqytta álem jyldam ózgerýde. Basqa dáýir kele jatyr. Jahandyq qaýip-qaterge toly ýaqyt ornaýda. Osy turǵyda klasterdiń damý katalızatory kreatıvti ındýstrııa bolyp tabylady", - dep atap ótti A. Muxamedıuly.

Aıta keteıik, mınıstrliktiń alqa májilisi memlekettik organnyń 2015 jylǵy jumysynyń nátıjeleri jáne 2016 jylǵa qoıylǵan mindetter saralandy. Onyń jumysyna QR Premer-Mınıstriniń orynbasary Darıǵa Nazarbaeva, mınıstrlik basshylyǵy, komıtetter tóraǵalary men departament dırektorlary, BAQ qatysty. 

  «Ult jospary halyq ıgiligine qyzmet etýi kerek», -dep málimdedi Astanada «Nur Otan» saıası partııasynyń kezekten tys XVII sezinde partııa Tóraǵasy, Elbasy Nursultan Nazarbaev.

«Men jaqynda ózimniń maqalamda Ult josparyn júzege asyrýdy jan-jaqty aıtyp ótken bolatynmyn. Búgin de qaıtalaǵan artyqtyq etpeıdi. Eń bastysy barlyq memlekettik qyzmetker osyǵan jumylýy kerek. Sondyqtan da, men bizdiń atqaryp jatqandarymyzdyń mańyzdylyǵyn halyqqa barlyq deńgeıde túsindirý kerek dep sanaımyn. Barlyǵy halyq ıgiligi úshin atqarylýda. Bul atqarylyp jatqannyń barlyǵy Qazaqstannyń Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymyna enýi úshin mańyzdy», - dedi N. Nazarbaev. 

Elbasynyń aıtýynsha, álemniń oza damyǵan 30 eli degenniń ózi osy Uıymmen baılanysty. «Biz de ol elderdiń qatarynda bolýǵa tıispiz. Bes ınstıtýttyq reformada mejelengen  mindetterdi tıimdi júzege asyrý - bul HHІ ǵasyrdaǵy bizdiń damýymyzdyń ózegi», - dedi N. Nazarbaev.

Elbasynyń aıtýynsha, Ult jospary tıimdi jumys isteýi úshin arnaıy qurylǵan jańǵyrtý jónindegi komıssııadan bólek, barlyq memlekettik qyzmettiń osyǵan kirisýi kerek. «Úkimetten bastap aýylǵa deıin osyǵan jumylǵany durys», - dedi Elbasy. 

 Sondaı-aq Memleket basshysy daǵdarystyń da jańa deńgeıge kóterilýge septigin tıgizetindigin aıtty. QR Prezıdenti sóz arasynda «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrý tetikterine toqtala kele, barlyq deńgeıdegi ákimderge, partııalyq uıymdarǵa osyǵan jumylýdy júktedi. 

«Bul bizdiń basty mindetimiz. Biz asa kúrdeli ekonomıkalyq damý kezeńinde reformalardy qolǵa alyp otyrmyz. Bul solaı bolýy da kerek. Daǵdarystyń ózi jańa deńgeıge kóterilýge septigin tıgizedi. Sondyqtan da, «Nur Otan» partııasynyń, onyń árbir múshesiniń mindeti - osy. Ult jospary - bizdiń aldaǵy bes jyldyǵymyzdy qamtıtyn saılaýaldy baǵdarlamamyzdyń ózegi», - dedi Elbasy. 

«Qazaqstanda jumyssyzdyq degen bolmaýy kerek. Bul úshin barlyq múmkindikter bar», - dep toqtaldy Memleket basshysy.

Osy oraıda Prezıdent elimizde tıisti baǵdarlamalar men qarjylyq qoldaý tetikteri qamtylǵanyn, sonymen qatar «Jumyspen qamtýdyń jol kartasyn» ózektendirý arqyly eńbek adamdaryna qoldaý kórsetilip jatqanyn atap ótti.

Elbasy «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasyndaǵy jobalardy júzege asyrý arqyly aldaǵy birneshe jyldyń ishinde 400 myńǵa jýyq jańa jumys oryndaryn qurýǵa múmkindik beriletinin eske salyp ótti.

«Bul taqyryp ár el úshin mańyzdy másele. Tek aǵymdaǵy 2016 jyly respýblıkalyq bıýdjetten osy maqsattarǵa 225 mlrd. teńge somasynda arnaıy rezerv qarastyrylǵan», - dedi N. Nazarbaev.

Memleket basshysy álemde 250 mıllıon adam jumyssyzdyq shyrmaýynda ekenin, 1 mlrd. 700 mıllıon adam eńbekke qabiletti ekenin aıta kele, tek 1,2 mlrd. adam barsha álemde turaqty jumyspen qamtylǵanan atap ótti.

Osy arada toqtala ketetin jaıt, Qazaqstanda qurylys salasynda baǵa belgileýdiń jańa ádisi júzege asyrylyp jatyr.

Bul, ıaǵnı qurylys salasynda baǵa belgileýdiń jańa resýrstyq ádisi nysandardy salýdaǵy smetalyq-normavtıktik bazalardy jańa tehnologııalarmen jedel jańartýdy qamtamasyz etedi. 

Munda qurylys nysandarynyń aǵymdaǵy baǵasy, materıaldar men jabdyqtardyń shynaıy naryqtaǵy baǵasy, jumysshylardyń eńbekaqysyn smetaǵa esepteýdiń múmkindigi qamtylady. Bul týraly «Qazaq qurylys jáne sáýlet ǵylymı-zertteý ınstıtýty» AQ Qurylystaǵy baǵa qalyptastyrý ortalyǵynyń dırektory Baýyrjan Januzaqov jýrnalısterge bergen suhbatynda málim etti.

Ortalyq basshysynyń sózine qaraǵanda, qurylys ónimderiniń baǵalaryn aıqyndaıtyn bul ádistiń birqatar erekshelikteri barshylyq. Jańa ádis qurylys smetasyn jobany júzege asyrý úshin qajetti aǵymdaǵy baǵalar men resýrstarǵa qatysty tarıftik shyǵyndar elementin kalkýlıatsııalaý jolymen júrgiziledi. Bunyń ózi qarqyndy damyp jatqan naryqtyq jaǵdaıǵa shynaıy beıimdelgen ádis ekenin kórsetedi», - dedi B. Januzaqov.

Onyń aıtýynsha, Qazaqstanda alǵash ret qurylystaǵy baǵa belgileýdiń resrýstyq ádisine 2015 jyldyń 1 shildesinen kóshe bastady. Al buǵan deıin qurylystaǵy baǵa belgileý bazalyq-ındeks ádisimen 2001 jylǵy baǵalar deńgeıinde eseptelip kelgen bolatyn.

Aıta keterligi, atalǵan shara Ult josparyn júzege asyrý maqsatynda qamtylyp otyr. Qurylys salasyndaǵy reformanyń ekinshi kezeńinde 2015 jyldan bastap jańa tehnıkalyq retteý júıesine kóshýdi jáne 2020 jylǵa deıin jańa jáne eski tehnıkalyq retteý júıesin «qatar alyp júrý kezeńin» kózdeıdi. Al odan keıingi úshinshi kezeń 2021-2025 jyldarǵa mejelenip otyr. Bul kezeńde reformanyń nátıjeleri kórinis berip, qorytyndylanady dep kútilýde.

  «100 qadam»  Ult josparynda Qazaqstanda jemqorlyqty túbegeıli qurtýǵa múmkindik beretin reformalar engizilgendigi belgili.

Memlekettik qaıratker, jemqorlyqqa qarsy «Jańarý» atty jalpyulttyq qozǵalysynyń basshysy Oralbaı Ábdikárimovtiń pikirinshe, «onyń negizgisi - jaqynda iske asatyn «Ashyq Úkimet» portalynyń ashylýy. Bul týraly «Nur Otan» partııasynyń sezinde Elbasy N. Nazarbaev aıtqan bolatyn. Sonymen qatar jemqorlyq axýalǵa qalalyq, aýdandyq jáne oblystyq máslıxattardyń janynan qoǵamdyq keńester qurý óziniń oń áserin bermek. Búginde qoǵamdyq keńesterdiń quzyry zań boıynsha bekitilgen jáne 1 qańtardan bastap kúshine endi», - dedi ol.

Onyń paıymdaýynsha, máslıhattarda qurylatyn qoǵamdyq keńester xalyqtyq baqylaý organy retinde qyzmet atqarady. Máslıxat atalmysh keńes aldynda istelgen jumystar jaıynda, bolashaq josparlar boıynsha esep berip otyrady. Ondaı keńester tipti ortalyq atqarýshy organdarda, ákimdikterde qurylmaq.

«Olar memlekettik organdardyń jumysyna áser ete alady. Ol isterdiń barlyǵy ashyq talqylanady. Mınıstrlik pen ákimdikter sheshetin barlyq jumystardy: bıýdjet shyǵyndary, kadr tańdaý jáne taǵy basqa isterdi sheshetin bolady», - dep atap ótti O. Ábdikárimov. 

  Ult josparyn júzege asyrý baǵytyndaǵy arshyndy qadamdarǵa jastar da belsene aralasýda. Solardyń jarqyn kórinisteriniń biri - «Jastar - Otanǵa!» jobasy.

Osy joba aıasynda «Jas Otan» JQ jastar uıymdarymen 2016 jylǵa arnalǵan birlesken josparǵa qol qoıyldy. 

Bul belsendi jastardy qoǵamdyq ómirge belsene aralasýyna yqpal jasaýǵa múmkindik beredi. Bul týraly  «Nur Otan» partııasynyń ortalyq apparatynda «Jastar - Otanǵa!» jobasynyń bastalýyna arnalǵan brıfıngte «Jas Otan» JQ hatshylyǵynyń basshysy Aıan Sakoshev málim etti.

«Jastar - Otanǵa!» jobasynyń negizgi maqsaty - jastar arasynda jańa qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrý, sonymen qatar rýhanı-adamgershilik qundylyqtardy túsindirý jáne biriktirýge kúsh salý. Joba sheńberinde oblys ortalyqtarynda jáne Almaty men Astana qalalarynda bazar mańdarynan «Keńes ortalyqtary» ashylǵan. Olar jastardy, ásirese jumyssyz júrgen jastardy memlekettik tarapynan jasalyp jatqan memlekettik baǵdarlamalar, sonymen qatar basqa da jaǵdaılar týraly aqparattandyryp otyrady. 2015 jyly «Keńes ortalyǵy» konsaltıng ortalyqtarynda 27 myńnan astam adamǵa jumys, baspana jáne elimizde júzege asyrylyp jatqan baǵdarlamalarǵa qatysty keńester berildi. 2016 jyly bul jumys óziniń jalǵasyn tabatyn bolady. Osy ortalyqtardyń negizgi maqsaty - aýyldyq jastardy aqparattandyrýǵa, zań máseleleri boıynsha jeke konsýltatıvti kómek jáne psıhologııalyq kómek kórsetý», - dep atap ótti A. Sakoshev.

Onyń sózi boıynsha, ótken jyly «Jastar - Otanǵa!» aımaqtyq jastar saıası lagerine 560 adam qatysty. Bıyl lager oblystyq, respýblıkalyq deńgeıde uıymdastyrylady. Oǵan qosa respýblıkalyq deńgeıdegi 300-ge jýyq adam tartylmaq.

Ótken jyly «Eriktiler mektebi» sheńberinde elimizde 600-den astam Uly Otan soǵysy, tyl ardagerlerine jáne kómekke muqtaj egde adamdarǵa kómek kórsetildi.

Eske sala keteıik, «Jastar - Otanǵa!» jobasy 2009 jyldan beri júzege asyrylyp keledi. Jobanyń maqsaty  jastar arasynda jańa qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrý, rýhanı-adamgershilik qundylyqtardy túsindirý jáne ulyqtaý bolyp tabylady.

Joba «Qazaqstan - 2050» Strategııasy, sonymen qatar, «Nurly jol - bolashaqqa bastar jol» Elbasy Joldaýyn júzege asyrý sheńberinde ázirlengen bolatyn. Joba aıasynda «Keńes ortalyǵy» konsaltıng ortalyqtary, «Jastar - Otanǵa!» jastar saıası lageri, «Eriktiler mektebi», «Qazaqstanym taza mekenim» jáne «Áskerdegi bir kún» t.b. aktsııalar uıymdastyrylady.

«Nur Otan» partııasynyń «Jas Otan» Jastar qanaty elimizdiń eń iri jastar uıymy bolyp tabylady, oǵan 165 myńnan astam jas múshe.

 Eske sala ketsek, «100 qadam» Ult josparynda aıtylǵan tapsyrma boıynsha, prokýrorlardyń azamattyq ister boıynsha sot protsesine qatysý mindeti alynyp tastalǵan bolatyn.  Osy másele jóninde  QR Joǵarǵy Sotynyń sýdıasy Baǵlan Maqulbekovtyń ózindik paıymy bar.

«QR Prezıdenti jarııalaǵan «100 qadam» Ult josparynyń 26-qadamynda Sot resimderin ońaılatý jáne sot protsesterin jedeldetý úshin azamattyq-quqyqtyq daýlar jónindegi sottarǵa prokýrordyń qatysýyn qysqartý týraly aıtyldy. Jalpy azamattyq isterge prokýrorlardyń qatysýy Keńes zamanynan qalǵan úrdis bolatyn. Qazir elimizde ekonomıkanyń sharyqtap, damýyna baılanysty, naryqtyń qatynastardyń tereńdep enýine baılanysty, jańa qoǵamdyq qatynastar paıda boldy. Osy qoǵamdyq qatynastardy retteıtin jańa zańdar paıda boldy. Osy ózgeristerdiń negizinde prokýrorlardyń azamattyq ister boıynsha sot protsesine qatysý qajettiligi bolmaı otyr», - dep atap ótti sýdıa tilshimizge bergen jaýabynda.

Onyń keltirgen derekteri boıynsha, 2014 jyly respýblıka boıynsha barlyq qaralǵan isterdiń ishinde shamamen 73 myń ister boıynsha, prokýrorlar qatysqan. Bul barlyq qaralǵan isterdiń shamamen 11,3 paıyzyn quraıdy.

«Al apellıatsııalyq tártipterde prokýrorlar nebári 1030 narazylyq keltirgen, kassatsııalyq tártipte nebári 520 ǵana narazylyq keltirgen. Al baqylaý tártibinde nebári 94 narazylyq keltirgen. Osy keltirilgen derekter, prokýrorlardyń azamattyq ister boıynsha qatysýynyń qajettiligi shamaly ekendigin dáleldeıdi. Degenmen bıyl 1 qańtardan bastap qoldanysqa engizilgen jańartylǵan Azamattyq isterdi júrgizý talaptary boıynsha prokýrorlar eger sot protsesinde memlekettiń múddesine qarsy daýlar qoldanatyn bolsa, óziniń quqyqtary men bostandyqtaryn óz betterinshe qorǵaı almaıtyn halyqtyń múddelerin qorǵap jáne sot nemese prokýratýra sol protseske qatysý kerek dep tapqan jaǵdaıda qatysa alady», - dedi B. Maqulbekov. 

 Taǵy bir aıta keter jaıt, Ult Josparynda kóterilgen máselelerdiń biri - ol QR sot júıesiniń ınnovatsııalyq jańa tehnologııalarmen qamtamasyz etý. ıAǵnı, bıyl respýblıkadaǵy barlyq sottar beınetirkeý júıesimen jabdyqtalatyn bolady. 

«Osy arada QR Joǵarǵy Sotymen kóptegen ıgi ister atqaryldy. Sot kabıneti baǵdarlamasy boıynsha, 2015 jyldyń 12 aıynda elektrondy túrde 382 myń 238 qujat túsken. Onyń ishinde 309 500 talap aryzdary bolsa, 883 - qadaǵalaý tártibimen berilgen aryzdar, 6977 - shaǵym, 1708 - apellıatsııalyq shaǵym, 5269 - kassatsııalyq shaǵym bolyp tabylady», - deıdi QR Joǵarǵy Sotynyń sýdıasy Baǵlan Maqulbekov.

Onyń sózi boıynsha, búginde jańa aýdıo-beınetirkeý (ABT) júıesimen sot otyrystarynyń respýblıka boıynsha 922 zaly jabdyqtalǵan.

«Tutastaı alǵanda, 2016 jyldyń jaı-kúı boıynsha, ABT júıesimen el boıynsha sot otyrystarynyń jabdyqtalýy 73,6 paıyzdy quraıdy. Al ústimizdegi jyldyń aıaǵyna deıin respýblıkadaǵy barlyq sottar osy júıemen jabdyqtalatyn bolady», - deıdi Joǵarǵy Sot sýdıasy.

«ABT júıesiniń negizgi basymdyǵy, sot protsesterin aýdıo-, beınetirkeý - barlyq qatynasýshylardy, sýdıany, memlekettik aıyptaýshyny, advokattardy, sondaı-aq barlyq taraptardy tártipke shaqyrady, protsess barysynda sheshilmegen jáne qanaǵattanbaýshylyqty týǵyzǵan daýly sátter bolǵan jaǵdaıda, taraptardyń ekeýi de durystyǵyna ne burystyǵyna kóz jetkizý úshin elektrondyq jazbaǵa júgine alady, ABT júıesi protseste óz qyzmettik ókilettilikterin júzege asyratyn sýdıalar men basqa da adamdar úshin qasaqana jala japqan nemese osyndaı jaǵdaılar bolyp jatsa, belgili bir kepil bere alady», - dedi B. Maqulbekov.

Sonymen qatar osy ınnovatsııalyq tehnologııalar týraly aıtqan kezde, sýdıa Joǵarǵy Sotta qoldanylyp jatqan taldaý baǵdarlamasyn da tilge tıek etti. Taldaý baǵdarlamasynyń negizinde respýblıkadaǵy sottardyń qaraǵan isteri boıynsha sot tájirıbesin jınaqtap, belgili bir júıege keltirýde úlken máseleler atqarylýda.

«Joǵarǵy Sottyń ınternet resýrsyna bir táýlikte shamamen 50 myńǵa jýyq adam kire alady. Al ótken jyly SMS habarlamasy arqyly sottardyń  3 mıllıon isteri boıynsha 7 mıllıon habarlama jiberildi. Mine, osyndaı ister Joǵarǵy Sotta atqarylyp jatyr», - dep túıdi sózin B. Maqulbekov. 

Aıta keter jaıt, Sýdıalardyń Etıkalyq kodeksi 2015 jyldyń maýsym aıynda qabyldanady.

B. Maqulbekovtiń  aıtýynsha, QR Prezıdentiniń «100 naqty qadam» Ult Josparynyń 19-qadamy aıasynda sýdıalardyń jańa etıkalyq kodeksin ázirleý tapsyrylǵan. Mundaı Kodekstiń qabyldanýy arqyly azamattar sýdıalardyń is-áreketterine baılanysty Joǵarǵy Sot janyndaǵy sot jıýrıine shaǵym tastaı alady.

«Sýdıalardyń Etıkalyq kodeksinde sýdıalarǵa Prezıdent, halyq tarapynan qoıylǵan talaptardyń barlyǵy eskerilgen. Kodeks Bangalor prıntsıpi men eń úzdik halyqaralyq tájirıbeniń negizinde jasalady. Sýdıalardyń jańa kodeksi sýdıalardyń kezekten tys jetinshi sezinde qabyldaý josparlanýda. Ol bıyl maýsym aıynda ótkiziledi. Bul kodekstiń jobasy daıyn».

Sonymen qatar, onyń málim etkenindeı, Joǵarǵy Sot janyndaǵy Sot jıýrıi azamattardyń sýdıalar men sýdıalyq korpýstyń is-áreketine qatysty aryzdaryn qaraıdy.

«Ult Josparynyń 19-shy qadamynda azamattar sýdıalardyń áreketteri boıynsha elimizdiń Joǵarǵy Sotynyń janynan qurylǵan arnaıy sot alqasyna shaǵymdanýy týraly aıtylǵan. Osy sharany júzege asyrý úshin 2015 jyldyń 4 jeltoqsanynda «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly» konstıtýtsııalyq zańyna, sonymen qatar «QR Joǵary sot keńesi» zańdaryna ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi», - deıdi ol.

Sýdıanyń habarlaýynsha, Joǵarǵy Sot janyndaǵy sot jıýrıi eki komıssııadan turatyn bolady. Bul - biliktilik komıssııasy jáne tártip komıssııasy.

«Biliktilik komıssııasy 7 sýdıadan turady, olardyń quramyna oblystyq sottardyń eki sýdıasy, Joǵarǵy Sottyń eki sýdıasy jáne otstavkadaǵy úsh sýdıa kiretin bolady. Al tártip komıssııasy 9 sýdıadan turatyn bolady. Olardyń quramyna aýdandyq jáne oǵan teńestirilgen sottardyń úsh sýdıasy, oblystyq jáne oǵan teńestirilgen sottardyń 3 sýdıasy jáne Joǵarǵy Sottyń 3 sýdıasy kiretin bolady», - dedi ol.

Sýdıanyń aıtýynsha, biliktilik alqasy joǵaryda aıtylǵan zańdarǵa engizilgen ózgerister men tolyqtyrýlarǵa baılanysty sýdıalyqqa úmitkerler bir jyl taǵylymdamadan ótkennen keıin, sol sýdıaǵa úmitkerlerden biliktilik emtıhanyn qabyldaıtyn bolady. Olar sýdıalyq qyzmetke taǵaıyndalǵannan keıin, bes jyldan keıin taǵy da osy biliktilik alqasynda emtıhan tapsyratyn bolady. Sonymen qatar aýdandyq, oblystyq jáne Joǵarǵy Sot sýdıalary joǵarǵy turǵan laýazymǵa baıqaýǵa qatysqan kezde ózderiniń biliktiligin arttyrý úshin osy komıssııada emtıhan tapsyratyn bolady.

«Sonymen birge aýdandyq sottardyń tóraǵalaryna, oblystyq sottardyń alqalyq tóraǵalaryna jáne oblystyq sottardyń tóraǵalary laýazymdaryna baıqaýǵa qatysqan kezde osy biliktilik alqasynda emtıhan tapsyrady. Tártiptik komıssııada sýdıalardyń áreketterine kelip túsken ister boıynsha, tártiptik máselesi boıynsha qaralatyn bolady. Sonymen qatar Joǵarǵy Sottyń jáne oblystyq sottardyń tóralqa májilisine kelip turǵan usynystardy qaraıtyn bolady. Mine, Ult Josparynyń 19-qadamynda kórsetilgen sot júıesine qatysty máseleler osyndaı. Bul máseleler sybaılas jemqorlyqqa qarsy Stambul josparyn oryndaý barysynda engizilgen», - dep túıdi sózin B.Maqulbekov. 

Sondaı-aq  Ult Josparynda sot júıesi boıynsha bekitilgen barlyq jańashyldyqtar 2016 jyldan bastap iske asýda. Bul týraly QR Joǵarǵy Sotynyń Qylmystyq ister boıynsha sot alqasynyń tóraǵasy Abaı Raxmetýllın málim etti.

«100 qadam» Ult Jospary reformasynda sot júıesine basa nazar aýdarylǵan. Bul memlekettiń odan ári damýyndaǵy sottardyń erekshe rólin kórsetedi. Qazirgi ýaqytta sot tóreligin tıimdilik deńgeıi ekonomıkalyq, áleýmettik, quqyqtyq jáne ózge de salalaryn tabysty jańǵyrýyn aıqyndaýshy faktor bolyp tabylady. Bul básekege qabiletti ultty damytý úshin qajetti shart», - dedi ol tilshimizge bergen suhbatynda.  

Onyń sózi boıynsha, búginde Joǵarǵy Sotta júktelgen ekinshi ınstıtýtsıonaldy reformanyń barlyq 11 qadamy zańnamalyq turǵydan iske asyryldy dep aıtýǵa tolyq negiz bar.

«Atalǵan baǵyttaǵy jumys tıisti merzimde jáne laıyqty deńgeıde júrgizildi. Ult Josparynda sot júıesi boıynsha bekitilgen barlyq jańashyldyqtar 2016 jyldan bastap iske asýda. Bul jańashyldyqtardyń barlyǵy otandyq sot júıesin neǵurlym jańǵyrta tústi», - deıdi A. Rahmetýllın.  

Alqa tóraǵasynyń eske salyp ótkenindeı, Qazaqstanda jańa Azamattyq protsessýaldyq kodeks pen «Joǵary sot keńesi týraly» jańa zań qabyldandy. «Sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly» konstıtýtsııalyq zańǵa, qylmystyq-protsessýaldyq kodeks pen ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksqa tıisti ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi.

«Bul zańdardyń áleýeti zor ekendigin atap ótken jón. Memleket Basshysynyń jańa redaktsııadaǵy «Azamattyq-protsessýaldyq kodekske» jarııaly túrde qol qoıýy - onyń el ómirindegi mańyzdylyǵyn aıqyn kórsetti. Prezıdent jańa kodeks respýblıkanyń quqyqtyq keńistigi túbegeıli jańasha ózgerister ákeletindigin aıyryqsha atap ótken bolatyn. Azamattyq-protsessýaldyq kodeks sot tóreligin tıimdiligin arttyrý jáne sot daýlary boıynsha bitimgershilik ınstıtýtyn qalyptastyrýǵa birqatar máselelerin sheshe alady. Jalpy alǵanda, jańartylǵan zańnama qoǵamnyń sot júıesine degen senimin arttyrýǵa yqpal etetin bolady», - deıdi A. Rahmetýllın.

 Sondaı-aq Qazaqstanda sýdıa qyzmetine irikteý tetikteri men talaptary kúsheıtildi.

Qylmystyq ister boıynsha sot alqasynyń tóraǵasy nyń  atap kórsetkenindeı, «100 naqty qadam» Ult jospary aıasynda sapaly sýdıalar korpýsyn qalyptastyrýǵa erekshe mán berilgen. Sýdıalar korpýsy abyroıly, kásipqoı, rýxanı baı, tájirıbeli, óz kásibine jaýapty azamattar alynýy tıis. «Sol sebepti Joǵary sot keńesi túbegeıli reformalandy. Quqyqtyq sot ınstıtýty Joǵary Sotqa berildi».

«Ult josparynyń 17-qadamy - bul sýdıa laýazymyna irikteýdiń tetikteri men talaptaryn kúsheıtý. Endi aýdandyq sot sýdıasy qyzmetine 25 jastan asqan, joǵary zańgerlik bilimi bar, joǵary rýxanı-moraldyq qasıetterge ıe jáne repýtatsııasy minsiz azamattar ǵana alynady. Kandıdat osy salada, naq osy sot isinde keminde 5 jyl jumys isteýi tıis jáne keminde 10 jyl zańgerlik salada istegen bolýy qajet. Oǵan sot júıesinde qyzmet atqarǵan keńesshiler, xatshylar, kómekshiler, sýdıalar jatqyzylady. Sonymen qatar osy ispen etene jaqyn prokýrorlar men zańgerler de kiredi», - deıdi A. Raxmetýllın.

 Sot salasyndaǵy túbegeıli ózgerister jaıly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde «Ult Jospary sheńberindegi sot júıesiniń jumysy jáne sot tóreligin júzege asyrý. 2015 jylǵy qorytyndylar» atty taqyrypta ótken brıfıngte  de keńinen aıtyldy. Onda Joǵarǵy Sotqa bekitilgen 11 qadamnyń barlyǵy zańnamalyq turǵyda iske asyrylatyndyǵy atap ótildi.

Brıfınge spıkerler retinde Joǵarǵy Sottyń qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Abaı Rahmetýlın, Joǵarǵy Sottyń mamandandyrylǵan sot alqasynyń tóraǵasy Aıgúl Qydyrbaeva jáne Joǵarǵy Sot sýdıasy Baǵlan Maqulbekov qatysty.

Aldymen sóz alǵan A.Rahmetýllın Ult Josparynyń ekinshi reformasy boıynsha Joǵarǵy Sotqa bekitilgen 11 qadamnyń barlyǵy zańnamalyq turǵydan iske asyrylǵanyn atap ótti. Atalǵan jumys tıisti merzimde jáne laıyqty deńgeıde júrgizildi. Ult Josparynda kózdelgen jańashyldyqtardyń barlyǵy 2016 jyldyń basynan bastap iske asa bastady. Qoldanysqa engizilgen jańashyldyqtar otandyq sot júıesin aıtarlyqtaı jańǵyrtty.

Jańa Azamattyq protsestik kodeks pen «Joǵary Sot Keńesi týraly» jańa Zań qabyldandy. «Sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly» Konstıtýtsııalyq zańǵa, Qylmystyq-protsestik kodekske jáne Ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly kodekske tıisti ózgerister engizildi. Jalpy alǵanda, jańartylǵan zańnama qoǵamnyń sot júıesine degen senimin arttyrýǵa yqpal etetin bolady.    

 A.Rahmetýlın Ult Josparynyń 16-qadamynda kózdelgen sot júıesin ońtaılandyrý máselelerine erekshe toqtalyp ótti. Atap aıtqanda, 2016 jyldan bastap halyqaralyq standarttarǵa sáıkes sot isin júrgizýdiń úsh satyly júıesi engizildi. Birinshi saty - aýdandyq sottar, apellıatsııalyq saty - oblystyq sottar jáne kassatsııalyq saty - Joǵarǵy Sot. Bul sot sheshimderiniń tezirek kúshine enýine yqpal etedi jáne protsesti ádeıi sozý múmkindigin azaıtady.

Ult Josparynyń sheńberinde sapaly sot korpýsyn qalyptastyrý máselesine aıryqsha nazar aýdarylýda. Sot korpýsy joǵary moraldyq qasıetke ıe eń laıyqty kásibı mamandardan quralýy tıis. Osyǵan oraı Joǵary Sot Keńesi túbegeıli reformalandy, Sot tóreligi ınstıtýtyn Joǵarǵy Sottyń basqarýyna berý máselesi zańnamalyq turǵydan sheshimin tapty.

Budan ári Joǵarǵy Sottyń mamandandyrylǵan sot alqasynyń tóraǵasy Aıgúl Qydyrbaeva sóz sóıledi. Ol Ult Josparynyń 23-qadamyna sáıkes Joǵarǵy Sotta qurylǵan mamandandyrylǵan sot alqasy týraly aıtyp ótti. BAQ ókilderi úshin ınvestıtsııalyq alqanyń sottylyq máseleleri egjeı-tegjeıli túsindirildi. Atalǵan alqa iri ınvestorlardyń qatysýymen ınvestıtsııalyq daýlar jónindegi azamattyq isterdi birinshi satydaǵy sottyń tártibimen qaraıdy, sondaı-aq Astana qalalyq sotynyń sottylyǵyna jatatyn ınvestıtsııalyq daýlar boıynsha sot aktilerin apellıatsııalyq tártipte qaıta qaraıdy.

Kásipkerlik kodekske jáne «Investıtsııalar týraly» Zańǵa sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynda aılyq eseptik kórsetkishtiń keminde eki mıllıon eselengen mólsherinde ınvestıtsııalardy júzege asyratyn jeke nemese zańdy tulǵa iri ınvestor dep tanylady (búginde bul 4 242 000 000 teńge).

A.Qydyrbaeva Joǵarǵy Sottyń janynan qurylǵan Halyqaralyq Keńestiń jumysyn aıryqsha atap ótti. Atalǵan Keńes sot tóreliginiń otandyq júıesin jetildirý máselelerine qatysty sarapshylyq konsýltatsııalar beretin bolady. Onyń quramyna qazaqstandyq ǵalymdarmen qatar, sheteldik bedeldi sýdıalar men zańgerler kiredi. Keńesti Joǵarǵy Sot Tóraǵasy basqarady. Onyń músheleri bir jyldyq merzimge saılanady. Keńes otyrysy jylyna kem degende eki ret ótedi. Keńesti qurý kezinde Respýblıka Prezıdentiniń janyndaǵy Sheteldik ınvestorlar keńesiniń, sondaı-aq el Úkimeti janyndaǵy ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartý jónindegi keńestiń oń tájirıbesi eskerildi.

 Brıfıngte kelesi kezekte sóz alǵan Joǵarǵy Sot sýdıasy B.Maqulbekov Sot jıýrıiniń qaıta qurylýy, Sýdıalardyń jańa Ádep kodeksiniń ázirlenýi týraly aıtyp ótti.

2016 jyldan bastap Sot jıýrıi biliktilik jáne tártiptik baǵyttaǵy eki komıssııadan turady. Árbir komıssııanyń quramyna aýdandyq, oblystyq jáne Joǵarǵy Sottyń sýdıalary kiredi. Mundaı júıe Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi Stambul josparyn oryndaý maqsatynda iske asyryldy. Atalǵan tásil komıssııalardyń jumysyn neǵurlym aıqyn ete túsedi ári onyń sheshimderine degen sýdıalardyń senimin arttyrady. 

Biliktilik komıssııasy jumys istep júrgen sýdıalardyń kásibı qyzmetine baǵa beretin bolady. Bul, eń aldymen, sýdıalardyń kásibı bilim deńgeıi men ony sot tóreligin júzege asyrýda qoldana bilý qabileti. Sonymen qatar, sot qyzmetiniń nátıjelerin, sýdıanyń iskerlik jáne adamgershilik qasıetteri men onyń zańnama jáne Sýdıalardyń ádep kodeksiniń talaptaryna sáıkestigin zerdeleý.

Sýdıalardyń kásibı qyzmetine baǵa alǵash ret sýdıa laýazymynda atqarǵan birinshi jylǵy jumysynyń nátıjeleri boıynsha beriledi. Keıinnen baǵa árbir bes jyl saıyn, sondaı-aq sýdıa joǵary turǵan sottyń sýdıasy laýazymyna, sot tóraǵasy, sot alqasynyń tóraǵasy laýazymdaryna jarııalanǵan konkýrstarǵa qatysqan jaǵdaıda beriletin bolady. Jıyrma jáne odan da kóp sýdıalyq ótili bar sýdıalar sýdıanyń kásibı qyzmetin merzimdik baǵalaýdan bosatylady.

Tártiptik komıssııa sýdıanyń ornynan túsý quqyǵyn rastaý, sýdıaǵa qatysty tártiptik is qozǵaý máselelerin qarastyratyn bolady.

Sýdıaǵa qatysty materıaldardy tártiptik komıssııada qaraýǵa oblystyq sot pen Joǵarǵy Sottyń jalpy otyrysy tóralqasynyń sheshimderi  negiz bolyp tabylady. Sonymen qatar, Sot jıýrıiniń sýdıaǵa qatysty materıaldardy qaraýyna jeke jáne zańdy tulǵalardyń ótinishteri negiz bolyp tabylady.

Sýdıalar eseptiliginiń kúsheıýi, jumys istep júrgen sýdıalardyń biliktiligin merzimdik baǵalaý, azamattarǵa sýdıalardyń áreketine qatysty Sot jıýrıine shaǵymdaný múmkindiginiń berilýi sýdıalardyń kásibı tártibin nyǵaıtýǵa, sot tóreligin júzege asyrý sapasyn jaqsartýǵa jáne osylardyń nátıjesinde turǵyndardyń sot júıesine degen senimin arttyrýǵa yqpal etetin bolady.

Sýdıalardyń Ádep kodeksiniń jobasynda sýdıalarǵa el Prezıdenti, zaman jáne qoǵam tarapynan qoıylatyn barlyq talaptar eskeriletin bolady. Kodeks sýdıalardyń minez-qulqynyń Bangolor qaǵıdattaryna jáne úzdik halyqaralyq tájirıbege negizdeletin bolady. Sýdıalardyń jańa Ádep kodeksi Sýdıalardyń jetinshi sezinde qabyldanady dep kútilýde. Sezd aǵymdaǵy jylǵy maýsymda ótedi dep josparlanyp otyr.

BAQ ókilderi úshin sot tóreligin júzege asyrýdyń 2015 jylǵy negizgi qorytyndylary tanystyryldy. Ótken jyly sottardyń sot tóreligin júzege asyrý boıynsha atqarǵan sapaly jumysyn 2015 jyly isterdiń 2,5%-ǵa artyq aıaqtalyp, sot aktileriniń absolıýtti basym bóliginiń zańdy ári negizdi dep tanylý faktisi aıǵaqtaıdy.

Jańa qylmystyq jáne qylmystyq-protsestik zańnamana qoldanysqa engeli beri sottarǵa kelip túsken barlyq qylmystyq isterdiń úshten astamyn qylmystyq teris qylyqtar týraly ister qurady. Árbir onynshy is boıynsha sotqa deıingi tergeý jedeldetilgen tártipte aıaqtaldy. 1423 is boıynsha jeńildetilgen sotqa deıingi tergeý júrgizildi. Kináni moıyndaý týraly kelisim boıynsha belgili-bir tájirıbe qalyptasýda. Kelisimdik is júrgizý tártibinde qarastyrý úshin 2,5 myńnan astam qylmystyq is kelip tústi.

«Jazalaý» tájirıbesiniń ózgerýi jaǵdaıynda shyn máninde bas bostandyǵynan aıyrylýǵa sottalǵandardyń úles salmaǵy 13,1 paıyzǵa azaıdy. Jazanyń balamaly túrine sottalǵandardyń úles salmaǵy tórt ese artty. Aıyppulǵa jáne qoǵamdyq jumysqa sottalǵandardyń sany birneshe ese artty. Aqtalǵan adamdardyń sany 55 paıyzǵa nemese 1,5 ese artty.

Daýdy retteýdiń balamaly tásilderin qoldana otyryp sheshilgen azamattyq isterdiń sany 23,8 paıyzǵa kóbeıdi. Olardyń jartysynan astamy bitimgershilik kelisim jasaý arqyly aıaqtalsa, 41,6 paıyzy medıatordyń qatysýymen qaraldy.

  QR Joǵarǵy Sotynyń sýdıasy Amangeldi Sársenbaevtyń aıtýynsha, Ult josparyna sáıkes sýdıalyqqa kandıdattar bárinen buryn sot júıesi qyzmetkerlerinen iriktelinedi.

«Ult josparyna sáıkes, sot júıesi týraly qoldanystaǵy zańnamaǵa ózgerister engizilgenin bilemiz. Bul óz kezeginde saladaǵy qadamdardy túbegeıli ózgertip otyr. Bárinen buryn, kadrlyq saıasatta 17 qadamda qarastyrylǵan ózgerister mańyzdy ekenin atap ótkim keledi. Sýdıalyq kadrlarǵa talaptar árqashan da joǵary bolǵan edi. Qoǵam sýdıalar kásibıliginiń artýyn talap etýde. Endi sýdıalyqqa kandıdattardy sot tájirıbesine jaqyndatýdamyz. 1 qańtardan bastap sýdıalar sot júıesi qyzmetkerlerinen, sot otyrystary hatshylarynan, kómekshiler arasynan, sondaı-aq  protsesske qatysýshy bolyp tabylatyn prokýrorlar men qorǵaýshylar ishinen irikteýdemiz. Atalǵan qyzmetkerler shyn máninde sýdıalardyń jumysyn kúndelikti kórip júr, ıaǵnı qyzmettiń moraldy-psıhologııalyq aýyrtpalyǵyn, jumys kólemin baıqaýda jáne olar sýdıalyq jumystyń mánin naqty túsinedi. Buryndary árqaısysy emtıhan tapsyryp, sýdıalyqqa úmitker bolatyn edi. Osy oraıda tıisti sebepter boıynsha osy kandıdattardyń keıbirine bul qyzmet aýyr bolǵandyqtan, olar jumystarynan ketip qalyp júrdi. Al qazirgi talaptar kadrlardy irikteýde qadamdardy naqtylaýǵa múmkindik berýde», - dedi A. Sársenbaev.

Onyń sózine qaraǵanda,  2016 jyldyń basynan kúshine engen zańnamaǵa sáıkes, sot júıesinde jumys istemeı, sýdıalyq laýazymǵa nıet bildirgen zańgerlerge kásibı mamandyǵynda mindetti 10 jyldyq eńbek ótili týraly talap qoıylady.

Sonymen qatar beıindi magıstratýrada oqyǵannan keıin, úmitker sot júıesinde 4 jyl jumys isteýge mindetti. Áıtpese, ol jalpy negizdemeler boıynsha konkýrstarǵa qatysatyn bolady.

Qosymsha jańashyldyqtarǵa toqtalatyn bolsaq, eki kezeńmen ótetin emtıhannan ózge,  sýdıalyqqa kandıdattar «shyndyq detektorynan» synnan ótetin bolady.

 Elimizde qurylystyń smetalyq qunyn aıqyndaýdyń jańa resýrstyq tásili boıynsha 414 joba jasaldy. Bul týraly Qurylystaǵy baǵa qalyptastyrý ortalyǵynyń dırektory Baýyrjan Januzaqov jýrnalısterge bergen suhbatynda málim etti.

Baýyrjan Januzaqovtyń aıtýynsha, atalǵan jobalardyń ishinde  287-i oń eksperttik qorytyndyǵa ıe bolǵan. Al qalǵan 127 joba qaralý ústinde.  Aıta keterligi, elimizdegi memlekettik kásiporyndardyń barlyǵy qurylystaǵy smetalyq qundy aıqyndaýdyń jańa tásili boıynsha jumys isteýi shart.

«Resýrstyq tásilmen aıqyndalatyn kez kelgen qujat tek qana memlekettik ınvestıtsııalar esebinen salynatyn nysandar jáne kvazımemlekettik sektor sýbektilerine qatysty bolyp tabylady. ıAǵnı, barlyq ulttyq kompanııalarǵ sonyń ishinde jarǵylyq kapıtalynda memlekettik úlesi bar munaıgaz sektorynyń kompanııalary  da qurylystar barysyn jańa tásildi paıdalana otyryp esepteýleri kerek», - dedi Ortalyq dırektory.

Onyń aıtýynsha, qazirgi kúni qurylys salasyn resýrstyq tálisge kóshirý úshin arnaıy kýrstar uıymdastyrylǵan. Ol kýrstarda jobalaý uıymdarynyń 1190 mamany oqyp, attestatsııadan ótti. Sonymen birge, 5 113 paıdalanýshy elektrondyq qoltańbalar arqyly resýrs tyq tásildiń smetalyq baǵdarlamalarynyń eseptik nusqasyn kóshirip alǵan.

Aıta keteıik, qurylystaǵy smetalyq qundy aıqyndaýdyń resýrstyq tásáline Qazaqstan 2015 jyldyń shildesinen bastap kóship keledi. Buǵan deıin qurylystaǵy baǵa bazalyq-ındekstik tásilmen 2001 jylǵy baǵalar deńgeıinde aıqfndalyp kelgen edi. Eske sala keteıik, qurylystaǵy resýrstyq tásilmen smetalyq qundy aıqyndaý ekonomıkalyq damyǵan elderdiń tájirıbesin eskere otyryp, «100 naqty qadam» Ult josparynyń 48-i qadamyn júzege asyrý barysynda engizilip otyr. 

   QR Qorǵanys mınıstrliginiń áskerı-texnıkalyq mektebi 2017 jyldan bastap tegin texnıkalyq jáne kásibı bilim berý aıasynda 16 áskerı mamandyq boıynsha oqytýdy bastamaq. Bul týraly  ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıxatynda «QR QM Áskerı-texnıkalyq mektebi» RMKK dırektory general-maıor Vladımır Shatskov málim etti.

 «Qazirgi ýaqytta QR Qorǵanys mınıstrligi tegin texnıkalyq jáne kásibı bilim berý aıasynda 16 áskerı mamandyq boıynsha oqytý tapsyrmasy berildi. Aıta ketý kerek, maman daıarlaý qyzmeti bizde eki maqsatta damıdy. Eger biz bunyń aldynda barlyq kategorııalar boıynsha texnıkalyq mamandar daıarlap kelsek, búginde QR Prezıdentiniń tapsyrmasyn oryndaý úshin materıaldyq-oqytý bazamyzdy túzedik. Endi aspazshy, naýbaıshy, slesar, dánekerleýshi syndy mamandyqtar boıynsha oqyta beremiz», - dedi ol. 

  Eldegi reformalar árbir QR azamaty óziniń bolashaǵyna senimdi bolýy úshin jasalýda, -degen pikir bildirdi  «Nur Otan» partııasynda ótken «Nur Otan» partııasynyń  XVII sezinde Prezıdent N.Nazarbaev alǵa qoıǵan Qazaqstandy damytý máseleleri» atty dóńgelek ústelde belgili sarapshy, Saıasattanýshylar kongresi basqarýshy dırektorynyń orynbasary Vladımır Telnov.

 «Álemdik jaǵdaıdyń ýshyǵyp bara jatqan ahýalyna qarsy qadam retinde Qazaqstan Prezıdentiniń is-qımyly utymdy dep aıtýǵa bolady. Onyń «Nur Otan» partııasynyń  XVII sezinde sóılegen sózi osyǵan dálel bola alady. Jahandyq daǵdarysqa qaramastan, onymen baılanysty barlyq qıyndyqtardy elemesten, Nazarbaev Qazaqstannyń barlyq salalarynda qol jetkizilýi tıis ǵalamat reformalardy jarııalady. Biz álemdik ekonomıkanyń, saıasattyń jáne qaýipsizdiktiń múldem jańa modeliniń qurylýy aldynda turmyz. Atalmysh mindet - barsha adamzat aldynda turǵan mindet. Sonyń ishinde, memlekettik deńgeıge keletin bolsaq, Qazaqstan halqynyń aldynda da qoıylyp otyrǵan mindet. Osyǵan Elbasy da meńzep otyr», - dep atap ótti sarapshy.

Onyń sózi boıynsha, «100 qadam» Ult josparynda kórsetilgen jańǵyrý reformalary tarıhı mindetterdi sheshýdiń joldaryn kórsetip berdi.

«Biz Elbasy aıtyp otyrǵan, jańarý men jańǵyrýdyń maqsattary men logıkasyn aıqyn túısinýimiz qajet: adamı kapıtaldy saqtap qalý jáne ony ulǵaıtý, Qazaqstan ekonomıkasyn jańǵyrtý, memleketti zaman talabyna saı etip qaıta qurylymdaý, bizdiń qoǵamnyń azamattyq belsendiligin joǵarylatý. Qazaqstanda «Jalpyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamyna qaraı 20 qadam» atty tujyrymdamalyq baǵdarlamasynyń negizi - adam. Barlyq reformalar eń aldymen adamı kapıtaldy arttyrýǵa, adamnyń ómir standarttary sapasyn arttyrýǵa, quqyqtaryn saqtaýǵa, áleýmettik qoldaýǵa jáne jumyspen qamtýǵa baǵyttalyp otyr. Árbir QR azamaty óziniń bolashaǵyna senimdi bolýy tıis», - dedi V. Telnov.  

  Elbasy usynǵan bes ınstıtýtsıonaldyq reformany júzege asyrý - árbir qazaqstandyq úshin úlken jaýapkershilik. Fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, professor, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń dekany Álııa Masalımovanyń pikiri osyndaı.

Onyń aıtýynsha, bul reformalardyń tabysty bolýy bılik pen halyqtyń erik-jigerine tikeleı baılanysty.

«Ult jospary - «100 naqty qadam» - elimizdegi qoǵamdyq qatynastar júıesin túbegeıli ózgertedi. Bizdiń aldaǵy jyldardaǵy ortaq mindetimiz - osy bes ınstıtýtsıonaldyq reformany kezeń-kezeńmen júzege asyrý. Bul jerde olardy kimniń, qalaı júzege asyratyny óte mańyzdy. Memleketimizdiń saıası jaǵynan da, ekonomıkalyq jaǵynan da turaqtylyǵyn arttyrýǵa baǵyttalǵan bul keleli mindetterdi oryndaý qolymyzdan keledi. Al memleket pen qoǵam birtutastyǵyn jáne turaqtylyǵyn saqtasa jáne reformalar ǵylymı negizde júzege asyrylatyn bolsa, olar tıimdiligi arta túsedi», - dedi Á. Masalımova.

Sonymen qatar, ǵalym álemdegi eń damyǵan 30 eldiń qataryna ený strategııasyn tek bógde elderdiń tájirıbelerine súıinip qana júzege asyrý múmkin emestigin jetkizdi.

«Bul úshin otandyq ǵalymdar básekege qabiletti ǵylymı-zertteý jobalary arqyly jańa tásildemeler, jańa bilimder, jańa ádistemeler oılap tabýlary tıis. Sondyqtan, biz birinshi kezekte qoǵamdaǵy ózekti máselelerdi anyqtaýǵa, bolashaq damýdyń modelin daıyndap, damý stsenarıin ázirleýge, monıtorıng, saraptama jáne baǵa berý júıesin qalyptastyrýǵa kúsh salýymyz qajet. Óıtkeni, damý barysynda kútpegen táýekelder, ózgerister oryn alýy múmkin. Biz buǵan daıyn bolýymyz kerek», - dedi Á. Masalımova.

 «Nur Otan» par­tııasynyń kezekten tys XVII sezinde Elbasy N.Nazarbaev kóptegen keleli máse­lelerdi talqyǵa saldy. Sonyń ishinde maǵan unaǵany, elimizde ju­myssyz jandar bolmaýy kerektigin basa aıtqany boldy, dedi Qarmaqshy aýdandyq emhanasynyń bas dárigeri Baqytjan Nysanbaev.

Onyń aıtýynsha, shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qoldaý maqsatynda memleket tarapynan jasalyp jatqan jeńildikter men múmkindikter jaıy kóńilden shyqqan. «Mundaı isterdi toqtatpaı, qaıta jandandyrý elimizde jumyssyz jandar bolmaýyn qamtamasyz etedi»,- dedi bas dáriger.

Sońymyzdan bilimdi de bilikti jas býyn ósip kele jatqandyǵyna toqtalǵan aýdandyq emhananyń basshysy, birlesken is-qımyl arqyly maqsattarǵa qol jetkizetindigin atap ótti.

«Osy rette Elbasynyń bastamasymen qolǵa alynǵan san salaly memlekettik baǵdarlamalar negizinde elimizde kóptegen kásiporyndar ashyldy. Jańadan ashylǵan jumys oryndarynyń arqasynda qanshama adam turaqty eńbekpen qamtyldy. Mundaı baǵdarlamanyń qatarynda «Jumyspen qamtý -2020» erekshe mańyzǵa ıe boldy. Atalǵan baǵdarlamanyń aımaqta júzege asýyna «Nur Otan» partııasy da yqpal etýde. Taǵy bir aıtarlyǵy, halyq sanynyń artýy da nazardan tys qalmady. 17 jyl ishinde el halqy 3 mln adamǵa kóbeıgen. Bizdiń sońymyzdan bilimdi de bilikti jas býyn ósip keledi.Tutastaı alǵanda, partııanyń saılaýaldy baǵdarlamasynda qamtylǵan maqsattarǵa qol jetkizý joly búkil qazaqstandyqtardyń birlesken is-qımylynda jatyr»,-dep qorytty sózin B. Nysanbaev.

 «Qazaqstanda jumyssyzdyq degen bolmaýy kerek. Óıtkeni, bizdiń elimizde jumyssyzdyqty órshitpeýge barlyq resýrstar da, múmkindikter de barshylyq». «Nur Otan» partııasynyń kezekten tys XVII sezinde Elbasy, partııa Tóraǵasy Nursultan Nazarbaev osylaı aıtqan edi. Memleket basshysy keltirgen málimetterge qaraǵanda, álemde 1 mlrd. 700 mıllıon adam eńbekke qabiletti bolsa, 250 mıllıon adam jumyssyzdyq shyrmaýynda, dúnıedegi 7 mlrd adamnyń ishinde tek 1,2 mlrd. adam ǵana turaqty jumyspen qamtylǵan.

Shyndyǵynda, daǵdarysta áleýmettik qysymnyń kúshi negizinen jumyssyzdyqqa túsetini anyq. Álemdegi qubylystar da osy máseleniń álemniń qaısybir Úkimeti úshin de ózekti ekenin ańǵartyp otyr. Jumyssyzdyq, ásirese jastar arasyndaǵy jumyssyzdyq órshise qoǵamdaǵy tolqynys yqtımaly da artady, tipti jumyssyzdyq áleýmettik qylmys kórsetkishteriniń órshýine de sebep bolady. Endeshe, búgingideı jahandyq daǵdarys jaǵdaıynda jappaı qysqartýlardyń beleń alýyna jol bermeı, bos jumys oryndarynyń ashylýyn qoldaý, yntalandyrýǵa jaǵdaılar jasalýy mańyzdy.

Aıta keterligi,  buǵan deıingi daǵdarystarmen kúreste jumyssyzdyqty aýyzdyqtaý baǵytynda elimizde birshama tájirıbeler jınaqtalǵany anyq. Bunyń tıimdiligine oraı, QR Prezıdenti buǵan deıingi «Jumyspen qamtýdyń jol kartasyn» jalǵastyrýdy qoldaǵan bolatyn. Bul ǵana emes, elimizdegi kásipkerlikti qoldaý, óńirlerdi damytý, aýyl sharýashylyǵyn damytý sekildi san-salaly baǵdarlamalar da jumyssyzdyqqa qarsy sharalardy qamtıdy. Tutastaı alǵanda, Qazaqstanda tıisti baǵdarlamalar men qarjylyq qoldaý tetikteri qamtylyp, «Jumyspen qamtýdyń jol kartasyn» ózektendirý arqyly eńbek adamdaryna qoldaý kórsetilip jatyr. Sonyń arqasynda Eýropa elderindegi sekildi jaǵdaı ýshyqqan emes, kerisinshe «bos júrmeımin, eńbek etemin» degen yntalyǵa qazir jumys tabýdyń jaǵdaılary jasalyp jatyr. Áıtse de, aldaǵy kúnderdiń qalaı bolatyny boljanbaı turǵan zamanda, jumyssyzdyqpen kúresti jandandyra berýdiń mańyzy artyp jatqany belgili. Bul rette Elbasy «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasyndaǵy jobalardy júzege asyrý arqyly aldaǵy birneshe jyldyń ishinde 400 myńǵa jýyq jańa jumys oryndaryn qurýǵa múmkindik beriletinin aıtqan bolatyn. «Biz eńbek adamdaryna «Jumyspen qamtý-2020» Jol kartasynyń mańyzdylyǵyn arttyrý arqyly qoldaý kórsetemiz. 2015 jyly «Nurly Jol» baǵdarlamasyna 770 mıllıard teńge qarastyryldy, ol 93 paıyzǵa ıgerildi. 500 shaqyrymǵa jýyq avtomobıl joly salyndy, qaıta jóndeldi. 7000 páter salyndy, oǵan qosymsha Turǵyn úı qurylys-jınaq banki arqyly 3700 páter berildi, sondaı-aq, 51 bilim berý nysany iske qosyldy. Kásipkerlikti qoldaýǵa 100 mıllıard teńge bólindi. Agroónerkásip keshenine, avtoóndirýshilerge jáne basqa da salalarǵa kómek kórsetildi. Bul - bir jylǵy jumystyń nátıjesi. Aldaǵy ýaqytta jeke bıznesti, jumysshylardy qaıta daıarlaý jáne biliktiligin arttyrý isin qarjylandyrý kólemi ulǵaıtylady. Jalpy, «Nurly Jol» jobalaryn júzege asyrý barysy taıaý jyldarda 400 myń jumys ornynyń ashylýyn qamtamasyz etedi», - dedi Nursultan Nazarbaev.

Túıindeı aıtqanda, álemdik ekonomıkanyń elimizdiń damýyna yqpal etýi jaǵdaıynda halyqty jumyspen qamtý máselesi aıryqsha ózekti bolyp otyr. Sondyqtan da, Elbasy tapsyrmasy boıynsha Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrligi «Jumyspen qamtý týraly» jańa zań jobasyn ázirlegen bolatyn. Bul qujat Senatta tanystyryldy.

  Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstri Tamara Dúısenovanyń aıtýynsha, jańa redaktsııadaǵy zań jobasy Ult josparyn júzege asyrý maqsatynda ázirlengen. Bul rette ózgerister negizinen ekonomıkanyń tıimdiligin arttyrý men qurylymyn ózgertý múmkindigin qamtamasyz etetin sapaly eńbek naryǵyn qurýǵa baǵyttalady. Al qujatty ázirleý barysynda Halyqaralyq eńbek uıymynyń negizgi qaǵıdalary esepke alynyp, Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń tájirıbelerine nazar aýdarylǵan. «Zań jobasy boıynsha jaýapkershiligin kúsheıte otyryp, jumyssyz statýsyn berý rásimin ózgertý qarastyrylady. Bul úshin jumysqa ornalasý maqsatymen jumyspen qamtý ortalyǵyna habarlasqan jeke tulǵaǵa eń aldymen «jumys izdeýshi tulǵa» degen statýs beriledi. Sosyn jumys izdep kelgen adamǵa on kúnde naryqtaǵy bos oryndar ishinen tıisti jumys ornyn izdeýge kómek kórsetiledi. Eger osy ýaqyt aralyǵynda kózdelgen jumys tabylmasa, sonda ǵana bul adamǵa «jumyssyz» statýsy berilip, jumys izdeýshi jumyspen qamtýdyń belsendi sharalaryna qatysýǵa jiberiledi», - dedi T. Dúısenova.

Aıta keterligi, mınıstrlik aldaǵy ýaqytta jumyspen qamtýǵa jeńil-jelpi qaramaıtyndyǵyn ańǵartyp otyr. Bul rette eń aldymen zań jobasy arqyly jumyssyzdyq statýsyn berýdiń úderisi arqyly jumyssyzdardy formaldy tirkeýdi joıý kózdeledi. Sosyn jumys izdeý, jumysqa ornalastyrý úderisi qarqyndy damıtyn bolady. Bunyń sebebi de joq emes. Óıtkeni, osynyń aldynda ǵana vedomstvo basshysy Qazaqstanda jyl saıyn 17 myńǵa tarta bos jumys orny ıgerilmeı qalyp jatqanyn málimdegen bolatyn. Endeshe, eldegi jumys máselesin tıimdi uıymdastyrsaq Qazaqstanda shyn máninde jumyssyzdardyń bolmaıtyny anyq edi. Sondyqtan da, zańdaǵy basty jańalyqtyń biri jumyssyzdyq statýsyn berýdegi ózgerister bolsa, ondaı statýs tek ol adamǵa laıyqty jumys tabylmaǵan jaǵdaıǵa ǵana beriletini qamtylyp otyr.

Mınıstr Tamara Dúısenovanyń aıtýynsha, Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵy jumyssyzdar úshin ártúrli kásipter boıynsha jumys berýshiler usynatyn málimetter bazasynan bos jumys ornyn tabýmen belsendi túrde aınalysatyn bolady. Sosyn tabylǵan jumys oryndaryna jumyssyz adam joldanady. «Zań jobasyna sáıkes, eger jumys izdeýshige laıyqty keletin jumystar úshin oqytý qajet bolsa, onda jumys izdeýshiler arnaıy kýrstarǵa joldanady. Sonymen qatar, jumys izdeýshi tulǵa árbir úsh kún saıyn ózi Halyqty jumyspen qamtý ortalyǵyna baryp turýy tıis. Osy arqyly onyń belsendi jumys izdep júrgeni naqtylanady jáne ol naqtylanbasa onda on kún ishinde tulǵa jumyssyz statýsyn ala almaıdy», -dedi T. Dúısenova. Bir sózben aıtsaq, aldaǵy ýaqytta zań arqyly jumyspen qamtýdyń belsendi sharalaryna qatysatyn tulǵalar sanaty keńeıe túsedi.

Bul rette kásibı oqytý sharalaryna jumys izdep júrgen azamattar, jumyssyzdarmen qatar, eńbek kelisimsharty boıynsha jumys istep júrgen tulǵalar baǵyttalady. Áleýmettik jumys oryndary jumyssyz azamattarǵa beriledi. Jastar praktıkasyna 29 jasqa deıingi bilim berý uıymdary túlekteriniń arasyndaǵy jumyssyzdar jiberiletin bolady. Qoǵamdyq jumystarǵa jumyssyzdarmen birge, stýdentter men jazǵy demalys merzimindegi jalpy bilim beretin mektepterdiń joǵarǵy synyp oqýshylary, kásiporynnyń jumysy toqtatylyp qalǵan ýaqytynda jumyspen qamtylmaǵan azamattardy ornalastyrý da usynylyp otyr. Sonymen qatar, zań jobasy múgedekterdi, probatsııa qyzmetinde esepte turǵan tulǵalardy, bostandyǵynan aıyrý oryndarynan bosap shyqqan azamattar men ınternattyq uıymdardyń kámelet jasyna tolmaǵan túlekterin jumysqa ornalastyrý úshin kvota bólýdi qarastyrmaq.

Jumyspen qamtý baǵytyndaǵy taǵy bir mańyzdy shara - Qazaqstan eńbek naryǵynyń kórsetkishterin halyqaralyq standarttarǵa kóshiretin bolady. «Bizdiń aldymyzǵa álemniń otyz damyǵan eliniń qataryna ený týraly tapsyrma júktelip otyr. Sondyqtan da, biz osy elderdiń halyqaralyq standarttaryn satylap engizýge tıispiz. Halyqaralyq eńbek uıymynyń qaǵıdattaryna sáıkes, atalǵan elderde eńbek naryǵyn kórsetkishterin ólsheý biraz ózgeshe. Máselen, «ekonomıkalyq belsendi halyq» degenniń ornyna «jumys kúshi» dep kórsetiledi, sosyn jumys kúshine kirmeıtin tulǵalar jeke aıqyndalady. Qazirgi kúni EYDU elderinde ekonomıkalyq belsendi halyqtyń quramyna jaldamaly jumysshylar, ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar, jumyssyzdar da kiredi», - deıdi Tamara Dúısenova. Onyń aıtýynsha, EYDU elderinde ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar sanatyna satýǵa shyǵarylatyn ónimder shyǵaryp, tabys tabatyndar jatady. Al ózi paıdalaný úshin ónim shyǵaratyn halyq  «jumys kúshi» qurylymyna jatqyzylmaıdy. «Biz de osy tásildi qoldanatyn bolamyz. Osylaısha, ózi paıdalaný úshin ónim shyǵaratyn azamattar jáne jumys isteı alatyn, tek jumysy joqtyǵynan jumysqa ornalaspaǵan nemese jumys izdep júrgen adamdar sanaty jumyssyzdar retinde sanalýy tıis. Máselen, bul tulǵalarǵa bala kútimine baılanysty demalysqa shyqqandar, múgedek balany qaraıtyn analar, úı sharýashylyǵymen aınalysatyn adamdar, óziniń jeke qosalqy sharýashylyǵymen aınalysatyn tulǵalar jatady. Al biz búgingi kúni bul tulǵalardyń bárin ózin ózi jumyspen qamtyǵandar dep atap júrmiz. Endi jańa halyqaralyq standarttar engizilse, olar ekonomıkalyq belsendi emes topqa jatady jáne statýstary boıynsha áleýmettik nemese memlekettik qoldaýdy talap ete alady», - deıdi Tamara Dúısenova.

Jurt bile júretin taǵy bir zańnamalyq novella áleýmettik kómek jumysqa jaramdy azamattarǵa jumyspen qamtýdyń belsendi sharalaryna qatysqan jaǵdaıda ǵana beriledi. Bul norma 2018 jyldyń 1 qańtarynan bastalady. Bul úshin jumyssyz azamattar men jumyspen qamtý ortalyqtary arasynda áleýmettik kelisimshart jasalatyn bolady.  ıAǵnı, jumyssyzdarǵa tek aqshalaı kómek usynylmaıdy, oǵan jumysqa ornalasýǵa kómek beriledi. Sosyn qajet bolǵan jaǵdaıda qaıta daıarlaý men kásibı biliktiligin arttyrý úshin ártúrli kýrstarǵa jiberiledi.

Eńbek naryǵyndaǵy óńirlik sáıkessizdikterdi joıý sharalary da qamtylyp otyr. Osy maqsatta áleýmettik-ekonomıkalyq áleýeti tómen eldi-mekenderdegi azamattardy jumys berýshiniń talaptaryna saı áleýeti joǵary eldi-mekenderge kóshirý kózdeledi. Bul rette aımaqtyq qonys aýdarýshylarǵa beriletin kvotalar aıasynda Úkimet belgilegen aımaqtarǵa tulǵalardy jumyspen qamtý maqsatynda erikti qonys aýdarý isin jandandyrýǵa negizdelgen jańa shara qarastyrylady.

Túıindeı aıtsaq, jumys isteımin, jumys izdeımin degen adamǵa endi bar jaǵdaı jasalmaq. Eń bastysy buǵan qulyq bolýy kerek. Qulyqsyzdyq joǵalsa, jumyssyzdyq ta qurıtyn bolady.  

    Batys Qazaqstan oblysynda Elbasynyń «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrý barysynda qurylǵan jergilikti polıtsııa qyzmeti ákimdiktermen, turǵyndarmen birlese otyryp, ózgeniń múlkin urlaý syndy qylmystardyń aldyn alý baǵytynda keshendi sharalardy qolǵa almaqshy. Bul týraly BQO Іshki ister departamenti janyndaǵy konsýltatıvti-keńesshi organnyń otyrysynda málim etildi.

Jıynda departament bastyǵy, polıtsııa polkovnıgi Mahambet Ábısatovtyń atap ótkenindeı, atalmysh keńesshi organ da Ult josparyna sáıkes QR Іshki ister mınıstriniń arnaıy buıryǵy negizinde qurylyp otyr. Quramyna 9 adam engizilgen bul uıym ishki ister organynyń ashyqtyǵy men jarııalylyǵyn qamtamasyz etip, turǵyndardyń polıtsııaǵa degen seniminiń bekı túsip, quqyqtyq tártiptiń nyǵaıýyna septesetin bolady.

Jıynda málim etilgenindeı, ózgeniń múlkin urlaýdyń jolyn kesý baǵytynda 2015-2017 jyldarǵa arnalǵan vedomstvolyq baǵdarlama qabyldanyp, tıisti sharalar alynyp jatqanyna qaramastan, bul másele kókeıkesti kúıinde qalyp otyr. 2015 jyly 7249 ózgeniń múlkin urlaý tirkelse, bul jalpy qylmystyń 56,3 paıyzyn, ıaǵnı teń jartysynan astamyn quraıdy. Sonyń ishinde 688 mal urlyǵy tirkelip, 2014 jylǵydan (707) 2,7 paıyzǵa azaıǵan. Turǵyndardyń barlyǵy 1748 bas maly urlanyp, olarǵa 154,604 mln teńge zalal keltirildi.

Bul óńirde baqtashy máselesiniń ótkir turǵanyn kórsetedi. ıAǵnı dalada baǵýsyz júrgen maldyń qoldy bolýy op-ońaı. Ekinshiden, maldyń joǵalǵany jóninde turǵyndardyń ýaqtyly habar bermeýi de qylmystyń ashylýyna kedergi keltiredi.

«Qazirgi tańda jergilikti polıtsııa ákimdiktermen, qoǵamdyq uıymdarmen jáne turǵyndarmen birlese otyryp, mal urlyǵyn boldyrmaý baǵytynda jumys jasaýda. Bul rette jumyspen qamtý organdary arqyly baqtashy tabý, erkin jaıylysta júretin malǵa GPS-trekkerlerdi ornatý jumystaryn jalǵastyrý baǵytynda sharalar alynýda. Kúni búgin úsh aýdanda ǵana baqtashy jumysqa ornalassa, 1 217 bas jylqyǵa 38 GPS-trekker qondyryldy. Qoǵamdyq tártipti nyǵaıtýǵa azamattardy tartý da nazardan tys qalmaıdy. Bul baǵytta óńirde 241 qoǵamdyq qurylym (2204 adam) jumys jasaýda. 2015 jyly qoǵamdyq kómekshilerdiń járdemimen 93 qylmys ashylyp, 170 azamat 2,972 mln teńgege yntalandyryldy. Bıyl bul maqsatqa 3 mln astam teńge bólinip otyr», dedi oblystyq jergilikti polıtsııa qyzmeti basshysynyń orynbasary, polıtsııa maıory Kenjebek Qospaev. 

  Almatyda «Ult jospary - «100 naqty qadamdy» oryndaý,  sondaı-aq birinshi reformadaǵy - qazirgi kásibı memlekettik apparatty qalyptastyrý men memlekettik qyzmet júıesin reformalaý boıynsha naqty áreketterdi iske asyrý máselelerine arnalǵan semınar-keńes ótkizildi.

Keńesti uıymdastyrǵan  QR Memlekettik qyzmet isteri  mınıstrliginiń Almaty qalasy boıynsha departamenti men «Nur Otan» partııasynyń Almaty qalalyq fılıaly. Olar «Memlekettik qyzmettiń jastar úshin áleýmettik baspaldaq retindegi róli»  taqyrybyndaǵy semınar-keńesti Q. Sátbaev atyndaǵy Qazaq Ulttyq tehnıkalyq zertteý ýnıversıtetinde professorlyq-oqytýshylar quramy men stýdent jastardyń quqyqtyq mádenıetin qalyptastyrý maqsatynda uıymdastyrdy.

Departamenttiń Sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý basqarmasynyń basshysy Maqsathan Anapın Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń 5 ınstıtýtsıonaldy reformasyn júzege asyrý aıasynda e toqtaldy.

«Barlyq memlekettik, onyń ishinde quqyq qorǵaý qyzmetkerlerine jańa serpin beretin,  69 baptan turatyn  «Memlekettik qyzmet týraly» jańa zań qabyldandy. Zańda qazirgi memlekettik qyzmetkerlerdi keshendi attestattaýdan ótkizý jáne olardyń talaptaryn jetildirý men jańa eńbekaqy engizý máseleleri qarastyrylǵan», - dedi óz sózinde M. Anapın. 

Sonymen qatar, is-shara barysynda stýdentterge ásirese memlekettik qyzmetke turýdyń jańa   sharttary - merıtokratııa prıntsıpterinen turatyn mansaptyń ósý úlgisi, dálirek aıtqanda alǵashqy ret jumysqa qabyldanǵandar óz qyzmetterin eń tómengi laýazymnan bastaý máseleleri túsindirildi.

Óz kezeginde QazUZTÝ prorektory Naıman Qalabaev  ýnıversıtette 5 ınstıtýtsıonaldy reformany júzege asyrý boıynsha júrgizilip jatqan jumystarǵa toqtala kele, ótkizilip jatqan  sharanyń Ulttyq jospardy júzege asyrý jáne stýdentter úshin óte mańyzdy ekenine basa toqtaldy.

  Sondaı-aq elorda da QR Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasynda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qoldaýymen «Qazaqstandyq biregeılik pen birlikti nyǵaıtý: «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrý mindetteri men tehnologııalary» taqyrybyndaǵy 3 kúndik respýblıkalyq semınar-trenıng ótti.

«Bul - óte kúrdeli taqyryp. Degenmen, Memleket basshysynyń «100 naqty qadam» Ult josparyn, 5 ınstıtýttyq reformasynyń 4-shi baǵytyn júzege asyrý barysynda ótken jyly biraz jumys atqardyq. Normatıvtik-quqyqtyq baza quryldy, birqatar negiz qalaýshy qujattar ázirlendi. Bizdiń reformalardyń tórtinshi baǵyty aıasynda ótkizip otyrǵan  jumystarymyzdyń negizgi maqsaty, ıdeıasy  - bul bolashaǵy birtutas ult qalyptastyrý», - dedi alqaly jıyndy ashqan QR Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasynyń rektory Bolatbek Ábdirásilov.

Aıta keteıik, semınar barysynda «100 naqty qadam» Ult jospary aıasynda aıqyndalǵan jalpyulttyq birlik pen  biregeılikti qalyptastyrý mindetteri túsindirilip,  jalpyulttyq birlik pen  biregeılikti qamtamasyz etý aýqymynda memlekettik organdar men azamattyq sektor arasyndaǵy ózara qatynastyń ádisteri men ustanymdary qarastyrylady.  Etnoáleýmettik, etnosaıası jáne etnokonfessııalyq úderisterdi tıimdi basqarýdyń teorııalyq jáne tájirıbelik quramdas bólikteri sóz bolady. Sonymen qatar «Máńgilik el» ıdeıasynyń mádenı-fılosofııalyq negizderi men memlekettik-azamattyq sáıkestilikti qalyptastyrý protsesin jetildirý joldary talqylanady.

Semınar barysynda qoǵamdyq jáne etnosaralyq kelisim máseleleri boıynsha pikir almasý ján jumys tájirıbesimen bólisý úshin pikirtalas alańdary uıymdastyrylady.  

 «Ult jospary - «100 naqty qadam» - Qazaqstannyń ekonomıkalyq ósimi men ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq damýyn qamtamasyz etýdiń naqty sheshimderi. Bul týraly  «QazAqparat» tilshisine bergen suhbatynda Qazaqstannyń Jeńil ónerkásip ónimderin óndirýshiler odaǵynyń prezıdenti Sáýle Sháýenova málim etti.

«Ult jospary - «100 naqty qadam» - bul ishki jáne syrtqy syn-tegeýrinderge berilgen utymdy jaýap, ári álemdegi eń damyǵan 30 eldiń qataryna ený boıynsha naqty jospar bolyp tabylady. Ol ekonomıkanyń basym baǵyttaryn memlekettik retteýlerge qatysty artyq shekteýlerden bosatady. Bir sózben aıtqanda, Ult jospary - «100 naqty qadam» - Qazaqstannyń ekonomıkalyq ósimi men ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq damýyn qamtamasyz etýdiń naqty sheshimderi», - dedi S. Sháýenova.

Sonymen qatar, ol jeńil ónerkásip salasynda otandyq taýarlardy álemdik naryqqa shyǵarý úshin birlesken kásiporyndar qurýǵa múmkindik beretin jańa reformalardyń úlken mańyzǵa ıe ekendigin aıtty.  

«Bul reformalar elimizde jeńil ónerkásiptiń damýyna úlken serpin beredi. «Qazbrend» belgisindegi otandyq taýarlardyń kóbeıýine septigin tıgizedi. Toqyma salasynda ilespe buıymdar men ónim shyǵarýshylar birige túsedi. Sondaı-aq, 5 ınstıtýtsıonaldyq reforma jańa ónimder óndirip, olardy ishki jáne syrtqy naryqqa shyǵarýǵa, sáıkesinshe jańa jumys oryndaryn qurýǵa yqpal etedi», - dedi sarapshy.

Búgingi tańda Elbasy N. Nazarbaevtyń qazaqstandyq ónimderdi damytý jónindegi tapsyrmasyn oryndaý aıasynda elimiz boıynsha tuńǵysh ret Astanada otandyq taýarlarǵa arnalǵan «ÝnıverMAG.kz» ámbebap dúkeni ashyldy. Sondaı-aq, QR Jeńil ónerkásip ónimderin óndirýshiler odaǵy quryldy. 

«Qazaqstanda ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq damý memlekettik baǵdarlamasynyń alǵashqy besjyldyǵy barysynda ekonomıkada turaqtylyq ornady, otandyq jeńil ónerkásip ónimderiniń kólemi ósti. Ulty jospary - «100 naqty qadamdy» oryndaý - otandyq bızneske óndiriske ınnovatsııalyq tehnıkalardy endirip, álemdik naryqqa shyǵýǵa múmkindik beredi. Elbasy óńdeýshi ónerkásip salalaryn jetildirýge jáne damytýǵa kóp kóńil bólip keledi. Al bul, Qazaqstanda jeńil ónerkásiptiń qaryshtap damýyna jol ashady», - dedi S. Sháýenova. 

  «100 naqty qadam» Ult josparyn iske asyrý úshin 22 zań jobasy daıarlandy», deıdi Berik Imashev. Ol bul týraly QR Ádilet mınıstrliginiń alqa májilisinde málim etti.

«Úkimet jyl saıyn zań jobalaý josparyn bekitedi. Sońǵy jyldary olardyń 100 paıyzǵa oryndalǵany baıqalady. 2015 jyly 30 josparly zań jobasy ázirlenip, olardyń barlyǵy Parlament qaraýyna der kezinde engizildi. Budan basqa 2015 jyly Úkimet pen Prezıdent Ákimshiligi basshylyǵynyń tapsyrmalary boıynsha jospardan tys 11 zań jobasy ázirlendi. Sondaı-aq «100 naqty qadam» Ult josparyn iske asyrý úshin 22 zań jobasy daıarlandy. Sonymen,  barlyǵy 58 Zań qabyldandy. Úkimet tutastaı alǵanda 63 zań jobasyn ázirledi»,-dedi mınıstr.

Ótken jyly mınıstrlik 2016 jylǵa Úkimettiń zań jobalary josparyn ázirlep, onda 26 zań jobasyn ázirleý, sondaı-aq bıylǵa quqyqtyq saıasat tujyrymdamasyn júzege asyrý boıynsha jospardy daıarlady. Bul josparǵa 19 shara engizilgen kórinedi.

Vedomstvonyń málimetine qaraǵanda, Ádilet mınıstrligi memlekettik qyzmet kórsetýdiń 53 túrin iske asyrady. Osy oraıda 2015 jyly 11 mıllıonnan astam qyzmet kórsetilse, onyń 83 paıyzy elektrondy nusqada iske asyryldy. 

  «Nur Otan» partııasy janyndaǵy mádenıet pen ónerdi damytý máseleleri jónindegi «Mıras» qoǵamdyq keńesi Elbasynyń maqalasynda júktelgen tapsyrmalaryn oryndaý úshin ıdeologııalyq jumystardy jetildirýge baǵyttalǵan usynystar ázirleıtin bolady. Bul týraly  «Mıras» qoǵamdyq keńesiniń otyrysynda Senat depýtaty Aqan Bıjanov málim etti.

Qoǵamdyq keńes otyrysy Elbasynyń «Ult jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty baǵdarlamalyq maqalasyn talqylaýǵa arnalǵan bolatyn.

«Elbasy maqalasynda erekshe atalyp ótilgen másele, jahandyq ekonomıkalyq daǵdarys áserine, týyndap otyrǵan qıyndyqtarǵa qaramastan Úkimet pen basqa da bılik organdary áleýmettik baǵdarlamalardy, halyq aldyndaǵy áleýmettik mindettemelerdi tolyqtaı oryndaýǵa kúsh salýy kerek. Sondyqtan da, búgingi otyrystyń qorytyndysyna oraı Elbasy maqalasynda júktelgen tapsyrmalardy oryndaý boıynsha, sondaı-aq ıdeologııalyq jumystarǵa qatysty usynymdar qabyldanatyn bolady», - dedi Aqan Bıjanov.

Mádenıet pen ónerdi damytý máseleleri jónindegi «Mıras» Qoǵamdyq keńesi 2010 jyly qurylǵan. «Mırastyń» qyzmeti azamattar men qoǵamdyq uıymdardy mádenıet salasyndaǵy memlekettik saıasatty júzege asyrý isine jumyldyrýǵa baǵyttalady. 

 OQO-da 5,2 mln. tekshe metrden astam paıdaly qazbalar óndirilgen. Naqtyraq aıtqanda, Ońtústik Qazaqstan oblystyq tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasy mamandarynyń málimetinshe, ótken 2015 jyly oblysta 3853,3 myń tekshe metr qum-shaǵal qospasy, 1024,3 myń tekshe metr sazdy topyraq, 329,4 myń tekshe metr qum óndirildi, dep habarlady oblys ákiminiń  baspasóz qyzmetinen.

Atalǵan jer asty qazbalary óńirimizdegi oblystyq jáne respýblıkalyq deńgeıdegi joldardy salýǵa jumsalyp, jalpy qajettilikti tolyqtaı óteıdi.

Oblys aýmaǵynda keń taralǵan paıdaly qazbalardy ıgerý boıynsha 180-ge jýyq kelisim-shart jasalsa, kásipkerler jer qoınaýyndaǵy qum-shaǵal qospasyn, sazdy topyraq, qum, áktas, bentonıtti sazdaq, gıps jáne angıdrıt, tuz, qurylys tasy, mıneraldy pıgmentter, bazalt, mramorlyq brekchııalar, vermıkýlıt syndy paıdaly qazbalardy óndirýmen aınalysady. 

Aıta ótken jón, basqarmanyń jer qoınaýyn retteý salasyndaǵy negizgi mindetteri - kelisim-shart talaptarynyń oryndalýyn óz quzyreti sheginde qadaǵalaý. Kelisim-shart talaptarynyń oryndalýyna monıtorıng júrgizip, aqparattyq taldaý, saraptaý arqyly óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna úles qosýǵa bayttalǵan jumystarynyń nátıjesinde, aımaq qazynasyna ótken jyly 104 mln. teńge qarjy quıylǵan.
 Endi biraýyq,   iskesyrylatyn óndiris oryndaarylyiske asyrylatyn,lllUUlt jospary - «100 naqty qadamdy» oryndaý,  sondaı-aq birinshi reformadaǵy - qazirgi kásibı memlekettik apparatty qalyptastyrý men memlekettik qyzmet júıesin reformalaý boıynsha naqty áreketterdi iske asyrý máselelerin  r isis aıasynda Ult Jospary Quryq portynyń parom kesheniniń birinshi kezeńi 2016 jylǵy jeltoqsanda paıdalanýǵa beriletin boldy.

Bul jaıly «Qazaqstan temir joly» UK» AQ prezıdenti Asqar Mamınniń jumys saparymen Mańǵystaý oblysynda bolyp, «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasyndaǵy kóliktik-ınfraqurylymdyq jobalardyń qurylysy barysymen tanysqan kezinde aıtyldy, dep habarlady «QTJ»UK» AQ-nyń baspasóz qyzmetinen. 

Asqar Mamın barlyǵy 15 shaqyrymdyq ýaqytsha paıdalanýǵa berilgen Borjaqty-Ersaı jańa temir jol jelisiniń qyzmet barysyn qarap kórdi. 

Ótken jylǵy maýsymnyń 15-inde paıdalanýǵa berilgen jelide Quryq portyna deıin qozǵalys bastalyp, Kaspıı teńizi jaǵalaýynda parom kesheni qurylysyna deıin jetkizilgen. 

Ersaı stantsııasynan Quryq portyna deıin temir jol tartylady. Qazirgi kezde onda temir joldyń ústińgi qabatyna qajetti qurylys materıaldary daıyndalyp jatyr. Ersaı stantsııasy temir jolynyń kire berisine 120 myń tekshe metr topyraq qabaty tóseldi. 
Jylyna 4 mıllıon tonna júk ótkizý áleýeti bar parom kesheni arqyly astyq, munaı ónimderi, tyńaıtqysh, hımıkattar tasymaldanady. Sonymen qatar, Kaspıı aımaǵyndaǵy kórshiles memleketterden keletin júkter de tasylady.

 Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «100 naqty qadam» Ult josparyna sáıkes memlekettik-jeke menshik áriptestikti odan ári damytýdyń mańyzy zor. Bul týraly «Qazaqstandyq memlekettik-jeke menshik áriptestik ortalyǵy» AQ sarapshysy Azat Qutpanbetov málim etti.

Onyń aıtýynsha, Ult josparynyń 34-qadamyna sáıkes memlekettik-jeke menshik áriptestikti (MJÁ) damytý şeńberinde penıtentsıarlyq ınfraqurylymdy jańǵyrtý, penıtentsıarlyq mekemelerdi salýǵa, ustaýǵa jáne basqarýǵa jeke menshik sektordy tartý jóninde usynystardy eksheý jáne osy salada halyqaralyq tájirıbeni zertteý, jobalardy qurylymdaý boıynsha aýqymdy jumystar júrgizilýde.

Bul rette 2015 jyldyń 31 qazanynda Elbasy «Memlekettik-jekeshelik áriptestik týraly» QR Zańyna qol qoıǵandyǵyn aıta keteıik. Atalmysh Zańnyn qabyldanýyna baılanysty ekonomıkanyń barlyq salalarynda MJÁ-ni qoldaný aýqymy, qatysýshylar men sharttar túrleri keńeıtildi.

Penıtentsıarlyq salada MJÁ tetiginiń kómegimen jobalardy júzege asyrý boıynsha naqty atqarylǵan isterge keler bolsaq, 2015 jyldyń maýsym aıynan bastap jyl boıy MJÁ ortalyǵynyń alańynda QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi, QR ІІM Qylmystyq atqarý júıesi komıteti, «Memlekettik-jeke menshik áriptestik jobalaryn súıemeldeý ortalyǵy» JShS ókilderiniń, sonymen qatar áleýetti ınvestorlardyń qatysýymen penıtentsıarlyq júıe máselelerin talqylaýǵa qatysty kezdesýler ótkizilip, olarda qarjylandyrý sharttary jáne penıtentsıarlyq júıedegi naqty tájirıbe jónindegi máseleler kóterildi.

Sonymen qatar MJÁ ortalyǵymen AQSh, Ulybrıtanııa, Germanııa jáne Frantsııanyń atalǵan saladaǵy qalyptasqan tájirıbesi zertteldi. Zertteý barysynda memlekettik-jeke menshik áriptestik tetigi boıynsha jumys istep jatqan nysandardyń mysalynda jobany iske asyrýdyń negizgi zańdy, qarjylyq jáne tehnıkalyq máseleleri pysyqtaldy. Sonymen qatar túrli elderdiń quqyqtyq júıeleri de zertteý barysynda nazardan tys qalǵan joq. Odan bólek, Frantsııa zańnamasy boıynsha kontsessııalyq qatynastardy retteý, sonyń ishinde básekelestik dıalog tetigin qoldaný máseleleri talqylandy.

Sarapshynyń pikirinshe, bul rette QR ІІM Qylmystyq atqarý júıesi komıteti usynǵan «Shymkent qalasynda 1500 oryndyq túzeý mekemesin salý jáne basqarý» jobasy sekildi iri jobalardy júzege asyrý sheńberinde ınvestorlardyń pikirlerin esepke ala otyryp, memlekettiń ashyq jáne durys ustanymyn ázirleý negizi qalanýy tıis.

 Sondaı-aqMemlekettik-jeke menshik áriptestikti damytýǵa qatysty Elbasynyń halyqqa arnaǵan Joldaýynda aıtylǵan jáne Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda berilgen bıýdjet shyǵystaryn azaıtý quraly retinde memlekettik-jeke menshik áriptestik tetigin qoldaný jáne sony engizý boıynsha keń aýqymdy ádisnamalyq jumystar júrgizý týraly tapsyrmasyna sáıkes «Qazaqstandyq memlekettik-jeke menshik áriptestik ortalyǵy» AQ kólemdi ister atqarýda. Máselen, ótken jyldyń jeltoqsan aıynan bastap kestege sáıkes memlekettik basqarýdyń barlyq deńgeılerinde jáne kvazımemlekettik sektorlar boıynsha keńester, oqytý semınarlary jáne núkteli semınarlar, tarmaqty jınalystar ótkizilýde. Aımaqtyq jıyndar QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligimen birlese otyryp, Qyzylorda, Almaty, Shyǵys Qazaqstan oblystarynda jáne Astana qalasynda ótkizildi. MJÁ tetiginiń múmkindikteri men tıimdiligin, sonymen qatar «Memlekettik-jekeshelik áriptestik týraly» QR Zańyn qoǵamǵa keńinen túsindirýdi kózdeıtin atalmysh jınalystarǵa ortalyq jáne óńirlik jergilikti atqarýshy organdar, kvazımemlekettik sektor, sondaı-aq bıznes qurylymdarynyń ókilderi qatysty. MJÁ tetigi jeke menshik taraptyń qatysýynsyz júzege aspaıtyndyǵy anyq, bul turǵyda Ulttyq kásipkerler palatasymen birge, sonymen qatar MJÁ ortalyǵynyń alańynda sheteldik jáne otandyq ınvestorlarmen kezdesýler, dóńgelek ústelder, konferentsııalar turaqty túrde ótkizilip jatyr. Taǵy da bir aıta ketetin jaıt, «Memlekettik-jekeshelik áriptestik týraly» QR Zańynyń qabyldanýy MJÁ jobalaryn ekonomıkanyń barlyq salasynda júzege asyrýǵa múmkindik týǵyzdy. Osy oraıda MJÁ ortalyǵy elimizdiń barlyq óńirlerinde josparlanyp jáne júzege asyrylyp jatqan jobalarǵa kúndelikti qoldaý kórsetýde.

«Qoryta aıtqanda, Zańnyń qabyldanýymen týyndaǵan jańa múmkindikter, jobalardyń barlyq salalardy júzege asyrylýy, sonymen qatar MJÁ ortalyǵymen osy baǵytta atqarylyp jatqan jumystar memlekettik-jeke menshik áriptestiktiń damýyna tyń serpin beredi degen oıdamyz», - dep túıindedi oıyn A.Qutpanbetov.

Qazaqstanda ınvestıtsııalyq saıasat keń aýqymda júrgizile bastaıdy. Búgin Senattyń Qarjy jáne bıýdjet komıtetinde ótken kezdesýde Investıtsııalar jáne damý mınıstri Áset Isekeshev osylaı málimdedi.

«Biz ınvestıtsııalyq saıasattyń aýqymyn keńeıte túsemiz. Bul rette Elbasy jańa ekonomıkalyq saıasat aıasynda bıýdjettik ınvestıtsııalardan meılinshe bas tarta otyryp, jeke ınvestıtsııalardy barynsha tartýdy júktegen bolatyn. Bunda negizgi másele memlekettik-jekeshelik áriptestik pen sheteldik ınvestorlar týraly bolyp otyr. Sondyqtan da, byltyrǵy jyl boıy qabyldanǵan «100 qadam» Ult josparynyń basym bóligi osy baǵytqa negizdeledi. Osyǵan baılanysty kontsessııalar týraly, memlekettik-jekeshelik týraly, aýyl sharýashylyǵy týraly jańa zańnamalardyń qabyldanǵany ataýǵa bolady», - dedi kezdesýde Áset Isekeshev.

Onyń aıtýynsha, endigi kúni ınvestıtsııalar tartýda tek óńdeýshi salaǵa ǵana emes, basqa salalarǵa da basymdyqtar qarastyrylady. Olardyń arasynda aýyl sharýashylyǵy, týrızm, densaýlyq saqtaý, bilim berý, mýnıtsıpaldy ınfraqurylym sekildi baǵyttar bar.

«Osyǵan baılanysty búgingi kúni jekeshelendirý baǵdarlamasynyń ózi iri kompanııalardy ǵana emes, jergilikti nysandardy da qamtyp otyr. Budan bólek, jer qatynastary, bilim berý jáne aýyl sharýashylyǵy sekildi salalardaǵy zańnamalyq ózgerister ınvestorlar úshin tartymdylyqty arttyra túspek», - dedi mınıstr.

  Ult josparynyń 100 naqty qadamyn júzege asyrý barysy Qazaqstannyń ár oblystarynda qyzý talqylanyp, naqty ister atqaryldy.

 Almaty medıtsınalyq kolledjinde Ult josparynyń 100 naqty qadamyn júzege asyrý barysy talqylandy. Oqytýshylar men stýdentter, «Nur Otan» partııasynyń ókilderi oqý ornynda atqarylyp jatqan is-sharalar jóninde oı bólisti.

Kolledj dırektorynyń orynbasary Aıjan Tátibekovanyń aıtýynsha, mundaı jıyndar kolledjde birinshe ret ótkizilip otyrǵan joq.

«5 ınstıtýtsıonaldy reformany júzege asyrý jolyndaǵy 100 naqty qadam týraly Memleket basshysynyń bastamasy jarııalanǵan soń bizdiń ujym jınalyp jıyn ótkizdi. Oqytýshylyq-professorlyq quram men stýdentter tarapynan úlken talqylaý jasaldy. Búgin taǵy da osy baǵytta júzege asyrylyp jatqan sharalar týraly aıtyp ótpekpiz», - dedi Aıjan Tátibekova.

«Kolledj qabyrǵasynda Elbasynyń 5 ınstıýtsıonaldyq reformasy júzege asyrýdyń 100 naqty qadamy týraly talqylaýǵa keldik. Ózderińiz bilesizder, álem qazir dúrbeleńge toly. Ekonomıkalyq krızıs. Men oılaımyn, Memleket basshysy atalǵan jospardy der kezinde usyndy. Onda kórsetilgen qadamdar sóz joq, elimidiń alǵa jyljýyna septigin tıgizbek. Birinshiden, kásibı memlekettik apparat qurý - óte ózekti másele. Ony biz ben siz quraımyz. Erteńgi kúni memlekettik organdarda jumys jasaıtyn biz. Memlekettik esep berý eldegi sybaılas jemqorlyqty joıady. Úshinshiden, zańnyń ústemdigi ol órkenıetti eldiń damýyn kórsetedi.  Sońǵy jyldary shaǵymdardyń 80 paıyzy sot júıesiniń olqylyqtaryn asha tústi. Eń basty másele, úlken jumys jasalyp jatyr. Sot júıesi degenimiz - bir adamnyń taǵdyry. Ekonomıkalyq ahýaldy qalyptastyrýǵa 49 qadam  arnaldy. Eń aldymen, halyqtyń jaǵdaıyn kóterý kerek», - dedi «Nur Otan» partııasy Medeý aýdandyq fılıaly tóraǵasynyń orynbasary Baýbekov Arman.

    Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Beıbit Atamqulov Shymkent qalasyndaǵy «Túrkistan» saraıynda halyq aldynda esep bergen kezinde Ult Josparynda kórsetilgen tapsyrmalarǵa,  ótken 2015 jyly óńirdiń ekonomıkalyq jáne áleýmettik salalarynda atqarylǵan jumystarǵa toqtalyp,  aldaǵy bes jylda iske asyrylatyn mindetterge oraı jumys josparlary týraly baıandady. Esepti kezdesýge jergilikti turǵyndarmen qatar, QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstri A.Mamytbekov pen QR Prezıdenti Ákimshiliginiń Memlekettik ınspektory J.Estenov qatysty. Jyldyq eseptiń ereksheligi sol, óńirimizdegi barlyq aýdan, qalalardaǵy turǵyndar ákim esebin onlaın rejıminde tyńdap, suraq qoıa aldy. 
  Ótken 2015 jyly atqarylǵan jumystarǵa toqtalǵan óńir basshysy ónerkásip salasynda 668,5 mlrd. teńgeniń ónimi óndirilip, 2014-shi jylmen salystyrǵanda 64,5 mlrd. teńgege artqanyn aıtty. Bul kórsetkish boıynsha bizdiń oblys respýblıkada 5-shi oryndy ıelenip otyr. Al 2015 jyly jańa tehnologııalardy engizý nátıjesinde, óńdeý ónerkásibindegi eńbek ónimdiligi 1 adamǵa shaqqanda 48 myń AQSh doll. qurady. Bul 2014 jylmen salystyrǵanda 18% artqan. Sondaı-aq, aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónim kólemi 344,6 mlrd. teńgeni qurap, ótken jylmen salystyrǵanda 3,5% ósken. 
 Máselen, oblysymyzǵa tek ótken jyly 143 mlrd. teńge kóleminde ınvestıtsııa tartylyp, 58 jańa joba iske asyryla bastady. Al, jalpy alǵanda óńirde 11 ındýstrııaldy aımaq bar. Osy aımaqtarǵa ınvestıtsııa kólemi 145 mlrd. teńgeni quraıtyn 142 joba maquldanyp, olardyń 50-i tolyq iske qosylǵan. Alǵashqy ashylǵan «Ońtústik» ındýstrıaldyq aımaǵynda ornalasqan kásiporyndar esebinen búgingi kúnde bıýdjetke salyq retinde 4,4 mlrd. teńge túsip, memlekettiń ınfraqurylymǵa jumsaǵan 6,8 mlrd. teńgeniń 65% bıýdjetke qaıtqan.

 Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy árbir aýdan ózindik áleýetine qaraı damıtyn bolady. Bul týraly oblys ákimi Beıbit Atamqulov turǵyndarǵa bergen jyldyq esebinde málimdedi, dep habarlady OQO ákiminiń baspasóz qyzmetinen.

«Budan bylaı óńirimizdegi árbir aýdan ózindik basym baǵyttary boıynsha damıtyn bolady. Oblysta aýyl sharýashylyǵy salasynyń potentsıaly óte úlken. Sondyqtan, bul salaǵa jańa tehnologııalardy engizip, kelesi besjyldyqta bul salany damytýǵa erekshe kóńil bólinetin bolady»,-dedi aımaq basshysy.

 ıAǵnı, aýylsharýashylyq salasyn reformalaýdyń negizgi bes baǵyty júzege asyrylatyn bolady. 
Birinshi baǵyt - sýarmaly jerlerdiń jaǵdaıyn jaqsartyp, jańadan sýarmaly jerlerdi aınalymǵa qosý. 
Ekinshi baǵyt - fermerlerge tómen paıyzben beriletin nesıelerdiń kólemin arttyrý. 
Úshinshi baǵyt -árbir aýyldyq okrýgte kooperatıv quryp, onda Mashıno-traktorlyq stantsııalar (MTS) ashý. 
Tórtinshi baǵyt - aýyl sharýashylyq salasyna ǵylymnyń jetistikterin kóptep engizý. ıAǵnı, árbir aýdanda sol aýdannyń erekshelikterin eskere otyryp Kásipkerlik mektepteriniń bazasynda Fermerlerge ǵylymı konsýltatsııalyq qyzmet kórsetetin ortalyqtar ashý. 
Besinshi baǵyt boıynsha - árbir aýdannyń potentsıaly men klımattyq erekshelikteri zerttelip, 2020 jylǵa deıingi naqty ındıkatorlary bekitildi. 
 Máselen, taýly aýdandarda ıntensıvti baý sharýashylyǵy qolǵa alynsa, osy jyly Qazyǵurt aýdanynda 1800 gektarǵa jańǵaq, 300 gektar jerge alma baýlary jobasy iske aspaq. Sondaı-aq, Tólebı men Túlkibas aýdandarynda 1200 gektarǵa alma otyrǵyzý qolǵa alynyp, baý jáne ony qaıta óńdeý klasteri qurylatyn bolady. Taýly aýdandardyń taǵy bir basym baǵyty - sút klasterin damytý. 
Al, Maqtaral aýdanynda maqta sharýashylyǵyn qaıtadan qolǵa alý josparlanyp otyr. Ol úshin maqtanyń egis alańy ulǵaıtylyp, ónimdiligin arttyrý boıynsha arnaıy baǵdarlama qabyldanatyn bolady.
«Búginde respýblıka boıynsha jylyjaılardyń 46 paıyzy - Saryaǵashta. Sondyqtan, Saryǵash - kókónis óndiretin naǵyz «fabrıkaǵa» aınalýy tıis. Ol úshin eń aldymen, dıhandarǵa ónimin syrtqa shyǵarý úshin jaǵdaı jasalý kerek. Bul jumystardy júıeleý aıasynda Saryaǵash aýdanynda Transporttyq-logıstıkalyq ortalyqtar qurý josparlanyp otyr»,- dedi óńir basshysy. 
 Sondaı-aq, ákim Shymkent pen Túrkistanda Transporttyq-logıstıkalyq ortalyqtary iske qosylatynyn. Syrdyń boıynda 80 myń gektar jańa sýarmaly jerler aınalymǵa qosylyp, Shardara, Otyrar aýdandary jáne Arys pen Túrkistanda júgeri men kókónistiń jańa alqaptary ıgeriletinin jetkizdi. 
  Al Sozaq, Báıdibek aýdandarynda mal sharýashylyǵy damysa, Túrkistan ındýstrıaldyq aımaǵynda shubat zaýyty salynbaq. Munan bólek, Túrkistan, Arys, Otyrar, Sozaqta túıe sútin jınaý pýnktteri ashylatyn bolady. Qoı etin eksporttaý boıynsha jumystar qaıta qolǵa alynyp, qoı etiniń alǵashqy partııasy Iran Respýblıkasyna joldanatyn bolady.

   2015 jyly Jambyl oblysynyń jergilikti atqarýshy organdarynyń jumysy Prezıdenttiń «Nurly jol - Bolashaqqa bastar jol» Joldaýynda jáne «100 naqty qadam» Ult josparynda bes ınstıtýtsıonaldyq reformany iske asyrý boıynsha belgilengen maqsattar men mindetterdiń iske asyrylýyna baǵyttalǵan.

Bul jaıly Tarazda Jambyl oblysynyń ákimi Kárim Kókirekbaevtyń turǵyndarmen aımaqtyń ótken 2015 jylǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndylary boıynsha eseptik kezdesýinde aıtyldy.      

Jambyl oblysy ishki jáne syrtqy naryqtarda básekege qabiletti hımııa jáne azyq-túlik ónerkásibin damytýdyń damyǵan áleýeti bar ónerkásiptik-agrarlyq aımaq bolyp tabylady.

Ótken jyly oblystyń ónerkásip kásiporyndary 274,5 mlrd. teńgege ónim shyǵardy, fızıkalyq kóleminiń ındeksi 91,3 paıyzdy quraǵan.

Jambyl oblysynda ınflıatsııanyń deńgeıi Qazaqstan boıynsha qaraǵanda tómen - 2015 jyldyń jeltoqsanynda bul kórsetkish aımaqta 112,9 paıyzdy (elde - 113,6 paıyz) quraǵan.

«Azyq-túliktiń tutynýshylyq baǵalary ortasha alǵanda 9,9 paıyzǵa, basqa taýarlarǵa - 20,7 paıyzǵa, aqyly qyzmetterge - 9,1 paıyzǵa ósken. Inflıatsııalyq protsesterdi tejeý maqsatynda oblys ortalyǵy men aýdandarda negizgi azyq-túlik taýarlary, azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar jáne aqyly qyzmetterdiń baǵalaryn turaqtandyrý shtabtary jumys isteýde», - dedi K.Kókirekbaev.

2015 jyly negizgi kapıtalǵa túsken ınvestıtsııalar kólemi týraly aıta kele, oblys ákimi bul kórsetkishtiń 226,6 mlrd. teńgeni, nemese 2014 jylǵa qaraǵanda 105,9 teńgeni quraıtynyn atap ótti.

«Bıýdjettik salymdardyń ınvestıtsııalardyń jalpy kólemindegi menshikti salmaǵy 39,9 paıyzdy, jeke qarajattar - 40,8 paıyzdy, bank nesıeleri men basqa qaryz qarajaty - 41,6 paıyzdy qurap otyr. 2015 jyly jalpy somasy 30,5 mlrd. teńgege 6 ınvestıtsııalyq joba iske asyrylyp, munda 425 jańa jumys orny quryldy. 2015 jyldyń qorytyndylary boıynsha Indýstrııalandyrý kartasy boıynsha paıdalanýǵa berilgen ınvestıtsııalyq jobalardan shyǵarylǵan ónimniń kólemi 3,052 mlrd. teńgeni qurap otyr», - dedi K.Kókirekbaev.

 Ult josparyn tıimdi oryndaý baǵytynda ár salada ońdy qadamdar qolǵa alynyp ta jatyr.

Solardyń biriQazaqstanda «Geologııalyq barlaý jumystarynyń, mıneraldyq resýrstar men mıneraldyq qorlardyń nátıjeleri týraly jarııa eseptiliktiń qazaqstandyq qaýymdastyǵy» zańdy tulǵalar birlestigi (KAZRC qaýymdastyǵy) quryldy. Bul týraly QR Investıtsııalar jáne damý mınıstrliginiń Geologııa jáne jer qoınaýyn paıdalaný komıtetiniń tóraǵasy Bazarbaı Nurabaev málim etti.

Onyń atap ótkenindeı, «Ult jospary - 100 naqty qadam» 5 ınstıtýtsıonaldyq reformany  iske asyrý barysynda 74-qadamdy oryndaý - paıdaly qazbalar qorlary boıynsha eseptiliktiń halyqaralyq júıesine kóshý jóninde jumys júrgizilýde.

«Mıneraldy resýrstar jáne mıneraldy qazbalar bóliginde, qazirgi ýaqytta, Qazaqstanda «Committee for Mineral Reserves International Reporting Standarts» CRIRSCO halyqaralyq komıtetiniń talaptaryna sáıkes qujattar daıyndalýda. Onyń ishinde: geologııalyq barlaý jumystarynyń,  mıneraldyq resýrstar men mıneraldyq qorlardyń nátıjeleri týraly jarııa eseptiliktiń kodeksi (KAZRC kodeksi),  Qazaqstannyń eseptilik standarttaryn CRIRSCO júıesi boıynsha halyqaralyq standarttarǵa úılestirý jónindegi basshylyq, «Sarapshynyń kásibı etıkasy» kodeksi, «Táýelsiz sarapshylar men sarapshylar toptaryn tartý, jer qoınaýyna táýelsiz saraptama júrgizý ári olardyń qyzmetterine aqy tóleý tártibi», «Geologııalyq barlaý jumystarynyń, mıneraldyq resýrstar men mıneraldyq qorlardyń nátıjeleri týraly jarııa eseptiliktiń qazaqstandyq qaýymdastyǵy» zańdy tulǵalar birlestiginiń jarǵysy (KAZRC jarǵysy) bar», - dedi ol Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken brıfıngte.

B.Nurabaevtyń aıtýyna qaraǵanda, qazaqstandyq standarttardy CRIRSCO uıymynyń standarttarymen sáıkes etý maqsatynda sheteldik jáne otandyq sarapshylardy tartý jáne táýelsiz saraptama qyzmetin júrgizý kózdelýde.

Aıta keteıik, 2015 jylǵy qańtarda «Jer qoınaýy jáne jer qoınaýyn paıdalaný týraly» zańǵa ózgerister kúshine engen bolatyn. Qabyldanǵan túzetýler jer qoınaýyn paıdalanýshylar jumysyndaǵy kedergilerdi alyp tastaýǵa,  salalyq quqyqtyq bazany jetildirýge, ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartýǵa jáne salaǵa tikeleı sheteldik ınvestıtsııalar tartýǵa baǵyttalǵan. 

   «100 naqty qadam» Ult jospary aýqymynda Eýrazııalyq mýltımodaldyq transqurlyqtyq dáliz qurý jobasy Azııa men Eýropa arasynda taýarlar men qyzmetterdi úzdiksiz jetkizýde mańyzdy ról atqarady.

Bul týraly EO dıplomatııasynyń basshysy Federıka Mogerınıdiń resmı ókili Maııa Kosıanchıch 5 ınstıtýtsıonaldyq reformalardy júzege asyrýdaǵy 100 naqty qadam» Ult jospary aýqymynda Qazaqstannyń halyqaralyq kóliktik-kommýnıkatsııalyq aǵyndarǵa yqpaldasýynyń praktıkalyq kezeńi bastalýyna oraı túsindirmesinde  málimdedi.

 «Eýropalyq mýltımodaldyq kólik dálizin damytý jónindegi Qazaqstannyń josparlary Azııa men Eýropa arasynda taýarlar aǵynyn, adamdardy jáne aqparattardy jetkizý úshin óte mańyzdy. Bul oraıda ótken jylǵy 21 jeltoqsanda Astanada qol qoıylǵan  EO men Qazaqstan arasyndaǵy keńeıtilgen áriptestik pen yntymaqtastyq týraly kelisim strategııalyq ról atqarady», - dedi Kosıanchıch.

EO atalǵan qujatta saýdany qoldaý jáne kólik yntymaqtastyǵynyń basymdyqty baǵyttaryn damytý úshin keń qamtylǵan elementter bar, munyń sonymen qatar Eýropamen tıimdi, qaýipsiz jáne senimdi júk tasymaldaryn jáne negizgi kóliktik baılanystardy keńeıtýde de mańyzy zor dep atap ótedi.

Sonymen birge, Brıýssel Qazaqstan aýmaǵynda temirjol ınfraqurylymyn qurýǵa yqylaspen den qoıyp otyr, ol QR-nyń eksporttyq áleýetin keńeıtýmen qatar qosymsha jumys oryndaryn ashýǵa tıis.

«Eýroodaq Qazaqstanda temirjol jelileriniń keńeıtý josparlaryn qyzyǵýshylyqpen qadaǵalaýda. Azııa men Eýropa arasyndaǵy burynǵydan da tyǵyz baılanys bıznes úshin kóptegen múmkindikter beredi jáne barlyq múddeli taraptardyń ósý men damýyna, jumyspen qamtýǵa septigin tıgizedi» , - dedi eýropalyq ekonomıka basshysynyń resmı ókili.

  

Túıin

  

El aýmaǵynda «5 ınstıtýttyq reformany júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadam» - Ult josparyn oryndaýdyń alǵashqy qadamdary jaıly «QazAqparat» HAA jarııalanǵan materıaldarǵa jasalǵan taldaý boıynsha tómendegideı túıin jasadyq.

 

 Qazirgideı álemdi daǵdarys meńdep jatqan ólara shaqta el ekonomıkasynyń eńse kóterýine, birtindep arshyndy qadam jasaýyna baǵyt-baǵdar silteıtin, ár qazaqstandyqtyń  ósip-órkendeýine, ál-aýqatynyń artýyna  jol ashatyn Ult josparynyń oryndalýy aldymen árkimniń óz isinde jaýapkershilik tanytyp, qarym-qabiletine oraı eńbek etýine baılanysty bolsa kerek.

 El ishinde Ult josparynan qanattanyp, tyń bastamalardy júzege asyra bastaǵan iri kásiporyndar men eńbek ujymdarynyń, jańa belesterdi baǵyndyrýǵa umtylǵan kásipkerler qatarynyń kún ótken saıyn kóbeıe bastaǵandyǵy kóńil qýantady.

Memleket basshysynyń osynaý baǵdarlamalyq maqalasynda halyqtyń eńsesin kóteretin, jigerlendiretin qadaý-qadaý aıshyqty oılar da az emes.

 QR Prezıdenti atap ótkendeı, «biz kóptegen synaqtarǵa abyroıly tótep berdik, shynyqtyq, rýhymyzdy kúsheıttik. Biz jańa Qazaqstandy - Uly Dala Elin qurdyq. Ult josparyn oryndaı otyryp, biz ózimizdiń Ulttyń Órleý Dáýiriniń kókjıekterin keńeıtemiz, ózimiz Táýelsizdik jyldary ishinde qol jetkizgen jáne bizge jahandyq damý bergen barlyq múmkindikterdi paıdalanamyz».

 Iá, zaman kóshinen qalmaı qolda bar múmkindikterdi tıimdi paıdalaný - eliniń erteńine eleńdegen árbir jannyń basty mindeti, tipti  paryzy bolsa kerek.

Qoryta aıtqanda, ozyq kásiporyndar men óndiris oshaqtaryndaǵy tyń bastamalar, el ómirindegi jańa ózgerister, irgeli qadamdar týraly sony jańalyqtardy  «QazAqparat» HAA   aldaǵy ýaqytta da  oqyrmandaryna izin sýytpaı jetkizip otyratyn bolady.

­