ShOLÝ: Ult josparyn júzege asyrý boıynsha 100 naqty qadamnyń 23-i tolyq oryndaldy
Memleketti, ekonomıka men qoǵamdy damytý úshin qaǵıdatty jańa quqyqtyq orta qalyptastyratyn 59 zań kúshine endi.
Qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn - Ult jospary el ishi syrtynda úlken talqyǵa túsip, álemdik saıasatkerlerdiń oń baǵasyn aldy. Búginge deıin Ult jospary aıasynda qyrýar is-sharalar atqarylyp jatyr.
14 maýsym kúni Aqordada ótken Jańǵyrtý jónindegi ulttyq komıssııa qyzmetiniń aralyq qorytyndylaryna arnalǵan keńes barysynda Elbasy Nursultan Nazarbaev «100 naqty qadam» Ult josparynyń 23-i tolyq oryndalǵandyǵyn málim etti.
Keńeste Memleket basshysy ótken kezeńderde atqarylǵan jumystar alǵa qoıǵan reformalardy tikeleı júzege asyrý úshin jaǵymdy ahýal qalyptastyryp otyrǵanyn atap ótti.
«Biz aıqyndaǵan bes ınstıtýtsıonaldyq reforma - bul jańa ekonomıkalyq shynaıylyq jaǵdaıyndaǵy keshendi damý jospary. Sondyqtan da Ult josparyn sapaly oryndaý - birinshi kezektegi negizgi mindet. Osy aralyqta úlken jumystar atqaryldy. Úkimet qajetti zańdardy, tıisti normatıvtik aktilerdi qabyldady, merıtokratııa qaǵıdattaryna negizdelgen memlekettik qyzmet modeli endi, ádilsot júıesiniń úshbýyndy júıesine kóshý júrgizildi. Joǵarǵy sot janyndaǵy Halyqaralyq keńes te jumysqa kiristi. Budan bólek, sýdıalarǵa qoıylatyn biliktilik talaptary da qataıtyldy. Salyqtyq jáne kedendik saıasatty jetildirý jónindegi jumystar atqarylý ústinde. Aýqymdy jekeshelendirý júzege asýda, eldi ındýstrııalandyrýdyń ekinshi kezeńine qadam bastyq, áleýmettik saıasat ta jetildirilý ústinde, memlekettiń eseptiligi kúsheıtilip jatyr. Tutastaı alǵanda búgingi kúni «100 naqty qadamnyń» 23-i tolyǵymen oryndaldy», - dedi Prezıdent.
El ekonomıkasyn jańa beleske kóterýge baǵyttalǵan Ult josparyn júzege asyrý barysyndaǵy atqarylǵan jumystar «QazAqparat» Halyqaralyq aqparattyq agenttiginń nazarynan tys qalǵan emes. Biz búgin agentigimizdiń «Bolashaqqa 100 qadam» aıdary boıynsha maýsym aıynda jarııalanǵan eń qyzyqty materıaldarǵa sholýdy usynamyz.
***
QRÁdiletmınıstrliginińsaraptamasynajylsaıyn 70-kejýyqzańjobasykeliptúsedi - Z.Baımoldına
Qazaqstanda 2015 jyly ádilet organdarynyń barlyq áleýeti Ult jospary - 100 naqty qadamda belgilengen Elbasynyń tapsyrmalaryn der kezinde sapaly zańnamalyq qamtamasyz etýge baǵyttaldy, dep málimdedi QR Ádilet vıtse-mınıstri Záýresh Baımoldına.
«Jyl saıyn Ádilet mınıstrligine zańgerlik saraptamaǵa ortasha eseppen 70 zań jobasy, 2 myń Prezıdent pen Úkimettiń akt jobalary, sonymen qatar 10 myń akt ortalyq jáne jergilikti organdardan túsedi», - dedi Z.Baımoldına.
Ol ádilet organdarynyń negizgi mindetteriniń biri - ulttyq zańnamany qurý jumystaryna qatysý ekenin aıtyp ótti. Atalmysh mindet ádilet organdarynyń normatıvtik-quqyqtyq akti jobalaryna zańgerlik saraptama, zań jobasyn úılestirý qyzmeti jáne josparlaý jasaý arqyly iske asyrylady.
Sonymen qatar, Z.Baımoldına ótken jyly ádilet organdarynyń barlyq áleýeti Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha belgilengen «100 naqty qadam» Ult josparyn der kezinde sapaly zańnamamen qamtamasyz etýge baǵyttalǵanyn aıtty, dep jazady primeminister.kz.
El halqymemlekettikqyzmettiń 70%-yn«Azamattarǵaarnalǵanúkimet»memkorporatsııasyarqylyalaalady - D.Nazarbaeva
Jaqynda qurylǵan «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasynyń aǵymdaǵy qyzmeti men perspektıvalyq mindetteri búgin QR Premer-Mınıstriniń orynbasary Darıǵa Nazarbaevanyń tóraǵalyǵymen ótken uıymnyń keńeıtilgen otyrysynyń barysynda talqylandy.
Bul týraly «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy» AQ baspasóz qyzmeti habarlady.
Otyrysta sonymen birge Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstri Dáýren Abaev, Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń depýtattary, memlekettik organdardyń jaýapty qyzmetkerleri, sondaı-aq memlekettik korporatsııanyń qyzmetkerleri qatysty.
Otyrys barysynda biryńǵaı qurylymǵa 20 myńnan astam qyzmetkerdi qosqan «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasyna kirgen tórt RMK «HQKO», «ZTMO», «JerǴÓO» jáne «JMO» qaıta uıymdastyrýdyń sátti ótkendigi talqylandy. Qaıta uıymdastyrýdyń kúrdeliligine qaramastan, memlekettik qyzmetterdi kórsetý boıynsha jumystyń nasharlaýyna jol berilmegeni, al qurylymdyq bólimshelerdiń jumysy bir kúnge de toqtamaǵany atap ótildi.
Jańa qurylymda halyqqa «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha kórsetiletin 530 memlekettik qyzmet biriktirilgen. «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy arqyly kórsetiletin memlekettik qyzmetterdi irikteý jónindegi vedomstvoaralyq komıssııa jaqynda Memlekettik korporatsııaǵa berý úshin jańa 53 qyzmetti aıqyndady. Osylaısha, jaqyn arada azamattar «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasynyń front-ofısteri arqyly 583 qyzmetti ala alady.
Front-ofısterdiń aýqymdy jelisi, olar elimiz boıynsha 479 kúndelikti myńdaǵan azamatqa qyzmet kórsetedi. Halyqpen ózara is-qımyl mehanızmderi pysyqtalǵan. Barlyq front-ofısterdiń jumysy biryńǵaı kestege ótkizildi - ZTMO kóptegen bólimsheleri 9.00-den bastap 20.00-ge deıingi HQKO-nyń jumys kestesine kóshti.
ZTMO 143 front-ofısteri kedergisiz qyzmet kórsetýge ótkizildi, qalǵan 78-in kedergisiz qyzmet kórsetýge ótkizý boıynsha jumystar júrgizilýde.
«Endi azamattar memlekettik kórsetiletin qyzmettiń 70%-yn «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy arqyly ala alady. Sapa, jaılylyq, azamattar úshin barynsha jeńildetý - bul memlekettik korporatsııa damýynyń negizgi basym baǵyttary bolýy tıis», - dep QR Premer-Mınıstriniń orynbasary Darıǵa Nazarbaeva otyrys barysynda atap kórsetti.
Memlekettik korporatsııa josparynda memlekettik qyzmetterdi kórsetýdi jetildirý, ozyq tehnologııalar men sheshimderdi paıdalaný, memlekettik kórsetiletin qyzmetterdi alý kezinde ákimshilik kedergilerdi azaıtý, «bir tereze» qaǵıdatynan «bir ótinish» qaǵıdatyna ótý.
2016 jylǵy 11 sáýirden jumys istegen sátten bastap azamattarǵa úzdik álemdik uqsas jaılylyq deńgeıinde barlyq memlekettik kórsetiletin qyzmetterge qoljetimdilikti qamtamasyz etýge talpynyp qurylǵan memlekettik korporatsııa memlekettik kórsetiletin qyzmettiń biryńǵaı provaıderi retinde jumys isteıdi.
Áleýmettik mańyzdy qyzmetterdiń kóp bóligin azamattar memlekettik korporatsııada «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha alady. Mundaı ádis qyzmetterdi kórsetý protsesi barynsha ashyq bolǵany, al olardy kórsetý merzimi qysqarý úshin sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúreske, qajetsiz ákimshilik kedergilerdi jáne suralatyn qujattar tizbesin qysqartýǵa jol beredi.
«Qyzmetterdi kórsetýde ashyqtyq, ákimshilik kedergilerdi qysqartý bastamalary memlekettiń qoǵamǵa eseptilik mátininde iske asyrylýy tıis, kerisinshe emes», -dep óz sózinde Darıǵa Nazarbaeva atap ótti.
«Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy» kommertsııalyq emes aktsıonerlik qoǵamy Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha «100 naqty qadam-Ult josparyn» iske asyrý aıasynda quryldy. Uıym óz qurylymynda 4 RMK-ni biriktirdi - «Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy», «Jer kadastrynyń ǵylymı-óndiristik ortalyǵy», «Jyljymaıtyn múlik ortalyǵy» jáne «Zeınetaqy tóleý jónindegi memlekettik ortalyq».
Qazaqstan Respýblıkasynyńınvestıtsııalyqdaýlarjánetóreliktýralyzańnamanyńjańashyldyqtarytalqylandy
Búgin Astana qalasyndaǵy «Rixos» qonaq úıinde Qaırat Mámıdiń tóraǵalyǵymen «Investıtsııalardy qorǵaýdyń ınstıtýtsıonaldyq tetikterin jetildirý. Qazaqstan Respýblıkasynyń ınvestıtsııalyq daýlar jáne tórelik týraly zańnamanyń jańashyldyqtary» taqyrybynda «dóńgelek ústel» ótti.
Onyń jumysyna Prezıdent Ákimshiligi Basshysynyń orynbasary Marat Beketaev, memlekettik organdardyń birinshi basshylary, sýdıalar, Parlament depýtattary, Joǵarǵy Sot janyndaǵy Halyqaralyq keńes músheleri, memlekettik organdardyń, «Atameken» kásipkerlerdiń ulttyq palatasynyń, ulttyq damý ınstıtýttary men halyqaralyq zań fırmalarynyń ókilderi qatysty.
Іs-sharaǵa «Tengızshevroıl», «Lýkoıl», «Qazaqmys korporatsııasy», «Adjıp Karashyǵanaq B.V.», «Oral Oıl End Gaz», «Shubarkól kómir», «PetroQazaqstan Qumkól Resorsız», «SNPS-Aqtóbemunaıgaz», «SP KATKO», «Karachaganak Petroleum Operating B.V.» sııaqty iri ınvestorlardyń ókilderi shaqyryldy.
«Dóńgelek ústeldiń» ashylý rásiminde Joǵarǵy Sot Tóraǵasy Qaırat Mámı, Prezıdent Ákimshiligi Basshysynyń orynbasary Marat Beketaev, Energetıka mınıstri Qanat Bozymbaev, Investıtsııalar jáne damý mınıstri Áset Isekeshev, «Astana» Halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń ákimshiligi» AQ basqarýshysy Qaırat Kelimbetov sóz sóıledi.
«Dóńgelek ústelde» sóılegen sózinde Joǵarǵy Sot Tóraǵasy: «Qazirgi zamanda ınvestıtsııalyq qyzmet kez-kelgen memlekettiń ekonomıkalyq ósýiniń mańyzdy alǵy sharty bolyp tabylady. Qazaqstan ınvestıtsııalyq tartymdylyqty arttyrýǵa aıryqsha mán berip otyr», - dep atap ótti.
«100 naqty qadam» Ult Josparynyń 23-qadamyn iske asyrý sheńberinde bıylǵy qańtardan bastap Joǵarǵy Sotta ınvestıtsııalyq daýlar boıynsha jeke sot isin júrgizilýde. Bul sot júıesiniń bıznes sýbektileri men ınvestorlardyń quqyqtaryn qorǵaýdy qamtamasyz etýdegi erekshe rólin aıǵaqtady. Atalǵan daýlardy qaraý tártibi jańa Azamattyq protsestik kodeks arqyly retteledi. Buǵan qosa, Joǵarǵy Sotta 12 bedeldi sheteldik jáne qazaqstandyq zańgerler men ǵalymdardan quralǵan Halyqaralyq keńes jumys isteýde.
Sonymen qatar, Q. Mámı óz sózinde qazirgi tańda daýlardy sheshýdiń balamaly túrleri, sonyń ishinde tórelik halyqaralyq tájirıbede keńinen qoldanylyp jatqanyna toqtaldy. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, Qazaqstanda «Tórelik týraly» jańa zań ázirlenip, qabyldandy. Ol otandyq tórelikke kásipkerler men ınvestorlardyń qoljetimdiligin keńeıtýge baǵyttalǵan. Onda «Halyqaralyq saýda tóreligi týraly» ıÝNSITRAL tıptik zańynyń qaǵıdattary eskerilgen.
«Dóńgelek ústel» jumysy eki sessııa boıynsha ótti.
Birinshisi - «Investıtsııalyq daýlarǵa qatysty sot isin júrgizýdegi zańnamalyq jańashyldyqtar» dep atalady.
Atalǵan sessııanyń sheńberinde ınvestıtsııalyq daýlardy sheshýdiń máseleleri men keleshegi, ınvestorlardyń mártebesin anyqtaý, ınvestıtsııalardy quqyqtyq qorǵaýdy qamtamasyz etýdegi ýákiletti memlekettik organdardyń róli, salyq daýlary boıynsha sotqa deıingi apellıatsııanyń tetikterin qaıta qaraý, jer qoınaýyn paıdalaný týraly zańnama boıynsha máseleler qaraldy.
Sonymen qatar, ınvestorlardyń qatysýymen bolatyn daýlar boıynsha qazaqstandyq sottardyń ıýrısdıktsııasy týraly Joǵarǵy Sot janyndaǵy Halyqaralyq keńes múshesi Kýrtıs Masters baıandady.
Ekinshi sessııa - «Tórelik týraly zańnamanyń jańashyldyqtary» taqyrybynda ótti.
Atalǵan sektsııanyń sheńberinde «Tórelik týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa zańynyń normalary talqylandy. Azamattyq daýlardy tıimdi sheshý maqsatynda qazaqstandyq sottar men tórelikterdiń ózara is-áreketin jaqsartýǵa erekshe mán berildi.
«IUS» halyqaralyq tórelik tóraǵasynyń orynbasary Igor Greshnıkov Qazaqstan Respýblıkasy men Reseı Federatsııasynyń ınstıtýtsıonaldyq tóreliktiń damý bolashaǵy men tájirıbesi týraly sóz sóıledi. Halyqaralyq fırmalar ókilderi óz baıandamalarynda tórelik týraly zańnamadaǵy jańa jańashyldyqtar men tórelik sheshimderiniń oryndalýy týraly aıtty. Buǵan qosa, jańa zań sheńberindegi kommertsııalyq tórelik jáne ınvestorlardy tórelikte qorǵaýdyń ózekti máseleleri boıynsha egjeı-tegjeıli aqparat usynyldy.
«Dóńgelek ústel» barysynda qatysýshylar baǵdarlamada kózdelgen barlyq máseleler boıynsha syndarly pikir almasty. Іs-sharanyń qorytyndysy boıynsha tıisti usynymdar ázirlendi.
Infraqurylymdydamytý - tranzıttik ósimmenkólikdálizderinińdamýynayqpaletedi - A.Mamın
Ekonomıkalyq ósimniń tejelýine qaramastan, Eýrazııalyq óńirdegi memleketter aımaqtaǵy saýda-sattyqty arttyrýǵa jáne ekonomıkalyq ósimge jol ashatyn strategııalyq bastamalardy izdestirýde. Qazaqstanda memlekettik turǵyda Eýrazııalyq logıstıkalyq hab jasaýǵań jáne tranzıttik áleýetti barynsha damytýǵa zor mańyz berilip otyr.
Bul týraly «Qazaqstan temir joly» UK» AQ prezıdenti Asqar mamın «Sochıdegi ««Strategııalyq seriktestik 1520» XI halyqaralyq temir jol bıznes-forýmynda málim etti, dep habarlady kompanııanyń baspasóz qyzmeti.
Qazaqstanda osy strategııalyq josparlarǵa oraı tıisti birqatar memlekettik baǵdarlamalar qabyldandy: «Nurly jol», Ulttyń 100 qadamy arqyly Qazaqstan aýmaǵymen tranzıttik tasymal kólemin 2020 jyldarǵa qaraı eki esege arttyrýǵa tapsyrma berilip otyr.
Elimizde qazirgi tańda temir joldyń barynsha ońtaıly Qytaı-Eýropa, Soltústik-Ońtústik jáne Transkaspıı baǵdarymen ǵalamdyq sapaly ári tıimdi logıstıkalyq tizbekke qosatyn baǵyttaryn jasaqtady. Sońǵy alty jylda 1700 shaqyrym jańa temir jol jelisi iske qosyldy. Kaspıde qazaqstandyq múmkindikti jylyna 16,5 mıllıon tonnadan 25 mıllıon tonnaǵa deıin júk ótkizýge jetkizýge kúsh salynýda. Ol úshin Aqtaý porty keńeıtilip, Quryq parom kesheni qurylysy júrgizilýde. El ishinde jáne shetelderde de Qazaqstan arqyly tranzıttik júk aǵyndaryn kúsheıtý maqsatynda, júkterdi shoǵyrlandyrý men dıstrıbýtsııalyq úılestirý ortalyqtary jasaqtalýda. Kompanııanyń Qytaıdyń Lıanıýngan portynda termınaldyq ınfraqurylymy bar. Parsy shyǵanaǵynda joba júzege asyrylyp jatyr. Iranda Inchebýrýnda qurǵaq porty jáne Baltyq jaǵalaýynda jobalar bastalýda.
«Jańa logıstıkalyq ınfraqurylym Qazaqstannyń basqa memlekettermen yqpaldasýyn qamtamasyz etip qana qoımaıdy. Sonymen qatar 1520 joltabany elderi Qytaı, Eýropa, Iran jáne Parsy shyǵanaǵy elderi arasyndaǵy teńiz baǵdarymen básekelestikti arttyryp, transqurlyqtyq baǵdarlardyń damýyna jol ashady. Bizdiń josparymyz 2020 jyldary Qytaı-Eýropa-Qytaı baǵdaryndaǵy tranzıttik júk aǵynyn 16 esege arttyryp, qazirgi 47,4 myń JFE-dan 800 myń JFE-ǵa jetkizýdi josparlap otyrmyz», - dedi A.Mamın.
Onyń aıtýynsha, Qazaqstannyń maqsaty 2020 jyldary logıstıkalyq qyzmeti barynsha damyǵan 40 eldiń qataryna kirý bolmaq.
Qazaqstannyń Jeke sot oryndaýshylar palatasy Halyqaralyqjekesotoryndaýshylaryodaǵynyńmúshesiboldy
Aǵymdaǵy jyly Qazaqstannyń Jeke sot oryndaýshylar palatasy Halyqaralyq jeke sot oryndaýshylary odaǵynyń múshesi boldy. Bul qazaqstandyq oryndaýshylardyń mártebesin nyǵaıtyp, halyqaralyq reıtıngin joǵarlatyp otyr. Búgin Parlament Májilisindegi Úkimet saǵatynda Ádilet mınıstri Berik Imashev osylaı málim etti.
Mınıstrdiń sózine qaraǵanda, sot aktilerin oryndaý sót tóreligin iske asyrýdyń túpkilikti nátıjesi jáne azamattardyń quqyqtaryn qorǵaýǵa konstıtýtsııalyq kepildikti qamtamasyz etýdiń mańyzdy quraly bolyp tabylady. «4-5 jyl buryn onyń sapasy men tıimdiligine sot oryndaýshysynyń tıisti mártebesiniń bolmaýy, jetkiliksiz ókilettikteri, tómen jalaqy, tıisinshe materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtalmaýy jáne júktemesiniń kóptigi teris áser etti. Sonymen qatar, atqarýshylyq is júrgizý organdaryn bir vedomstvolyq qurylymnan ekinshisine berý júıeni nyǵaıtýǵa yqpal etpegenin atap ótkim keledi. Atalǵan problemalarǵa baılanysty elimizde shyǵarylǵan sot aktileriniń shamamen árbir úshinshisi oryndalmady», - dedi mınıstr. Onyń aıtýynsha, jaǵdaıdy túbegeıli ózgertý jáne shet elderdiń tájirıbesi boıynsha jeke oryndaý ınstıtýtyn engizý qajettigin alǵash ret Memleket basshysy 2005 jyly sýdıalardyń IV Sezinde atap ótken bolatyn. Osyǵan baılanysty jeke oryndaý qyzmeti boıynsha Frantsııa, Polsha, Latvııa, Estonııa sııaqty elderdiń tájirıbeleri zerdelendi.
«Atqarýshylyq is júrgizý salasyn túbegeıli reformalaýdyń negizi «Bes ınstıtýtsıonaldyq reformany iske asyrý jónindegi 100 naqty qadam» Ult josparynyń 27-qadamy boldy. Onda jeke sot oryndaýshylary ınstıtýtyn odan ári damytý jáne sot oryndaýshylarynyń memlekettik qyzmetin birtindep qysqartý kózdeledi. 2016 jylǵy 1 qańtardan bastap olardyń quzyretine memleketten óndirip alý, odan ári memleket paıdasyna 1000 aılyq eseptik kórsetkishten asatyn somany óndirip alý týraly qujattardy (shamamen 2 mln. 120 myń), memleket múddesinde júrgiziletin úıden shyǵarý, buzý, jer ýchaskelerin alyp qoıý týraly qujattardy qospaǵanda, atqarýshylyq qujattardyń barlyq sanattary berildi, sondaı-aq jeke sot oryndaýshylarynyń ókilettikteri keńeıtildi», - dedi mınıstr.
Sonymen qatar, Ádilet mınıstri halyqaralyq yntymaqtastyq máselesine toqtala kele, aǵymdaǵy jylǵy sáýirde Jeke sot oryndaýshylarynyń respýblıkalyq palatasy Halyqaralyq jeke sot oryndaýshylary odaǵynyń tolyq quqyly múshesi bolǵanyn atap ótti. «Odaqqa múshe bolyp kirýimen jeke sot oryndaýshysy ınstıtýty boıynsha halyqaralyq tájirıbeni jáne ony ári qaraı damytý boıynsha usynystar alýǵa, sondaı-aq tájirıbelik qyzmet sheńberinde týyndaıtyn qyzyqtyratyn máseleler bóliginde kómek alýǵa múmkindik paıda boldy. Halyqaralyq uıymnyń basshysy Fransýaza Adrıe Memleket basshysynyń atyna hat joldady. Onda, tájirıbe kórsetkendeı, Odaqqa múshe bolý quqyq ústemdigi qaǵıdaty basym bolyp tabylatyn elder retinde onyń músheleriniń mártebesin nyǵaıtyp, halyqaralyq reıtıngin joǵarlatqany atap ótildi. Budan ózge, Odaqqa qatysý osy memleketterdiń ınvestıtsııalyq klımatyna jáne halyqaralyq mártebesine oń áser etti», - dedi B. Imashev.
Birlik pen eńbektińalmaıtynasýyjoq - B. Orynbekov
Árıne, el Táýelsizdiginiń 25 jyldyǵy tarıh úshin qysqa ǵana merzim bolǵanymen, bul jyldar qazaqstandyqtar úshin aıtýly ýaqyt boldy. Qazaqstannyń jańa dáýirdegi jarqyn jeńisteriniń irgetasy sanalatyn, tarıhı serpilister kútilgen egemendiktiń osynaý jyldarynda elimiz ishki-syrtqy saıasatta, ekonomıkada, áleýmettik jańǵyrtýda jáne qoǵamnyń ózge de salalarynda tolaıym tabystarǵa jetti.
Bul týraly «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazetinde «Birlik pen eńbektiń almaıtyn asýy joq» degen taqyryppen
Jarııalanǵan jambyl oblysy ákiminiń birinshi orynbasary Bekbolat Orynbekovtiń maqalasynda jazylǵan. Elbasy «N.Á.Nazarbaev halyqtyń ómir súrý deńgeıin jaqsartýǵa baǵyttalǵan óziniń jyl saıynǵy Joldaýlarynda qoljetimdi turǵyn úı, bilim berý, densaýlyq saqtaý nysandaryn, sondaı-aq, sport jáne áleýmettik-mádenı nysandaryn salýdy, jol qurylysynyń mańyzdylyǵyn atap ótedi. Bul elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq jańǵyrýyn tereńdetip, damýyn arttyra túsetin jańa strategııalyq baǵyt, jańa mindetter júkteıdi.
Ótken jyly Jambyl oblysynda 64 nysannyń qurylysyn júrgizýge 23,0 mlrd. teńge bólindi. Onyń ishinde bilim salasy boıynsha 30 nysannyń qurylysyna bólingen 7,1 mlrd. teńge tolyǵymen ıgerilip, 20 nysan paıdalanýǵa tapsyryldy. Densaýlyq saqtaý salasy boıynsha 6 nysannyń qurylysy júrgizilip, respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetter esebinen bólingen 7,8 mlrd. teńge 100 paıyzǵa ıgerilip, 4 nysan paıdalanýǵa berildi.
Óńirdegi qurylys qarqyny bıyl da tolastamaıdy. 2016 jyly bilim berý júıesindegi nysandardy damytýǵa 5972,9 mln. teńge, onyń ishinde Ulttyq qordan - 3298,2 mln. teńge, respýblıkalyq bıýdjetten - 652,1 mln. teńge, jergilikti bıýdjetten 2022,7 mln. teńge (qosymsha qarjylandyrý) qarastyrylǵan. 1 mamyrǵa deıingi esep boıynsha 935,8 mln. teńge nemese esepti kezeńniń josparyna 92,5 paıyz ıgerildi.
Bıylǵy jyly Ulttyq qor qarajaty esebinen Baızaq aýdany, Túımekent aýylynda jáne Taraz qalasynyń Qumshaǵal stansasynda árqaısysy 300 oryndyq 2 orta mekteptiń, Qordaı aýdany Masanchı aýylynda, Sarysý aýdany Jańatas qalasynda jáne Taraz qalasynyń «Saltanat» shaǵyn aýdanynda árqaısysy 280 oryndyq 3 balabaqshanyń, budan basqa respýblıkalyq bıýdjetten - Taraz qalasynda 300 oqýshyǵa arnalǵan orta mekteptiń jáne jergilikti bıýdjetten - 3 orta mekteptiń jáne 2 balabaqshanyń qurylysyn aıaqtaý josparlanyp otyr. Sondaı-aq, bıyl 2 orta mekteptiń qurylysy (Merki aýdany Sarymoldaev aýylyndaǵy T.Qojakeev kóshesi №1 mekenjaıynda 600 oqýshyǵa jáne Taraz qalasy «Saltanat» shaǵyn aýdanynda 1000 oqýshyǵa arnalǵan №30 orta mektepter) bastalady.
Densaýlyq saqtaý salasyna keler bolsaq, 2016 jyly respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen Merki aýylynda jáne Qarataý qalasynda árqaısysy aýysymyna 250 kelýshige arnalǵan 2 emhana nysanyn salý, jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen 2 dárigerlik ambýlatorııa (Baızaq aýdany Býryl aýylynda aýysymyna 40 kelýshige jáne Sarysý aýdany Jaıylma aýylynda 20 kelýshige arnalǵan), Talas aýdany S. Shákirov aýylynda 10 kelýshige arnalǵan feldsherlik-akýsherlik pýnkt, Moıynqum aýdany Qııaqty stansasynda 5 kelýshige arnalǵan medıtsınalyq pýnkt qurylysyn aıaqtaý, Shý qalalyq aýrýhanasynyń qazandyǵy men as daıarlaıtyn blogyn jáne 2 dárigerlik ambýlatorııany (T. Rysqulov aýdany Lýgovoı stansasynda jáne Qumaryq aýylynda) gaz otynmen qamtamasyz etý qarastyrylǵan.
Qaı óńirdiń bolsyn damýynda ónerkásip salasynyń mańyzy erekshe. Jalpy alǵanda ústimizdegi jyldyń qańtar-sáýirinde 106449,3 mln. teńgege ónerkásip ónimderi óndirildi. Ken óndirý ónerkásibi jáne karerlerdi qazýda óndiris kólemderiniń 12,3 paıyzǵa, óńdeý ónerkásibinde 6,1 paıyzǵa ósýi baıqalady. Sondaı-aq, bıyl IIDMB aıasynda ınvestıtsııa kólemi 15,4 mlrd. teńgege 380 jumys orny ashylatyn 8 ınvestıtsııalyq jobany iske asyrý josparlanýda. Búginde óńirde shaǵyn jáne orta kásipkerlik salasynda jumys isteıtin sýbektiler sany 67,4 myń birlikti quraıdy.
«Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasyn iske asyrýǵa 2016 jyly 2,3 mlrd. teńge bólindi. Jalpy, iske asyrý bastalǵannan beri qoldaýdyń barlyq qarjy quraldary arqyly jalpy somasy 56,3 mlrd. teńgeni quraıtyn 578 joba iske asyrylýda, onyń ishinde «Paıyzdyq stavkany sýbsıdııalaý» quraly boıynsha jalpy somasy 45,1 mlrd. teńgeni quraıtyn 470 joba qoldaý tapty.
Oblys kólikterimen aǵymdaǵy jyldyń qańtar-sáýir aılary aralyǵynda jolaýshy tasymaldaý kólemi ótken jyldyń 4 aıymen salystyrǵanda 4 paıyzǵa artty. Jambyl oblysynda 1 avtovokzal, 8 avtostansa jáne 1 jolaýshylarǵa qyzmet kórsetý pýnkti jumys isteıdi. Búgingi tańda 23 tasymaldaýshy mekeme barlyǵy 161 marshrýtta 1145 avtobýspen qyzmet kórsetip keledi. Jolaýshylarǵa qyzmet kórsetý deńgeıin kóterý jáne qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda 2011-2015 jyldar aralyǵynda 551 dana jańa avtobýs satyp alyndy. Bıylǵy jyldyń ózinde 22 jańa avtobýs ákelindi.
Oblysymyzda 373 eldi meken bar, olardyń 335-ine avtobýs qatynasy ornatylyp, eldi mekenderdiń kólik qatynasymen qamtylýy 89,81 paıyzdy qurap otyr. Jambyl oblysyn damytýdyń 2016-2020 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasyna sáıkes, turǵyndar sany 100 adamnan asatyn jol jaǵdaıy bar eldi mekenderdiń qoǵamdyq kólik qatynasymen qamtylýyn 100 paıyzǵa jetkizý josparlanǵan. Atalǵan 373 aýyldyń 10 eldi mekeninde turǵyndar sany 100 adamnan aspaıdy. ıAǵnı, 2020 jylǵa deıin biz 363 eldi mekenniń kólik qatynasymen tolyq qamtylýyna qol jetkizýimiz qajet.
Búgingi tańda elimizdiń azamattaryna, oralmandarǵa jáne elimizde turýǵa yqtııarhaty bar adamdarǵa, olardyń múlikti jarııa etýine baılanysty jumystar jalǵasyn tabýda. 2016 jyldyń 25 mamyryna Jambyl oblysy boıynsha quny 33988,8 mln. teńgeni quraıtyn 7028 jyljymaıtyn múlikti jarııa etýge ótinishter qabyldandy. Onyń ishinde qujattary tolyq bolmaýyna baılanysty 291 ótinish qaıtarylsa, quny 33284,6 mln. teńgeni quraıtyn 6594 jyljymaıtyn múlik jarııa etildi, qalǵan 143 ótinish qurylǵan komıssııalarmen qaralý ústinde.
Jarııa etilgen múlikterdiń sany boıynsha Taraz qalasy, Baızaq jáne Merki aýdandary alda kele jatsa (sáıkestik 1644, 984 jáne 817), bul kórsetkish boıynsha Sarysý aýdanynda - 236, Talas aýdanynda - 220, al, Moıynqum aýdanynda bar bolǵany 38 múlik jarııa etilgen.
Jekeshelendirýdiń 2016-2020 jyldarǵa arnalǵan keshendi josparyn oryndaý maqsatynda jekeshelendirýge jáne básekeles ortaǵa berýge jatatyn 12 uıym boıynsha sheshim qabyldandy. Onyń ishinde 3 uıym 2016 jyly, 1 uıym 2017 jyly, 3 uıym 2018 jyly jáne 5 uıym 2020 jyly básekeles ortaǵa berýge jatady. 2016 jyly básekeles ortaǵa berýge jatatyn 3 uıym boıynsha olardy keıinnen satyp alý quqyǵymen senimgerlik basqarýǵa berý jóninde sheshimder qabyldandy. Qazirgi ýaqytta, joǵaryda atalǵan 2016 jyly senimgerlik basqarýǵa beriletin úsh nysannyń quny baǵalanyp, satý aldyndaǵy daıyndyq jumystary júrgizilýde.
Qazir zaman aǵymyn túısingen, ǵylym men tehnıkanyń progresinen kesh qalmaıtyn halyq qana HHІ ǵasyrda básekelestikke tótep bere alady. Aǵa býyn táýelsiz elimizdiń tuǵyryn bekemdeı tússe, jastar úshin táýelsizdikti saqtaý, elge qyzmet etý degen qasıetti mindetter áli alda tur. Táýelsizdiktiń shırek ǵasyrlyq mereıtoıyn Qazaqstan áleýetti, aıbarly memleket retinde qarsy alǵaly otyr. Oǵan siz ben biz kýámiz. Munyń barlyǵy Prezıdentimizdiń alǵa qoıǵan bıik maqsattarynyń, halqymyzdyń aýyzbirshiligi men eńbekqorlyǵynyń arqasynda qol jetkizgen ortaq tabystarymyz. Birlik pen eńbektiń almaıtyn asýy joq. Endeshe, alǵa qoıylǵan maqsattyń jemisti oryndalýyna jambyldyqtardyń qosatyn úlesi zor dep bilemin», dep jazady maqala avtory.
Bıyl «Nurlyjol»memlekettikbaǵdarlamasyniskeasyrýǵaUlttyqqordan 839,9 mlrd. teńgebólinedi
ASTANA. QazAqparat - Bıyl «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrýǵa Ulttyq qordan 839,9 mlrd. teńge bólinedi. Bul týraly búgin Úkimettiń selektorlyq rejimdegi otyrysynda QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Qýandyq Bıshimbaev aıtty.
«2016 jyly «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý úshin QR Ulttyq qorynan 839,9 mlrd. teńge, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten nysanaly transfertter túrinde 503,4 mlrd. teńge jáne ulttyq holdıngterdiń oblıgatsııalyq qaryzdary arqyly 336,5 mlrd. teńge qarastyrylǵan», - dedi ol.
Mınıstrdiń aıtýynsha, 2016 jylǵy 1 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha atalǵan qarjynyń 99,1 mlrd. teńge nemese 12 paıyzy ıgerilgen. Onyń ishinde kóliktik-logıstıkalyq ınfraqurylymdy damytý baǵyty boıynsha 47,2 mlrd. teńge, respýblıkalyq mańyzy bar kólik joldaryn salý jáne qaıta jańǵyrtý 35,2 mlrd. teńge jumsalǵan.
Qaraǵandy oblysynda týrızm salasyndaǵy 19 jobaBıznestińjolkartasybaǵdarlamasyboıynshaqoldaýǵaıeboldy
Qaraǵandy oblysynda «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasy boıynsha memlekettik qoldaý týrızmniń damýyna yqpaldasty.
Bul týraly oblystyq kásipkerlik basqarmasynyń basshysy Tatıana Abylaeva málim etti.
«Qaraǵandy oblysyndaǵy kýrortty aımaqtardaǵy - Qarqaraly aýdany, Balqash ózeniniń jaǵalaýyndaǵy kórsetkishterdiń jaqsarǵanyn atap ótý kerek. 2015 jyly kýrortty aımaqtardaǵy oryndar sany 21% ulǵaıyp, 63 birlikti qurady. 73 myńnan astam adamǵa qyzmet kórsetildi. 2014 jylmen salystyrǵanda ósim 19% qurady», - dedi T. Abylaeva oblystyq ákimdikte ótken jıynda.
Onyń aqparatynsha, Qarqaraly aýdanynda demalatyndardyń sanynyń ósimi shamamen 60% qurady.
«Kórsetkishterdiń ósýine ınvestıtsııalardy tartý boıynsha, aımaqtaǵy týrıstik ónimdi ilgeriletý maqsatyndaǵy ımıdjdi jaqsartý sharalary men «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasy boıynsha memlekettik qoldaý yqpaldasty.
Atalǵan baǵdarlama júzege asa bastaǵannan, ıaǵnı 2010 jyldan bstap týrızm salasyndaǵy 19 joba qoldaýǵa ıe boldy. Oblys ekonomıkasyna 2 mlrd. teńgeden astam ınvestıtsııa quıylyp, 359 jumys orny quryldy», - dedi basqarma basshysy.
Sonymen qatar, 2015 jyly jáne 2016 jyldyń 1 toqsanynda oblysta 16 týrıstik jobany júzege asyrý úshin jeke ınvestorlar shamamen 3 mlrd. teńge quıdy, dep atap ótti basqarma basshysy.
«2016 jyldyń sońyna deıin taǵy 10 ınvestıtsııalyq jobany júzege asyrý josparlanǵan. Jobalardyń jalpy quny 3 mlrd. teńgege jýyq. 200 jańa jumys ornyn qurý kózdelgen», - dep qosty T. Abylaeva.
Ol atap ótkendeı, «100 naqty qadam» Ult josparyndaǵy 57-shi qadamda týrızmdi damytý úshin strategııalyq ınvestorlardy tartý mindeti atap kórsetilgen.
Aımaqta týrızmniń tórt negizgi draıveri anyqtalǵan: Qarqaraly jáne Ulytaý aýdandary, Balqash mańy óńiri men Qaraǵandy qalasy.
Oblys ákimi Nurmuhambet Ábdibekov ár týrıstik baǵyt boıynsha jeke sheberlik-josparlaryn qurýdy tapsyrdy.
«Jaqyn arada týrıstik operatorlarmen kezdesý ótkizeıik. Qandaı sheshim qabyldaıtynymyzdy, qaı baǵytta jyljıtynymyzdy keliseıik», - dedi óńir basshysy.
Qaraǵandy oblysynda eki ulttyq tabıǵı saıabaq - Qarqaraly jáne Buırataý, 12 qoryqsha ornalasqan. 2500 astam tarıhı jáne mádenı eskertkish bar.
«Qorǵas - Shyǵysqaqpasy»tolyqqýatynaengende 10 myńjumysornyqamtamasyzetiledi
Qorǵas - Shyǵys qaqpasy» Arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy tolyq qýatyna engende 10 myń jumys orny qamtamasyz etiledi.
Bul týraly búgin Májilistegi «Nur Otan» partııasy fraktsııasy janyndaǵy «Nurly jol» baǵdarlamasy boıynsha Ulttyq qordan bólingen qarajattyń tıimdi jumsalýyn baqylaý jónindegi komıssııanyń otyrysynda málim boldy. Onda «Nurly jol» baǵdarlamasynyń Atyraý oblysyndaǵy «Indýstrııalyq munaıhımııa ulttyq tehnoparki» arnaıy ekonomıkalyq aımaq aýmaǵyndaǵy ındýstrııalyq jobalar men «Qorǵas-Shyǵys qaqpasy» Arnaıy ekonomıkalyq aımaǵyna bólingen qarajattyń tıimdi ıgerilý máselesi talqylanǵan bolatyn.
«2014-2016 jyldary «Qorǵas-Shyǵys qaqpasy» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy jobasyn júzege asyrý kezeńinde jalpy somasy 83,3 mlrd teńge qarajat bólingen. Onyń ishinde 36,8 mlrd teńgesi respýblıkalyq bıýdjetten, 46,5 mlrd teńgesi «Qazaqstan temirjoly» AQ jeke qarajaty. Bulardyń basym bóligi aımaqtaǵy qurǵaq portty salýǵa jumsalýda. AEA tolyq qýatyna shyqqan 2020 jyly ondaǵy júkterdiń aınalymy jylyna 4,4 mln. tonnaǵa jetedi dep josparlanýda», - dedi «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qorynyń Úkimetpen ózara is-qımyl jónindegi Basqarýshy dırektory Nurlan Rahmetov.
Onyń aıtýynsha, jobany júzege asyrý qurylysyna 939 jumys kúshi qamtamasyz etiledi. Al nysan tolyq qýatyna engende 10 myńǵa tarta jumys kúshi qamtamasyz etiledi.
«AEA qurǵaq porttan, logıstıkalyq porttan jáne ındýstrııalyq aımaqtan turady. Qazirgi ýaqytta ınvestıtsııalyq-logıstıkalyq tolyqtyrý jumystary belsendi atqarylýda», - dedi N. Ahmetov.
Onyń aıtýynsha, AEA-qa respýblıkalyq bıýdjetten bólingen 36,8 mlrd teńgeniń birinshi transhy 2014 jyldyń aıaǵynda berilip, ol tolyǵymen ıgerilgen. Ekinshi transhy 2015 jyldyń 9 jeltoqsanynda operator qolyna tıgen. «Bastapqyda bul qarajatty ıgerý 2015 jylǵa josparlanǵan bolatyn. Alaıda jobalyq qujattamalardy ázirleý nátıjesi boıynsha birqatar túzetýler engizildi. Bul túzetýlerdiń uzaqqa sozylýyna oraı qarjylyq-ekonomıkalyq negizdeme 2015 jyldyń qarashasynda jasalyp, qarajatty ıgerý sodan keıingi kezeńde belsendi júrgizile bastady. Jalpy AEA jumysynyń 80 paıyzǵa jýyǵy oryndaldy», - dedi N. Rahmetov. Onyń aıtýynsha, qazirgi tańda AEA-taǵy negizgi 68 nysannyń 51-i tolyq aıaqtalǵan.
«Indýstrııalyqmunaıhımııaulttyqtehnoparki»jobasynyńqarjylyq-ekonomıkalyqnegizdemesinetúzetýlerengiziledi
«Indýstrııalyq munaıhımııa ulttyq tehnoparki» jobasynyń qarjylyq-ekonomıkalyq negizdemesine túzetýler engiziledi.
Bul týraly búgin Májilistegi «Nur Otan» partııasy fraktsııasy janyndaǵy «Nurly jol» baǵdarlamasy boıynsha Ulttyq qordan bólingen qarajattyń tıimdi jumsalýyn baqylaý jónindegi komıssııanyń otyrysynda málim boldy. Onda «Nurly jol» baǵdarlamasynyń Atyraý oblysyndaǵy «Indýstrııalyq munaıhımııa ulttyq tehnoparki» arnaıy ekonomıkalyq aımaq aýmaǵyndaǵy ındýstrııalyq jobalar men «Qorǵas-Shyǵys qaqpasy» Arnaıy ekonomıkalyq aımaǵyna bólingen qarajattyń tıimdi ıgerilý máselesi talqylanǵan bolatyn.
«Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qorynyń Úkimetpen ózara is-qımyl jónindegi Basqarýshy dırektory Nurlan Rahmetovtiń aıtýynsha, «Indýstrııalyq munaıhımııa ulttyq tehnoparki» ınfraqurylym jobasyn júzege asyrýǵa 2014-2018 jyly 215,5 mlrd teńge josparlanǵan. Onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten 201,9 mlrd teńge jumsalyp, olar negizinen ınfraqurylymdy damytýǵa baǵyttalady. Qalǵan 13,6 mlrd jobany júzege asyratyn operatorlardyń aǵymdaǵy shyǵystaryn quraıdy.
«Infraqurylymnyń qurylysyn júzege asyrý barysynda 1,5 myń jumys orny qurylady. Al AEA jumysqa kiriskende, onda 1000 adam jumys isteıtini kútiledi», - deıdi N. Rahmetov. Onyń aıtýynsha, 2014-2015 jyldary AEA jobasyna 93 mlrd teńge bólingen. Onyń ishinde birinshi transhy 2014 jyly, al ekinshi transhy 2015 jyldyń jeltoqsanynda 68,5 mlrd teńge shamasynda alyndy.
«Qarjylyq-ekonomıkalyq negizdemege sáıkes, bul qarajattardy ıgerý 2015-2018 jyldary kezeń-kezeńimen júzege asyrylatyny josparlanǵan bolatyn. 2015 jyly 21,3 mlrd teńgeni ıgerý kózdelgenimen, negizinen 47,5 mlrd. teńge ıgerildi. Bul ıgerý somasynyń artýy negizinen halyqaralyq merdigerdiń talaptaryna oraı oryn aldy. Biz halyqaralyq kompanııanyń talabyn eskere otyryp, akkredıtıv ashyp berdik. Qazirgi kúni ınvestıtsııalyq jobanyń qarjylyq-ekonomıkalyq negizdemelerin túzetý júrgizilip jatyr. Aıta keterligi, bul túzetý obektıvti sebeptermen, eń birinshi kezekte teńge baǵamynyń ózgerýine qatysty jasalmaq», dedi N. Rahmetov.
M. Qul-MuhammedAqtóbede«Nurlyjol»baǵdarlamasyaıasyndaǵyjobalardyńjúzegeasyrylýbarysymentanysty
«Nur Otan» partııasy Tóraǵasy birinshi orynbasarynyń Aqtóbe oblysyna jasaǵan jumys sapary aıaqtaldy. Onyń qorytyndy bóliminde Muhtar Qul-Muhammed «Nurly jol» jáne ındýstrıaldyq-ınnovatsııalyq baǵdarlamalar aıasyndaǵy jobalardyń júzege asyrylý barysymen tanysty.
Bul týraly «Nur Otan» partııasynyń baspasóz qyzmeti habarlady.
1 qyrkúıekte Aqtóbe qalasynda 320 oryndyq jańa mektep ashylady. Atalǵan bilim ordasy «Nurly jol» prezıdenttik baǵdarlamasy boıynsha salynýda. Bul baǵdarlama aıasynda 5000 shaqyrymdyq avtokólik joldary men 2500 shaqyrym temir jol magıstralin salýdan bólek, áleýmettik salany jańǵyrtý da qarastyrylǵan.
Muhtar Qul-Muhammed ınfraqurylymdy damýdyń keń aýqymdy baǵdarlamalaryn júzege asyrý sapasyn «Nur Otan» partııasy aıryqsha qadaǵalaıtynyn atap ótti.
«Biz ár teńgeniń tıimdi ári halyqtyń ıgiligine jumsalǵanyn jiti baqylaıtyn bolamyz», - dedi «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary.
«Nurly jol» baǵdarlamasy Qazaqstannyń ındýstrıaldyq-ınnovatsııalyq sektoryna da oń áserin tıgizýde. Mysaly, Aqtóbede zamanaýı relsarqalyq zaýyty iske qosyldy. Onyń barlyq ónimi jańa temir joldar qurylysyna paıdalanylýda.
Kásiporyn dırektory Andreı Kýzmın Muhtar Qul-Muhammedke jańa joba boıynsha 750 adamnyń jumyspen qamtylǵanyn aıtyp berdi. Bıyl 100 myń tonna ónim óndirilmek. Zaýyttyń jobalyq qýaty budan tórt esege kóp ekenin atap ótken jón.
Zaýyttyń eńbek ujymymen kezdesý barysynda Muhtar Qul-Muhammed jańa óndiristik alpaýyttyń tek ishki naryqty ǵana esepke almaı, eksportty da maqsat tutý kerektigine nazar aýdardy.
«Biz úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa jol ashyq. Sondaı-aq, biz DSU-ǵa múshemiz. Bul elimizdegi Aqtóbe relsarqalyq zaýyty syndy kásiporyndarǵa asa zor múmkindik beredi», - dedi «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary.
Astanada óńirlikdamýmáselesitalqylanypjatyr
Qabyldanǵan sharalar bıýdjettik qarjynyń nátıjeligin jaqsartady. Bul týraly búgin Astanada Óńirlik damý jáne basqarý tájirıbesiniń máseleleri jónindegi óńiraralyq forýmda QR UEM Óńiraralyq baılanys, taldaý jáne óńirlerdi baǵalaý departamenti dırektorynyń orynbasary Jaıyq Sharabasov málim etti.
«Úsh jyldan beri QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi «Qazaqstannyń óńirik damýy» Eýropalyq odaq jobasy komandasymen tyǵyz yntymaqtastyqta jumys isteýde. Jobanyń maqsaty - teńdestirilgen óńirlik damýǵa úles qosý jáne óńirlerde ómir súrý deńgeıin arttyrý. EO jobasymen ortalyq jáne jergilikti organdarǵa memlekettik basqarýdy jetildirýdiń ózekti máseleleri boıynsha konsýltatıvtik jáne ádistemelik kómek jasalady. Yntymaqtastyq baǵyttardyń biri nátıjege baǵyttalǵan bıýdjetti engizýge negizdelgen»,- dedi Jaıyq Sharabasov.
Onyń sózine qaraǵanda, «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrý aıasynda mınıstrlik strategııalyq jáne bıýdjettik josparlaýdy ózara úılestirýge baǵyttalǵan strategııalyq jospardyń jańa formattaryn bekitti. Osy rette memorgandardyń strategııalyq josparlary kóptegen kórsetkishterden, sharalardan jáne bıýdjettik baǵdarlamalardan jeńildetildi.
«Bıýdjettik baǵdarlamadar irilendirý jolymen bir bıýdjettik baǵdarlamaǵa engizildi, osy oraıda biryńǵaı nátıjege qol jetkizýge baǵattalǵan jumystar qamtyldy. Atqarylǵan jumystardyń nátıjesinde maqsatty ındıkatorlar men strategııalyq josparlar úsh eseden astam tómendep, ortalyq deńgeıde ázirlenetin bıýdjettik baǵdarlamalardyń sany eki eseden astam qysqardy. Qabyldanǵan sharalar bıýdjettik baǵdarlamalardyń ákimshilerine bólingen bıýdjettik qarjyny jedel basqarýǵa, bıýdjettik qarjynyń nátıjeligin jaqsartady, sondaı-aq bıýdjettik baǵdarlamalardyń nátıjelerine jetý úshin jaýapkershilikti arttyrady»,-dedi mınıstrlik ókili.
Aıta keteıik, bul joba qyzmet etip kele jatqan Mańǵystaý, Qyzylorda jáne Shyǵys Qazaqstan oblystary ákimdikteriniń ókilderi óńirlik týrızmdi damytý, jergilikti ózin-ózi basqarý, nátıjege baǵyttalǵan josparlaý, ınnovatsııalardy damytý, memlekettik qyzmet kórsetý salasyn jetildirý taqyryptaryna qatysty óz tájirıbelerimen bólisti.
Taratylǵan málimettege qaraǵanda, joba Eýropalyq odaqpen qarjylandyrylady. Tórt jyldyq (2013-2017 jyldar) jobanyń bıýdjeti 6 288 000 eýrony quraıdy.
MájilisteQazaqstanmenQytaıkommýnısterikezdesti
Búgin Májilistiń Jambyl Ahmetbekov bastaǵan «Halyqtyq kommýnıster» fraktsııasynyń bir top depýtaty Qytaı Kommýnıstik partııasy Ortalyq komıtetiniń Syrtqy baılanystar bóliminiń meńgerýshisi Sýn Tao myrzamen kezdesti.
Bul týraly Májilistiń baspasóz qyzmeti habarlady.
Qazaqstandyq parlamentshi Qytaı Kommýnıstik partııasynyń kele jatqan 95 jyldyǵymen quttyqtap, shırek ǵasyrdan bergi eki memleket arasyndaǵy dostyq qarym-qatynastyń qarqyndy órkendep kele jatqanyna, Qytaı Qazaqstannyń strategııalyq seriktesi ekendigine toqtaldy.
Sondaı-aq ol eki el arasyndaǵy parlamentaralyq yntymaqtastyq baılanystardyń mańyzy jaıynda, zań shyǵarýshy organdar arasyndaǵy baılanystar jóninde keńinen aıtyp berdi.
Kezdesý barysynda «Nurly jol» jańa ekonomıkalyq saıasaty men «Jibek joly ekonomıkalyq beldeýiniń» toǵysýy jaıynda pikir almasýlar boldy.
Kezdesýge QHR QR Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Hanhýeı Chjan, sonymen qatar QHKP atynan saılanǵan depýtattar Vladımır Kosarev, Galına Baımahanova, Aıqyn Qońyrov jáne Magerram Magerramov qatysty.
«100 naqtyqadam»: Sotjúıesiaıqynbaǵytpendamýda
Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń álemdik daǵdarysqa qarsy birtutas bolyp kórsetýde balamasy joq, ustanymy kesimdi 5 halyqtyq baǵyttan turatyn Ult jospary - Qazaqstannyń álemniń aldyńǵy qatarly 30 eliniń qataryna qosylý úshin jasaǵan ǵasyrlyq mejesi. Ótkir de utqyr ıdeıaǵa qurylǵan 5 ınstıtýtsıonaldyq reforma degenimiz: qazirgi zamanǵy memlekettik apparatty qalyptastyrý, zań ústemdigin qamtamasyz etý, ındýstrııalandyrý jáne ekonomıkalyq ósim , bolashaǵy birtutas ult, transparentti jáne esep berýshi memleket. Osy reformalar men alǵa qoıylǵan maqsattardy júzege asyrý úshin el Prezıdenti 100 naqty qadamdy aıqyndap berdi.
Zańdardy múltiksiz saqtaǵan memleket qana órken jaıyp, gúldene bermek. Prezıdenttik reformada basty baǵyttardyń biri retinde zań ústemdigine basymdylyq berilip otyrǵany da sondyqtan.
«100 qadam» Ult Jospary reformasynda sot júıesine basa nazar aýdarylǵan. Bul memlekettiń odan ári damýyndaǵy sottardyń erekshe rólin kórsetedi. Qazirgi ýaqytta sot tóreligin tıimdilik deńgeıi ekonomıkalyq, áleýmettik, quqyqtyq jáne ózge de salalaryn tabysty jańǵyrýyn aıqyndaýshy faktor bolyp tabylady. Bul básekege qabiletti ultty damytý úshin qajetti shart.
Búginde Joǵarǵy Sotta júktelgen ekinshi ınstıtýtsıonaldy reformanyń barlyq 11 qadamy zańnamalyq turǵydan iske asyrylýda.
«Atalǵan baǵyttaǵy jumys tıisti merzimde jáne laıyqty deńgeıde júrgizildi. Ult Josparynda sot júıesi boıynsha bekitilgen barlyq jańashyldyqtar 2016 jyldan bastap iske asýda. Bul jańashyldyqtardyń barlyǵy otandyq sot júıesin neǵurlym jańǵyrta tústi», - deıdi QR Joǵary Sotynyń Qylmystyq ister boıynsha sot alqasynyń tóraǵasy Abaı Raxmetýllın.
Qazaqstanda jańa Azamattyq protsessýaldyq kodeks pen «Joǵary sot keńesi týraly» jańa zań qabyldandy. Sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly» konstıtýtsııalyq zańǵa, qylmystyq-protsessýaldyq kodeks pen ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekske tıisti ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi. Bul zańdardyń áleýeti zor ekendigin atap ótken jón. Memleket basshysynyń jańa redaktsııadaǵy «Azamattyq-protsessýaldyq kodekske» jarııaly túrde qol qoıýy - onyń el ómirindegi mańyzdylyǵyn aıqyn kórsetti. Prezıdent jańa kodeks respýblıkanyń quqyqtyq keńistigi túbegeıli jańasha ózgerister ákeletindigin aıryqsha atap ótken bolatyn. Azamattyq-protsessýaldyq kodeks sot tóreligi tıimdiligin arttyrý jáne sot daýlary boıynsha bitimgershilik ınstıtýtyn qalyptastyrýǵa birqatar máselelerin sheshe alady. Jalpy alǵanda, jańartylǵan zańnama qoǵamnyń sot júıesine degen senimin arttyrýǵa yqpal etetin bolady.
Sot júıesiniń basty problemalarynyń qatarynda memleket basshysy sýdıalardy irikteýdiń olqylyǵyn, tomaǵa tuıyqtyǵyn atady. Sol sebepti Qazaqstanda sýdıa qyzmetine irikteý tetikteri men talaptary kúsheıtildi.
«100 naqty qadam» Ult jospary aıasynda sapaly sýdıalar korpýsyn qalyptastyrýǵa erekshe mán berilgen. Sýdıalar korpýsy abyroıly, kásipqoı, rýxanı baı, tájirıbeli, óz kásibine jaýapty azamattar alynýy tıis. Sol sebepti Joǵary sot keńesi túbegeıli reformalandy. Quqyqtyq sot ınstıtýty Joǵary Sotqa berildi.
Ult josparynyń 17-qadamy - bul sýdıa laýazymyna irikteýdiń tetikteri men talaptaryn kúsheıtý. Endi aýdandyq sot sýdıasy qyzmetine 25 jastan asqan, joǵary zańgerlik bilimi bar, joǵary rýxanı-moraldyq qasıetterge ıe jáne repýtatsııasy minsiz azamattar ǵana alynady. Kandıdat osy salada, naq osy sot isinde keminde 5 jyl jumys isteýi tıis jáne keminde 10 jyl zańgerlik salada istegen bolýy qajet. Oǵan sot júıesinde qyzmet atqarǵan keńesshiler, xatshylar, kómekshiler, sýdıalar jatqyzylady. Sonymen qatar osy ispen etene jaqyn prokýrorlar men zańgerler de kiredi.
Onyń ústine QR Prezıdentiniń «100 naqty qadam» Ult Josparynyń 19-qadamy aıasynda sýdıalardyń jańa etıkalyq kodeksin ázirleý tapsyrylǵan. Mundaı Kodekstiń qabyldanýy arqyly azamattar sýdıalardyń is-áreketterine baılanysty Joǵarǵy Sot janyndaǵy sot jıýrıine shaǵym tastaı alady.
Sýdıalardyń Etıkalyq kodeksinde sýdıalarǵa Prezıdent pen halyq eskergen talaptardyń barlyǵy kirip otyr. Kodeks Bangalor prıntsıpi men eń úzdik halyqaralyq tájirıbeniń negizinde jasalady. Sýdıalardyń jańa kodeksi sýdıalardyń kezekten tys jetinshi sezinde qabyldaý josparlanýda. Ol bıyl maýsym aıynda ótkiziledi. Joǵary Sottyń aqparaty boıynsha, bul kodekstiń jobasy daıyn bolyp ta qaldy.
Sonymen qatar, joǵaryda aıtqan Joǵarǵy Sot janyndaǵy Sot jıýrıi azamattardyń sýdıalar men sýdıalyq korpýstyń is-áreketine qatysty aryzdaryn qaraıdy. Ult Josparynyń 19-shy qadamynda azamattar sýdıalardyń áreketteri boıynsha elimizdiń Joǵarǵy Sotynyń janynan qurylǵan arnaıy sot alqasyna shaǵymdanýy týraly aıtylǵan. Osy sharany júzege asyrý úshin 2015 jyldyń 4 jeltoqsanynda «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly» konstıtýtsııalyq zańyna, sonymen qatar «QR Joǵary sot keńesi» zańdaryna ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi. Joǵarǵy Sot janyndaǵy sot jıýrıi eki komıssııadan turatyn bolady. Bul - biliktilik komıssııasy jáne tártip komıssııasy.
Biliktilik komıssııasy 7 sýdıadan turady, olardyń quramyna oblystyq sottardyń eki sýdıasy, Joǵarǵy Sottyń eki sýdıasy jáne otstavkadaǵy úsh sýdıa kiretin bolady. Al tártip komıssııasy 9 sýdıadan turatyn bolady. Olardyń quramyna aýdandyq jáne oǵan teńestirilgen sottardyń úsh sýdıasy, oblystyq jáne oǵan teńestirilgen sottardyń 3 sýdıasy jáne Joǵarǵy Sottyń 3 sýdıasy kiretin bolady.
Biliktilik alqasy joǵaryda aıtylǵan zańdarǵa engizilgen ózgerister men tolyqtyrýlarǵa baılanysty sýdıalyqqa úmitkerler bir jyl taǵylymdamadan ótkennen keıin, sol sýdıaǵa úmitkerlerden biliktilik emtıhanyn qabyldaıtyn bolady. Olar sýdıalyq qyzmetke taǵaıyndalǵannan keıin, bes jyldan keıin taǵy da osy biliktilik alqasynda emtıhan tapsyratyn bolady. Sonymen qatar aýdandyq, oblystyq jáne Joǵarǵy Sot sýdıalary joǵarǵy turǵan laýazymǵa baıqaýǵa qatysqan kezde ózderiniń biliktiligin arttyrý úshin osy komıssııada emtıhan tapsyratyn bolady.
Aýdandyq sottardyń tóraǵalaryna, oblystyq sottardyń alqalyq tóraǵalaryna jáne oblystyq sottardyń tóraǵalary laýazymdaryna baıqaýǵa qatysqan kezde osy biliktilik alqasynda emtıhan tapsyrady. Tártiptik komıssııada sýdıalardyń áreketterine kelip túsken ister boıynsha, tártiptik máselesi boıynsha qaralatyn bolady. Sonymen qatar Joǵarǵy Sottyń jáne oblystyq sottardyń tóralqa májilisine kelip turǵan usynystardy qaraıdy. Mine, Ult Josparynyń 19-qadamynda kórsetilgen sot júıesine qatysty máseleler osyndaı. Bul máseleler sybaılas jemqorlyqqa qarsy Stambul josparyn oryndaý barysynda engizilgen.
«100 naqty qadam» reformasy aıasynda engizilgen taǵy bir jańashyldyq - prokýrorlardyń azamattyq ister boıynsha sot protsesine qatysý mindeti alynyp tastaldy. QR Prezıdenti jarııalaǵan «100 qadam» Ult josparynyń 26-qadamynda Sot resimderin ońaılatý jáne sot protsesterin jedeldetý úshin azamattyq-quqyqtyq daýlar jónindegi sottarǵa prokýrordyń qatysýyn qysqartý týraly aıtyldy. Jalpy azamattyq isterge prokýrorlardyń qatysýy Keńes zamanynan qalǵan úrdis bolatyn. Qazir elimizde ekonomıkanyń sharyqtap, damýyna baılanysty, naryqtyń qatynastardyń tereńdep enýine baılanysty, jańa qoǵamdyq qatynastar paıda boldy. Osy qoǵamdyq qatynastardy retteıtin jańa zańdar paıda boldy. Osy ózgeristerdiń negizinde prokýrorlardyń azamattyq ister boıynsha sot protsesine qatysý qajettiligi bolmaı qaldy.
2014 jyly respýblıka boıynsha barlyq qaralǵan isterdiń ishinde shamamen 73 myń ister boıynsha, prokýrorlar qatysqan. Bul barlyq qaralǵan isterdiń shamamen 11,3 paıyzyn quraıdy.
Al apellıatsııalyq tártipterde prokýrorlar nebári 1030 narazylyq keltirgen, kassatsııalyq tártipte nebári 520 ǵana narazylyq keltirgen. Al baqylaý tártibinde nebári 94 narazylyq keltirgen. Osy keltirilgen derekter, prokýrorlardyń azamattyq ister boıynsha qatysýynyń qajettiligi shamaly ekendigin dáleldeıdi. Degenmen bıyl 1 qańtardan bastap qoldanysqa engizilgen jańartylǵan Azamattyq isterdi júrgizý talaptary boıynsha prokýrorlar eger sot protsesinde memlekettiń múddesine qarsy daýlar qoldanatyn bolsa, óziniń quqyqtary men bostandyqtaryn óz betterinshe qorǵaı almaıtyn halyqtyń múddelerin qorǵap jáne sot nemese prokýratýra sol protseske qatysý kerek dep tapqan jaǵdaıda qatysa alady.
Ult josparynda kóterilgen máselelerdiń biri - ol QR sot júıesiniń ınnovatsııalyq jańa tehnologııalarmen qamtamasyz etý. Osyǵan baılanysty, bıyl respýblıkadaǵy barlyq sottar beınetirkeý júıesimen jabdyqtalatyn bolady. Osy arada QR Joǵarǵy Sotymen kóptegen ıgi ister atqaryldy. Sot kabıneti baǵdarlamasy boıynsha, 2015 jyldyń 12 aıynda elektrondy túrde 382 myń 238 qujat túsken. Onyń ishinde 309 500 talap aryzdary bolsa, 883 - qadaǵalaý tártibimen berilgen aryzdar, 6977 - shaǵym, 1708 - apellıatsııalyq shaǵym, 5269 - kassatsııalyq shaǵym bolyp tabylady.
Búginde jańa aýdıo-beınetirkeý (ABT) júıesimen sot otyrystarynyń respýblıka boıynsha 922 zaly jabdyqtalǵan.
Tutastaı alǵanda, 2016 jyldyń jaı-kúı boıynsha, ABT júıesimen el boıynsha sot otyrystarynyń jabdyqtalýy 73,6 paıyzdy quraıdy. Al ústimizdegi jyldyń aıaǵyna deıin respýblıkadaǵy barlyq sottar osy júıemen jabdyqtalatyn bolady.
ABT júıesiniń negizgi basymdyǵy, sot protsesterin aýdıo-, beınetirkeý - barlyq qatynasýshylardy, sýdıany, memlekettik aıyptaýshyny, advokattardy, sondaı-aq barlyq taraptardy tártipke shaqyrady, protsess barysynda sheshilmegen jáne qanaǵattanbaýshylyqty týǵyzǵan daýly sátter bolǵan jaǵdaıda, taraptardyń ekeýi de durystyǵyna ne burystyǵyna kóz jetkizý úshin elektrondyq jazbaǵa júgine alady, ABT júıesi protseste óz qyzmettik ókilettilikterin júzege asyratyn sýdıalar men basqa da adamdar úshin qasaqana jala japqan nemese osyndaı jaǵdaılar bolyp jatsa, belgili bir kepil bere alady.
Sonymen qatar osy ınnovatsııalyq tehnologııalar týraly aıtqan kezde, sýdıa Joǵarǵy Sotta qoldanylyp jatqan taldaý baǵdarlamasyn da tilge tıek etken jón. Taldaý baǵdarlamasynyń negizinde respýblıkadaǵy sottardyń qaraǵan isteri boıynsha sot tájirıbesin jınaqtap, belgili bir júıege keltirýde úlken máseleler atqarylýda. Joǵarǵy Sottyń ınternet resýrsyna bir táýlikte shamamen 50 myńǵa jýyq adam kire alady. Al ótken jyly SMS habarlamasy arqyly sottardyń 3 mıllıon isteri boıynsha 7 mıllıon habarlama jiberildi. Mine, osyndaı ister Joǵarǵy Sotta atqarylyp jatyr.
Elde jasalǵan reformalardyń taǵy biri - Qazaqstanda 1 qańtardan bastap, ınvestıtsııalyq daýlar boıynsha sot óndirisi quryldy. Bul Memleket basshysynyń 5 ınstıtýtsıonaldy reformasyn júzege asyrýdyń "100 naqty qadam" Ult josparynyń 23-qadamynda belgilengen bolatyn.
Ol ınvestorlardyń qatysýymen bolatyn daýlardy jedel sheshýde ári zańdy quqyqtaryn qalpyna keltirýde óte tıimdi. Sonyń negizinde bizdiń elde ınvestıtsııalyq tartymdylyqty qamtamasyz etýge, quqyqtyq ashyqtyq prıntsıpin júzege asyrýǵa múmkindik beredi.
Sonymen birge 2016 jyldyń 1 qańtarynan engizilgen jańa azamattyq-protsessýaldyq kodeks ınvestıtsııalyq daýlar boıynsha azamattyq isterdi qaraý isi reglamentteldi.
Bunyń aldynda ondaı ister jalpy mamandandyrylǵan ekonomıkalyq sottarda qaralyp keldi jáne uzaq qarastyrylatyn. Olar 4 ınstantsııadan ótýge tıis boldy. Sol úshin Joǵary sotta 7 sýdıadan turatyn arnaıy sot alqasy quryldy. Jańa alqanyń maqsaty - ınvestıtsııalyq daý-damaılardy qarastyrý.
Osyndaı jańashyldyqtardyń arqasynda, ınvestıtsııalyq daýlarda úlken tájirıbege ıe bolǵan qazaqstandyq sýdıalar Astananyń xalyqaralyq arbıtraj ortalyǵynda jumys isteı alady. Bul týraly Joǵary Sottyń arnaıy mamandandyrylǵan sot alqasynyń tóraǵasy Aıgúl Qadyrbaeva málim etti.
«Astana» ortalyǵyn qurýda model etip alǵan Dýbaı qarjy ortalyǵynyń tájirıbesine keletin bolsaq, onda Malaızııa, Sıngapýr, Ulybrıtanııa jáne basqa da sheteldik sýdıalarmen qatar, jergilikti Arab Ámirlikteriniń azamattary sýdıa bolyp qyzmet ete alady. Sondyqtan men xalyqaralyq arbıtrajdyq sotta qazaqstandyq azamattardyń jumys isteýine de jaǵdaı jasalady dep oılaımyn», - deıdi A.Qadyrbaeva.
Eske sala keteıik, Elbasy N. Nazarbaevtyń tapsyrmasymen Astana qarjy ortalyǵy qurylýda. Onyń aıasynda sheteldik ınvestorlar úshin xalyqaralyq arbıtrajdyq soty qurylady. Halyqaralyq sot jáne arbıtraj ulttyq sot júıesine kirmeıdi, ol aǵylshyn-sakson quqyǵy negizinde táýelsiz qyzmet atqaratyn bolady.
«Bul ortalyq qatysýshylarynyń daýlaryn negizinen sheteldik sýdıalar aǵylshyn tilinde qaraıtyndyǵyn bildiredi. Astana qarjy ortalyqtyń qyzmetin júrgizetin negizgi organdardy qurý boıynsha uıymdastyrýshylyq jumys QR Ulttyq bankine júktelgen. Sarapshylardyń boljamynsha, qarjy ortalyǵynyń jumysy qazaqstandyq ekonomıkanyń damýyna qýatty serpin beredi», - dedi ol.
Osyndaı reformalardyń arqasynda Qazaqstan bas bostandyǵynan aıyrylǵandardyń úles sany boıynsha álemdik reıtıngte 55-orynǵa tústi. 2014 jylmen salystyrǵanda, 2015 jyly sotqa 10,4%-ǵa is kóp tústi jáne qaraldy. Jańa zańnamalyq baza sot qorǵaý salasyn keńeıtýge múmkindik berdi. 2014 jylmen salystyrǵanda, 2015 jyly aqtalǵandardyń sany 55%-ǵa artqan. Eger byltyr aqtalǵandar sany 478 bolsa, 2015 jyly - 743 boldy.
Byltyr merziminen buryn shartty túrde bosatylǵandar sany 9 myń adamdy quraǵan. Sonymen qatar 5520 adamǵa jaýapkershilik aýyr jazadan jeńiline aýystyryldy. 2015 jyly sotpen bas bostandyǵynan aıyrylǵandardyń úlesi 25,5%-dy qurady. Bul 2014 jylmen salystyrǵanda 13%-ǵa kem. Osynyń nátıjesinde Qazaqstan sottalǵandardyń sany boıynsha álemdik retıngte 55-orynǵa syrǵydy. 100 myń adamǵa bizde 233 sottalǵannan keledi.
Sot isin júrgizý salasyn reformalaý men sot organdaryn jańǵyrtý baǵytynda júzege asyrylyp jatqan sharalardyń túpki maqsaty - azamattardyń óz quqyqtary men zańdy múddelerin sot arqyly qoǵaýdyń tıimdiligin arttyrý. Otandyq sot júıesin odan ári qaraı jetildirý, jergilikti sottardyń rólin arttyrý, sýdıalardyń táýelsizdigin joǵarylatý - basty nazarda.
Eldigimizge syna qaǵatynzulymdyqtardyńjolynymyrasyzkesýimizqajet
Osy aptanyń beısenbisinde búkil Qazaqstan halqy Aqtóbe qalasynda oryn alǵan jantúrshigerlik lańkestik oqıǵalardyń saldarynan qaza tapqan azamattardy bir kúni boıy aza tutty. Aıdyń-kúnniń amanynda el ishinen shyqqan búlikshiler búkil respýblıkany dúrliktirdi desek artyq aıtqandyq emes. Este bolsa, ótken jeksenbi kúni Aqtóbedegi «Pallada» men «Pantera» qarý-jaraq dúkenderine, odan keıin Ulttyq gvardııanyń áskerı bólimine shabýyldaǵan qaraqshylar 4 beıbit turǵyn men 3 áskerı qyzmetshiniń ómirin qıǵan edi.
Osyǵan oraı Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń ókimimen Aqtóbe qalasynda jasalǵan terrorıstik aktiniń saldarynan adamdardyń qurban bolýyna baılanysty Qazaqstan Respýblıkasynda ulttyq aza tutý kúni bolyp 9 maýsym jarııalandy. Munan bólek, Elbasy osy qanquıly oqıǵaǵa baılanysty málimdeme de jasady. «Men qaıtys bolǵandardyń otbasylaryna, týys-týǵandaryna shyn júregimmen kóńil aıtamyn. Qaza tapqan áskerı qyzmetkerler otan aldyndaǵy antyna adal bolyp, el qaýipsizdigi jolynda óshpes erlik kórsetti. Olardyń erlikteri memleket tarapynan laıyqty baǵalanatyn bolady. Onyń ústine 4 azamat qaıtys boldy, bári Aqtóbeniń turǵyndary. Sondyqtan, men erteńgi beısenbi, 9 maýsym kúnin Jalpyulttyq aza tutý kúni dep jarııalaımyn. Qaza bolǵandardyń artynda otbasy, bala-shaǵalary qaldy. Meniń tapsyrmam boıynsha, olarǵa barlyq qajetti kómekter jasalýda», - delingen edi Memleket basshysynyń málimdemesinde.
Aıta keterligi, Qazaqstan Kóshbasshysynyń tapsyrmasymen «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Muhtar Qul-Muhammed oqıǵa oryn ala salysymen ile-shala Aqtóbege arnaıy at basyn buryp, lańkester qolynan qaza tapqan azamattardyń otbasylarynda boldy, Qazaqstan Prezıdentiniń shynaıy kóńil aıtýyn jetkizdi. Sonymen qatar qara jamylǵan otbasylardyń memleket qamqorlyǵynsyz qalmaıtyndyǵyn aıtyp, arnaıy kómektiń de bolatyndyǵyn jetkizdi. Búginde otbasy múshelerinen aıyrylǵandarǵa memleket jáne jergilikti atqarýshy bılik tarabynan 1-5 mıllıon teńge aralyǵyndaǵy materıaldyq kómek beriletindigi belgili bolyp otyr. Munan bólek, ózgeniń basyna týǵan qasiretti ózine tóngendeı kóretin Qazaqstan halqy qoldarynan kelgenshe qandy qol qaraqshylardyń oǵynan mert bolǵandarǵa bir kúndik jalaqylaryn da aýdaryp jatqany bar.
Elimizdiń kúsh-qýat qurylymdaryna qarýly qarsylyq kórsetip, ólispeı-berispeıtindikterin ashyq kórsetken lańkesterdiń talaıy jer jastandy. Oqıǵa oryn alǵan kúni boı tasalaǵandardyń birazy ustaldy, berilmeýge bel sheshkenderi baqılyq boldy. Máselen, búgin ǵana boı tasalaǵan 6 lańkestiń 5-eýi arnaıy operatsııa barysynda oqqa ushty. Áli de bolsa endi qalǵan bireýi men jalpy lańkesterge dem bergen, olarǵa qoldaý kórsetken seriktesteri izdestirilý ústinde. Búginde Qazaqstannyń barlyq óńirinde lańkestik qaýiptiń «sary», al Aqtóbe aımaǵynda «qyzyl» deńgeıi engizilgen. Bul rejim qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap 40 kún boıy ózekti bolmaq.
Iá, eldi dúrliktirgen eserlerdiń ústinen qylmystyq istiń qozǵalǵanyn da búgingi kúni elimizdiń Bas prokýratýrasy resmı habarlap otyr. Degenmen, eserdi tıyp, beıbit eldiń shyrqyn dál osylaı buzatyndarǵa memleket tarabynan qoldanylatyn jaza da qatań bolýy tıis sııaqty. Osy rette Elbasy málimdemesindegi qolyna qarý alyp, beıbit adamnyń ómirin qıǵandarǵa ólim jazasy qajet degen sózi óte oryndy kórinedi. «Birinshiden, biz kez-kelgen sıpattaǵy ekstremızm men terrorızmge qarsy zańdardy qaıta qarap, bul qubylysqa qatań toıtarys berý jaıyn oılastyrýymyz kerek. Qolyna qarý alyp, kisi óltirgen adam ólim jazasyna kesilýi qajet. Ekinshiden, eldigimizge syna qaǵatyn zulymdyqtardyń ymyrasyz jolyn kesýimiz qajet. El tynyshtyǵyn saqtamasaq mynadaı álemdik daǵdarystan óte almaımyz. Sondyqtan barsha halyq bolyp birigip, eldi saqtaýdy oılaýymyz kerek», - degen edi Memleket basshysy.
Qoryta aıtqanda, búkil eldegi ahýal turaqty, alańdaıtyndaı jaıt joq. Quqyq qorǵaý organdary oryn alýy yqtımal kez kelgen oqıǵanyń aldyn alýǵa saqadaı-saı tur desek te bolady.
Úkimet lańkestikke qarsy keshendi sharalar qabyldaıdy
Osy aptadaǵy QR Premer-Mınıstri Kárim Másimovtiń tóraǵalyǵymen ótken Úkimettiń selektorlyq rejimdegi otyrysy da Aqtóbedegi lańkester shabýylyn talqylaýdan bastaldy. Qasıetti Ramazan aıynyń bastalar sátinde el ishinde dúrbeleń týdyrǵan lańkesterdiń áreketterin qatań aıyptaǵan Úkimet basshysy mán-jaıdy anyqtaý úshin alǵashqy sózdi elimizdiń Іshki ister mınıstri Qalmuhanbet Qasymov berdi. Ol óz kezeginde oqıǵanyń qalaı órbigendigin búge-shigesine deıin tarqata aıtty. Al qandy oqıǵa oryn alǵan óńirdiń basshysy Berdibek Saparbaev oblystaǵy saıası-ekonomıkalyq ahýaldyń turaqtalyp, quqyq qorǵaý organdary júrgizip jatqan lańkestikke qarsy operatsııalarǵa halyq túsinistikpen qaraıtyndyǵyn jetkizdi. Al Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstri Tamara Dúısenova «Bul kezeńde 38 adam medıtsınalyq kómek alyp, 2-eýi qaza tapty. Jeńil-jelpi jaralanǵan 15 adam qabyldaý bólmelerinde qaralyp, ambýlatorııalyq emdelýge jiberildi. 20 adam aýrýhanaǵa jatqyzyldy. Onyń ishinde 14-ine ota jasaldy, taǵy 3-eýine qazir operatsııa jasaýda. 9 adamnyń jaǵdaıy óte aýyr. Keshe 6 jetekshi hırýrg mingen sanıtarlyq avıatsııa ushyp ketti. Olar operatsııalarǵa tolyq qatysty. Olar búgin tańerteń oraldy»,- dedi ol.
Aqtóbege qatysty máseleni túıindegen Úkimet basshysy kúsh-qýat qurylymdary bul operatsııany sońyna deıin júrgizýi tıistigin, ákimdikter, barlyq memlekettik organdar sáıkesinshe sharalar qabyldaýy qajettigin basa aıtty. «Al odan ary qaraı qorytyndy shyǵaratyn bolamyz. Demek, bizdiń sharýashylyǵymyzda keıbir kemshilikter bar degen sóz. Biz bul rette birqatar keshendi sharalar qabyldaýymyz kerek. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes bul máseleni men óz baqylaýyma alamyn», - dedi K.Másimov.
Sonymen Aqtóbedegi qandy oqıǵanyń salafızm baǵytyn ustanǵan adamdardyń jasaǵany belgili bolyp otyr. Ókinishke oraı, olardyń elimizdegi naqty sany qansha ekendigi belgisiz. Máselen, «Ekspert» klýbynyń otyrysyna qatysqan QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi Din isteri komıtetiniń tóraǵasy Ǵalym Shoıkın olardyń sanynyń 15 myńǵa jetip qalýy yqtımal ekendigin aıtýda. «Salafızm baǵytyna ketken adamdardyń naqty sanyn shyǵarý múmkin emes. Biraq, shamamen olardyń sany 15 myńǵa jetedi. Qazaqstanda qansha adam osy salafızm baǵytyna ketkenin eshkim de dóp basyp aıta almaıdy. Qazir qoǵamda sarapshylar osy aǵymǵa tyıym salý týraly pikir aıtyp jatyr. Quzyrly organdar bul máseleni jan-jaqty zertteýde. Biraq, osy baǵytqa kádimgideı tyıym salsaq, onyń saldary qandaı bolady degen máseleni qaraý kerek. Qazir bul máseleni jan-jaqty qaraý kerek ekenin, sebebi, eger biz radıkaldy sharalar qabyldasaq, onda ádebıetti, aýdıo-beınejazbalarǵa qatysty sheshim qabyldaýymyz kerek. ıaǵnı, bir tyıym salýmen sheshiletin másele emes. 2014 jyldan beri «Aqnıet» ońtaılandyrý ortalyǵy dástúrli emes dinı aǵymǵa ketken 300 adamdy durys jolǵa salǵan. Biraq, olardyń qaıtyp sol aǵymǵa barmaıtynyna eshkim kepil bere almaıdy. Qazir teris aǵymǵa ketken 500-den astam adam jazasyn ótep jatyr», - dedi ol. Komıtet tóraǵasy dál osy oqıǵadan keıin ózge eldiń aýmaǵynda lańkestik áreketterge qatysy barlardy Qazaqstan azamattyǵynan aıyrý usynysy joǵary jaqqa jetkizilgendigin de aıtýda.
«Nurly jol» baǵdarlamasy qaraldy
Dál osy Úkimet otyrysynda 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrý máseleleri de qaraldy. Bul jaıtqa oraı negizgi baıandama jasaǵan Ulttyq ekonomıka mınıstri Qýandyq Bıshimbaevtyń aıtýynsha, 2016 jyly «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý úshin QR Ulttyq qorynan 839,9 mlrd. teńge, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten nysanaly transfertter túrinde 503,4 mlrd. teńge jáne ulttyq holdıngterdiń oblıgatsııalyq qaryzdary arqyly 336,5 mlrd. teńge qarastyrylǵan. Onyń sózine qaraǵanda, 2016 jylǵy 1 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha atalǵan qarjynyń 99,1 mlrd. teńge nemese 12 paıyzy ıgerilgen. Onyń ishinde kóliktik-logıstıkalyq ınfraqurylymdy damytý baǵyty boıynsha 47,2 mlrd. teńge, respýblıkalyq mańyzy bar kólik joldaryn salý jáne qaıta jańǵyrtýǵa 35,2 mlrd. teńge jumsalǵan. Sonymen qatar bul jyldyń ishinde shamamen 900 shaqyrym respýblıkalyq mańyzy bar kólik joldaryn salý jáne jańǵyrtý josparlanǵan. Onyń ishinde Almaty-Shý ýchaskesinde ekinshi temir jol qurylysyna 8 mlrd. teńge, Quryq portynda paromdyq ótkel salýǵa 4 mlrd. teńge jumsalady. Munan bólek, jylý, sýmen jabdyqtaý jáne sý tartý júıesin jańǵyrtýǵa bıýdjettik kredıtteý arqyly 16,6 mlrd. teńge bólý kózdelip otyr. «Jalpy, 2016-2017 jyldary ınjenerlik jelilerdiń 1 184 shaqyrymy, onyń ishinde jylýmen jabdyqtaýdyń 92 shaqyrymyn, sýmen jabdyqtaý júıesiniń 816 shaqyrymyn jáne sý tartý júıesiniń 276 shaqyrymyn salý jáne jańǵyrtý josparda bar», - dedi Q.Bıshimbaev.
Kelesi kezekte sóz alǵan QR Investıtsııalar jáne damý mınıstri Áset Isekeshev jol boıyndaǵy qyzmet kórsetý nysandarynyń qurylysyna oblystar nazar aýdarý kerektigin basa aıtty. «Búginde úsh sanat boıynsha jikteletin jol boıyndaǵy qyzmet kórsetý nysandarynyń standarttary bekitildi. Osylaısha, standarttarǵa sáıkes, ár 50 shaqyrym saıyn úshinshi sanattaǵy nysan salyný kerek, ár 200 km saıyn ekinshi sanatty, sondaı-aq týrıstik nemese tarıhı jerlerde birinshi sanatty nysandar ornalasýy tıis. Onda birneshe kúnge toqtaý úshin paıdalanýshylarǵa jaǵdaı jasalatyn bolady», - dedi Á. Isekeshev.
Otyrysty qorytyndylaǵan QR Premer-Mınıstri «Nurly jol» baǵdarlamasyn júzege asyrý barysymen tanysý úshin elimizdiń óńirlerine saparmen baratyndyǵyn aıtty. «Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha shilde-tamyzda eldiń barlyq óńirlerine saparmen baramyn. Sapar kestesi ákimdermen kelisilip jatyr. Ár oblysta «Nurly jol» baǵdarlamasy boıynsha nysandardy aralaýdy mindetti túrde eskerý qajet», - dedi K. Másimov.
Erjan QazyhanovjumyssaparymenSoltústikIrlandııadaboldy
Qazaqstannyń Ulybrıtanııadaǵy Elshisi Erjan Qazyhanov jumys saparymen Soltústik Irlandııada boldy, Belfasta ol birqatar kezdesýler ótkizdi.
Quramynda sondaı-aq QR Bas prokýratýrasy janyndaǵy Quqyq qorǵaý organdary akademııasynyń rektory Ulan Baıjanov bastaǵan ókilderi bar qazaqstandyq delegatsııa saparynyń maqsaty - Qazaqstannyń Ulybrıtanııa aımaqtarymen yntymaqtastyǵyn keńeıtý, Qazaqstan ekonomıkasyna ınvestıtsııalar jáne jańa tehnologııalar tartý, sondaı-aq ekonomıka, energetıka, mádenıet, týrızm salasynda birlesken jobalardy júzege asyrý úshin múmkindikter jasaý, sondaı-aq quqyq qorǵaý salasynda ózara is-qımyl ornatý, dep habarlady QR-nyń Ulybrıtanııadaǵy Elshiliginen.
Belfastqa sapary aýqymynda Qazaqstan Elshisi birqatar jumys kezdesýlerin ótkizdi, sonyń ishinde Soltústik Irlandııanyń birinshi mınıstriniń orynbasary M.MakGınnespen, birinshi mınıstrdiń parlamenttik orynbasarlary A.Rosspen jáne M.Fıronmen, parlament spıkeri R.Nıýtonmen, Mınıstrler kabıneti apparatynyń basshysy N.Djeksonmen, sondaı-aq Belfastyń lord-meri B.Kıngstonmen júzdesti.
V hode sostoıavshıhsıa vstrech Posol oznakomıl rýkovodstvo Severnoı Irlandıı s tekýşımı ekonomıcheskımı ı polıtıcheskımı reformamı, napravlennymı na modernızatsııý Kazahstana v sootvetstvıı s ekonomıcheskoı programmoı «Kazahstan-2050» ı Planom natsıı - 100 shagov po realızatsıı pıatı ınstıtýtsıonalnyh reform Prezıdenta RK N.A. Nazarbaeva.
Kezdesýler barysynda Elshi Soltústik Irlandııa basshylaryn «Qazaqstan-2050» jáne QR Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń bes ınstıtýtsıonaldyq reformalardy júzege asyrý jónindegi 100 qadam Ult josparyna sáıkes Qazaqstandy jańǵyrtýǵa batyttalǵan aǵymdaǵy ekonomıkalyq jáne saıası reformalarmen tanystyrdy.
Atap aıtqanda, qazaqstandyq dıplomat soltústikırlandııalyq áriptesterine «Nurly jol» strategııalyq baǵdarlamasy aýqymyndaǵy ınfraqurylymdyq jobalar, jekeshelendirýdiń keshendi baǵdarlamasyn jáne basqalaryn júzege asyrý týraly habardar etti.
Qazaqstandyq dıplomatııalyq mıssııa basshysy «EKSPO-2017» halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesi, Ortalyq Azııadaǵy qarjylyq hab bolýy tıisti «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy sııaqty Qazaqstannyń aýqymdy jobalaryn júzege asyrý barysy týraly egjeı-tegjeıli áńgimeledi.
Kezdesý barysynda kóptegen salalarda yntymaqtastyqty damytýdyń joǵary áleýeti atalyp ótti. Atap aıtqanda, Qazaqstan úshin Soltústik Irlandııanyń energetıka salasyndaǵy tájirıbesi qyzyqtyrady, sonyń ishinde qaıtarymdy energııa kózderi, aýyl sharýashylyǵy, bilim berý, ǵylymı parkter men ortalyqtardy qurý máseleleri bar. Sonymen birge, qarjylyq qyzmet, týrızm sektorlaryn jáne quqyq qorǵaý jáne basqa da salalardaǵy ózara is-qımyldardy damytýdyń mańyzy atap kórsetildi.
Sapar aýqymynda QR Elshiligi soltústikırlandtyq bıznes pen akademııalyq toptar basshylary, sondaı-aq Soltústik Irlandııa quqyq qorǵaý qurylymdarynyń ókilderi qatysýymen iskerlik keshki qonaǵasy uıymdastyrdy.
Sonymen birge, sapar barysynda Qazaqstan Elshisi birqatar iri soltústikırlandııalyq kompanııalardyń basshylarymen kezdesti. Atap aıtqanda, «Invest Northern Ireland» kompanııasynyń Taıaý Shyǵys jáne Afrıka boıynsha lırektory E.Kıýranmen jáne kompanııanyń aımaqtyq menedjeri N.Djonstonmen, NI-CO kompanııasynyń atqarýshy dırektory G.MakKammonmen, AJ Power kompanııasynyń basqarýshy dırektory E.Makeımen jáne basqalarymen kezdesýler boldy.
Kezdesýlerde soltústikırlandııalyq kompanııalar Qazaqstanmen ózara is-qımyldy damytýǵa, birlesken ekonomıkalyq jáne ǵylymı-ınnovatsııalyq jobalardy júzege asyrýǵa qulshynys bildirdi. E.Qazyhanov Soltústik Irlandııa kompanııalaryn «EKSPO-2017» kórmesine qatvysýǵa shaqyrdy.
Qazaqstannyń shyǵysymensoltústigióńiraralyqyntymaqtastyqtynyǵaıtady
Shyǵys Qazaqstan oblysynda Soltústik Qazaqstan oblysy kúnderi aıasynda aımaq basshylary Danıal Ahmetov pen Erik Sultanovtyń qatysýymen memlekettik organdar men bıznes qurylymdary ókilderiniń kezdesýi ótti.
Ónerkásiptik jáne agrarlyq salalarda, sondaı-aq taýar aınalymyn ulǵaıtý boıynsha birqatar memorandýmdar jasap, óńirler yntymaqtastyqtyń jańa deńgeıine kóshti. Bul týraly óńir basshysynyń baspasóz qyzmeti habarlady.
Oblys ákimderiniń qatysýmen óńiraralyq yntymaqtastyq boıynsha kezdesýde Shyǵys jáne Soltústik Qazaqstan ekonomıkasynyń erekshelikteri men áleýeti, sondaı-aq ózara yntymaqtastyqtyń perspektıvalyq baǵyttary talqylandy.
- Bizdiń oblystardyń qurylymy belgili bir dárejede uqsas. Shyǵys Qazaqstanda tústi metallýrgııa, agrarlyq sektor keńinen damyǵan. Kásiporyndardyń áleýeti joǵary. SQO-nyń ındýstrıaldyq múmkindikterin bilemin. Ol alys shetelden satyp alatyn ónimderge básekege qabiletti bola alady. Bizdiń metallýrgııalyq keshen kóbinese Soltústik Qazaqstanda daıyndalǵan ónimderdi satyp alady. Birigip alǵa qaraı tıimdi qadam jasaı bermekpiz», - dedi D. Ahmetov.
Óńirler úshin iri kompanııalardyń taýarlardy, jumystardy, kórsetiletin qyzmetterdi satyp alýda shaǵyn jáne orta bıznes kásiporyndarynyń yntymaqtastyǵy tabysty bolmaq. Bul ónimdi ótkizýdi, onyń básekege qabilettiligin arttyrýdy yntalandyrýdy qamtamasyz etedi. Taý-ken óndirý salasyndaǵy yntymaqtastyqtyń qurylys materıaldaryn shyǵarý boıynsha kásiporyndardy damytýda paıdasy zor.
Budan basqa, óńiraralyq yntymaqtastyq taýar aınalymyn ulǵaıtýdy jáne taǵam ónerkásibin damytýǵa yqpal etedi.
-Qol qoıylǵan memorandýmdar keleshekte óńirler arasyndaǵy taýar aınalymyn arttyratynyna senimdimin. «ÚMZ» AQ-da bolyp, ShQO-nyń ónerkásiptik áleýeti iri ekenine kózimiz jetti. Birlesip atqaratyn jumystar óte kóp. Budan basqa, bilim jáne mádenıet salasynda ózara is-qımyldy kúsheıtemiz», - dedi E. Sultanov.
Májilis sońynda ónerkásip, agrarlyq salada, óńirlerdiń taýar aınalymyn ulǵaıtý boıynsha yntymaqtastyq týraly 10 memorandýmǵa qol qoıyldy.
Shymkentte QazaqstanhalqyAssambleıasynyńHІHsessııasyótti
Shymkenttegi orys drama teatrynda «Táýelsizdik tuǵyry - «Máńgilik El!» taqyrybynda Ońtústik Qazaqstan oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasynyń sessııasy ótti. Bul týraly OQO ákiminiń baspasóz qyzmetinen habarlady.
Májiliske oblystyq máslıhat depýtattary men aýdan, qala ákimderi, qoǵamdyq birlestikter tóraǵalary men kásipkerler jáne eńbekkerler qatysty.
Óz sózinde óńir basshysy aımaqta etnostardyń óz mádenıeti men tilin, sonymen qatar, dástúrlerin jańǵyrtýǵa barynsha qoldaýdyń jasalǵanyn atap ótti.
«Búginde oblysymyzda 20 oblystyq jáne 51 aýdandyq etno-mádenı uıymdarǵa birikken 100-den astam ult pen ulys ómir súredi. Bul - óńirde ulttyq saıasatyn júrgizýdiń jaqsy kórsetkishi», - dedi aımaq basshysy.
Sessııa barysynda óńirimizdegi memlekettik etnosaıasatty damytýǵa eleýli úles qosqan 15 azamatqa oblys ákiminiń «Baýyrmal» syılyǵy tabystaldy.
Sonymen qatar, jıyn barysynda sessııa qatysýshylarynyń oblys turǵyndaryna úndeýi jarııalandy. Onda Uly Dala Eliniń dástúrlerine berik bolyp, «Máńgilik Elge» bastaıtyn Birtutas Elimizdiń qasterli qundylyqtaryn saqtaýǵa shaqyrady.
Shymkenttińjańaákimshilikturǵynaýdanyndakommýnıkatsııajúrgizilebastady
«Shymkent-sıtı» ataýyn alǵan Shymkenttiń jańa aýdanynda jol tóselip, kommýnıkatsııa júrgizile bastady. Al 2017 jyly osy aýdanda ortalyq saıabaq qurylysy bastalady, dep habarlady qalalyq ákimdik baspasóz qyzmetinen.
«Shymkent-sıtı» Báıdibek bı eskertkishi ornalasqan qalanyń soltústik bóligi jaǵynan oryn tepti. Bul aýdanda qalalyqtar ómir súrý jáne bıznes júrgizý úshin biregeı jaǵdaılar jasalǵan. Qurylys kezinde qurylys pen sáýlettiń joǵary standarttary nazarǵa alynady.
Joba ótken jyly usynylǵan jáne OQO ákimi B. Atamqulovtyń tarapynan qoldaý tapqan Shymkent qalasynyń 2020 jylǵa deıingi damý tujyrymdamasynyń sheńberinde júzege asyrylýda.
«Búgin barshamyz úshin bolashaqtyń irgesin bastaıtyn tarıhı sát, biz Ortalyq Azııanyń eń iri shaharlarynyń birine aınalatyn Shymkent qalasynyń damýyndaǵy jańa kezeńdi ashyp otyrmyz», - dedi shahar basshysy Ǵabıdolla Ábdirahymov «Shymkent City»-diń qurylysy boıynsha ótken alǵashqy otyrysynda.
«Shymkent City» jaı ǵana jańa keshen emes, ol - eń aldymen qala turǵyndarynyń ómir súrýi úshin barsha jaǵdaı jasalǵan, jańa standarttardyń úlgili kórsetkishi. Sonymen qatar, tabıǵatqa degen qurmet, qaýipsizdik pen qolaılylyqtyń joǵary úılesimin tapqan jańa keshen bolmaq», - dep atap ótti shahar basshysy.
Keshen aýmaǵynda jańa obektilerdiń qurylysy jeke ınvestıtsııalardyń esebinen bolatyndyǵyn atap ótken jón.
«Shymkent City» jobasy qalamyzdy úshinshi megapolıske aınaldyrý boıynsha Elbasy tapsyrmasy sheńberinde júzege asyrylýda.
BQO ákimi Syrym aýdanyndaǵy jumys saparynda jańa jumys oryndaryn ashý máselesin tapsyrdy
Jańa jumys oryndaryn ashý - Elbasynyń tikeleı tapsyrmasy. Osy máseleni biz únemi nazarda ustaýymyz kerek. Bul týraly BQO ákimi Altaı Kólginov Syrym aýdanynda jumys saparymen bolǵan kezinde málim etti.
Óńir basshysy aldymen Ańqaty ózeni sý qoımasynyń sý ótkizgish júıesimen tanysty. Bul nysan qalpyna keltirilgen jaǵdaıda 1 myń gektarǵa deıin sýarmaly jer paıda bolyp, sol jerdegi qos birdeı aýyl turǵyndarynyń balyq, egin jáne mal sharýashylyǵymen dendep aınalysýyna, túptep kelgende, jańa jumys oryndarynyń ashylýyna múmkindik jasalady. Al aýdan ortalyǵy Jympıty aýylynan otyz shaqyrym jerdegi Qosoba aýylyndaǵy sý ótkizý júıesi rettelse, 10 myń ga sýarmaly jer paıda bolmaq.
Sońǵy jyldary oblysta jol qurylysy qarqyn alǵany belgili. Buryn alty aýdan ortalyǵyna deıin qatqyl tabandy jol tartylmasa, qazirgi kezde shalǵaıdaǵy Qaztalov, Jánibek, Bókeı ordasy aýdandary ǵana qaldy. Aýdandarǵa jol salý kezinde aýylishilik joldarǵa da barynsha mán berilýde. Sonyń bir kórinisin Jympıty aýylynan kórýge bolady. Kúni búgin munda úsh birdeı negizgi kóshege jol tóselýde. Osyǵan oraı A.Kólginov merdiger uıymǵa joldy sapaly salyp, merziminde bitirýdi tapsyrdy.
Jympıty aýylyndaǵy Alash saıabaǵynda bolǵan júzdesýde aýyl aqsaqaldary men el zııalylary oblystaǵy, jalpy eldegi ahýal týraly pikir almasty. Ásirese, jastar tárbıesine kóp bolyp mán berý kerektigin aıtty.
Saparynyń sońynda oblys basshysy aqsaqaldarmen birge zamanymyzdyń zańǵar aqyny Qadyr Myrza Álıdiń eskertkishine gúl shoqtaryn qoıyp, taǵzym etti.
QR Jeke sot oryndaýshylar palatasy Ýfadaǵyhalyqaralyqkonferentsııaǵaqatysty
Ult jospary «100 naqty qadam» aıasyndaǵy jeke sot oryndaýshylar ınstıtýtyn damytý baǵytyndaǵy 27-i qadamdy júzege asyrý maqsatynda Jeke sot oryndaýshylarynyń respýblıkalyq palatasy Reseıdiń Ýfa qalasynda ótken Halyqaralyq konferentsııaǵa qatysty. Jyl saıyn ótkizilip kele jatqan atalmysh basqosýdyń bıylǵy taqyryby sot aktileri men ýákiletti organnyń aktilerin májbúrli oryndatý praktıkasyna arnalǵan bolatyn.
Konferentsııa Sot Oryndaýshylarynyń Halyqaralyq Odaǵynyń qoldaýymen Sot prıstavtarynyń Federaldy qyzmetiniń jáne Bashqurstan Úkimetiniń, sonymen qatar, Zańgerlik bilim qaýymdastyǵynyń uıymdastyrýymen ótken. Aıta keterligi, alqaly jıyn atqarý óndirisin damytý ınstıtýtynyń ózekti máselelerin talqylaıtyn biregeı alań retinde belgili. Onyń negizgi maqsaty májbúrli oryndatý júıesin jańǵyrtý bolyp tabylady. Jıynǵa Qazaqstan, Germanııa, Fınlıandııa, Serbııa, Vengrııa, Bolgarııa, Rýmynııa, Reseı, Chehııa, Chernogorııa, Iran, Qytaı, Taıland, Mońǵolııa, Belarýs, Armenııa, Vetnam, Latvııa, Estonııa, Moldova, Qyrǵyzstan men Ázerbaıjan elderiniń ókilderi qatysty.
«Qazaqstan atynan Jeke sot oryndaýshylary respýblıkalyq palatasy Basqarma Tóraǵasy Sergeı Lı bandama jasap, sot aktilerin oryndaýmen baılanysty boryshkerdi keıbir áreketterdi atqarýǵa májbúrleý taqyrybynda áńgimeledi. Onda S. Lı múliktik jáne múliktik emes sıpattaǵy talaptardyń oryndalmaýymen baılanysty problemalarǵa keńinen toqtaldy. Sonymen qatar, tóraǵa sot oryndaýshylarynyń biliktiligi men olardyń osy problemalar aıasyndaǵy bilimdi jetildirip otyrýdyń qajettigine nazar aýdartty. Sondaı-aq, sot oryndaýshysynyń óndirip alý ókilettiginiń maqsatqa sáıkespeıtin máselelerine kóńil burdy», delingen baspasóz baıanynda.