Shoqaıǵa memlekettik deńgeıdegi qurmet qajet - baspasózge sholý
***
Uly Otan soǵysy mıllıondaǵan adamnyń ómirin qıǵan, osynshama otbasyǵa taýqymet azabyn tarttyrǵan qasiretti soıqan retinde tarıhta qaldy. Taǵdyrdyń aıdaýymen tutqynǵa túskenderdiń lagerlerde qandaı azaptaýlar kórgendigi de óz aldyna zertteýdi qajet etetin úlken áńgime. Lagerlerde túrli azaptaýlardan, aýrý-syrqaýdan, ashtyqtan kóz jumǵandardyń shashtary men terilerinen áıelderge arnalǵan bıik óksheli týflı, sómkeler daıyndalǵany týraly derekter de ár jerde aıtylyp júr. Sóıtsek, Uly Otan soǵysy jyldarynda adam terisinen, dálirek aıtsaq, jaýynger terisinen tigilgen buıymnyń biri Mańǵystaý oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıynda saqtaýly eken. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Adam terisinen jasalǵan portmone» atty maqalada.
«1995 jyly Jeńis merekesiniń 50 jyldyǵyna oraı murajaıda arnaıy kórme ótkizgen edik. Kórmeni tamashalaýǵa kelgen kórermender arasynan Aqtaý qalasynyń turǵyny Lesıtsyn ózinde adam terisinen jasalǵan portmone bar ekendigin aıtyp, arada kóp ýaqyt ótpeı murajaıǵa ákelip tapsyrdy, - deıdi Mańǵystaý oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıy qor bóliminiń bas qor saqtaýshysy Jadyra Keteeva» dep jazady basylym.
Tiginen ashylatyn portmoneniń eni 10 sm., al uzyndyǵy 15,5 sm. eken. Dızaıny sol kezdiń ólshemimen alǵanda táp-táýir - ishi tórt bólikten turady. Bir betinde qaltasha bólikterdi bekitetin arnaıy beldigi de bar. Іshki betin, ıaǵnı portmone astaryn matamen yzǵan.
«Bul - soǵys jyldaryndaǵy atys-shabys bylaı tursyn, adamı qundylyqtardy, ar-ıman ataýlyny jıyp tastap, adamdy aıýandyqpen jazalaǵandyǵynyń bir dáleli. Atasyn, ákesin, baýyryn joǵaltyp qansha jan «ah» urdy, qansha ana ulyn kútýmen ótti ómirden, qansha urpaq habarsyz ketken babalar týraly bir derek tabylar ma eken dep áli de ǵalamtor saıttaryna úńilýde. Al, súıegi órtelip, sypyrylǵan terisi buıymǵa aınalǵan beıbaq kim eken?! Bul - soǵystyń ashylmaıtyn máńgi jumbaǵy...» deıdi maqala avtory.
«Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanynda «Marǵasqa Mustafa» degen taqyryppen qazaqtyń arda uly Mustafa Óztúrik týraly úlken maqala jarııalanyp otyr. Mustafanyń esimi elimiz egemendikke qol jetkizgen alǵashqy jyldardan qazaq jurtymen birge atala bastady. Sol aty ańyzǵa aınalǵan atpal azamattyń qapııada baqılyqqa aınalyp ketkenine de jıyrma jylǵa jýyqtap qalypty. Al Mustafa tiri turǵanynda, bıylǵy kúzde alpys degen asqaraly jastyń asýynan attaǵan bolar edi.
«Mustafa Qazaqstan táýelsizdik alǵanda syrt jaqtaǵy erekshe qýanǵan qandastarymyzdyń biri boldy. Jáı qýanyp qana qoıa salǵan joq, onyń alǵashqy eleń-alań kezinen elimizge kelip, onyń álem aldyndaǵy bedeli men baǵasy ósýine bir kisideı atsalysty. Osynda óziniń atynda mektep ashyp, taekvondodan keıin halyqaralyq jarystarda atoı salatyn talaı shákirtti tárbıeleýge bel sheshe kirisip ketti. Onyń osylaı «qazaq» degende ózegin sýyryp berýge bar ekenin aıǵaqtaıtyn derekter jetkilikti», dep jazady gazet.
Sonyń birin Mustafa ózi Túrkııada júrgende túsken kórkem fılmniń kezinde kórsetedi. Sol kartınada ózimen prototıp ispettes Mustafa degen taekvondoshy jigittiń obrazyn somdaǵan ol bir top qaraqshymen shaıqas kezinde jalǵyz óziniń kópke tótep bere almasyn sezgesin, qur bosqa sheıit bolyp ketpeýdi oılap, qarańǵy bir qýysqa tyǵylyp qalady. Ony ári-beri izdep tappaǵan jendetter basshysy sosyn: «Shyn Mustafa bolsań, shyq!», - deıdi. Mustafa selt etpeıdi. Jendetter taǵy: «Jigit bolsań, shyq beri!», - dep aıqaılaıdy. Mustafada ún joq. Bir kezde tózimi túgesilgen bandıt: «Eı, Mustafa, qazaq bolsań, shyq bermen!», - dep qaıyra daýys qosady. Sol kezde «qazaq» degen násildi bárinen joǵary qoıatyn Mustafa bir ózi jasanǵan jaýǵa qarsy atyp shyǵady. Lentanyń stsenarıı nusqasyna tap osy kórinisterdi óz qolymen kirgizdirgen Mustafa osylaı óziniń qazaq úshin nendeı erlik pen qorlyqqa da barýǵa saqadaı saı ekenin aıǵaqtap beredi.
Mustafanyń ákeleri Altaıdan Qytaıǵa asyp, odan Úndistan baryp, Pákistan arqyly Túrkııa jerine qalaı jetkenin egjeı-tegjeıli jaza kele, avtor «Óztúrik» teginiń qaıdan shyqqany týraly da syr shertedi. Sosyn Mustafanyń Taıvanda bilim alyp, sol jerde ataqty akter Brıýs Lımen birge oqyǵandyǵy týraly derekterdi keltire kele, «Mustafa óte saýatty, óresi bıik, talǵamy joǵary azamat bolǵan. Sonyń arqasynda, ana tilin qospaǵanda, álemniń alty birdeı tilinde erkin sóılegen. Sonymen qatar, týǵan halqynyń dástúri men saltyn, mádenıeti men dinin asa qatty qurmettegen» deıdi maqala avtory.
Mustafa Taıvannan keıin aldymen Túrkııada, sosyn Germanııada turaqtap, óziniń atynda mektepter ashty. Keıin osy úrdisti qasıetti Qazaq jerine de ákeldi. Ata-baba jerin qatty qasterlegen abzal azamat 1992 jyly túp-tamyry jatqan Tarbaǵataı aýmaǵyna anasyn, enesin, áıeli men ulyn alyp, ushyp keldi. Bul sol zaman úshin úlken jańalyq edi. Marǵasqa Mustafa sol arqyly óziniń babalar jurtymen birge jaratylǵanyn pash etip qaıtty.
Osyndaı atadan asyp týǵan arda ulyn týǵan eli dep árdaıym maqtan etip otyrady. Sonyń aıǵaǵy, respýblıkadaǵy sportsúıer qaýym Mustafanyń jasy alpysqa tolatyn shaqty atap ótýdi bastap ketti.
***
Telefon arqyly «jarylǵysh qondyrǵy qoıylǵan» dep jalǵan aqparat berý sońǵy ýaqytta kóp taraǵan qubylysqa aınalyp otyr. Alaıda «telefon terrorshylary» nemese «qaljyńqoılar» ózderi jasaǵan áreketten memleketke orasan zor kólemde shyǵyn keletindigin, sondaı-aq munyń sońy qylmystyq jaýapkershilikke aparyp soǵatyndyǵyn qaperge almaýda. Osyndaı paryqsyzdyqtyń kesirinen ótken jylmen salystyrǵanda mundaı oqıǵalardyń kólemi anaǵurlym óse túsýde. Eger 2012 jyly jalǵan aqparat taratýǵa qatysty 8 oqıǵa tirkelse, 2013 jyly quqyq qorǵaý organdary 16 oqıǵany tirkegen. Al ústimizdegi jyldyń nebári úsh aıy ishinde úsh oqıǵa oryn alyp, olarǵa qatysty qylmystyq is qozǵaldy. Jalǵan aqparat taratýshy «terrorshylardyń» mundaı is-áreketteri saldarynan memleketke edáýir kólemde materıaldyq shyǵyn keletindigi aqıqat. Bul týraly «Aıqyn» gazeti «Jalǵan lańkestikke jol joq!..» atty maqalasynda jazyp otyr.
Buryn terrorızm aktisine qatysty jalǵan aqpar bergen adamǵa 200-den 500 aılyq kórsetkish kóleminde aıyppul salý nemese bir jyldan eki jylǵa deıin eńbekpen túzeý jumysyna tartý bolmasa eki jyl merzimge bostandyǵyn shekteý nemese osyndaı merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qoldanylatyn.
Al qazirgi kúni mundaı qylmystyq áreketke barǵan azamattarǵa 200-den 500 aılyq eseptik kórsetkish kóleminde aıyppul salý nemese jeti jylǵa deıingi merzimge bostandyǵyn shekteý, ıá bolmasa alty jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý kózdelgen.
2015 jyly álem tanyǵan, eliniń táýelsizdigi úshin kúresýmen ótken Mustafa Shoqaıdyń týǵanyna 125 jyl tolmaqshy. Osyǵan baılanysty ol kisiniń 125 jyldyq mereıtoıyn atap ótý jóninde elimizdiń árbir túkpirinen baspa betterinde biren-saran maqalalar shyǵyp, aıaqsyz qalyp jatyr. Degenmen osyndaı álem tanyǵan tulǵaǵa óz elinde memleket turǵysynan ne sebepti kórnekti etip Astanamyzda nemese Almatyda tuǵyrly eskertkish ornatpasqa? Mustafa bir aýyldyń, nemese Qyzylorda oblysynyń ǵana azamaty emes, búkil túrki áleminiń betke ustar, eli úshin janyn pıda etken kúresker, eliniń tileýqory emes pe? deıdi «Mustafa Shoqaı» atyndaǵy qordyń tóraǵasy Bazarbaı Atabaev «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Shoqaıǵa memlekettik deńgeıdegi qurmet qajet» atty maqalada.
Qyzylorda qalasyndaǵy, týǵan aýylyndaǵy, Shıeli aýdanyndaǵy, t.b. jerlerdegi Mustafaǵa qoıylǵan eskertkishter men kóshe, mektep ataýlary jáne aıta bersek, Frantsııadaǵy Mustafa Shoqaıdyń turǵan úıiniń janyna ornatylǵan eskertkish te, jergilikti jerdiń ultjandy, betke ustar azamattary men mustafatanýshylardyń ynta-ekpini men qarjysyna oryndalǵan jumystar. Mustafa el táýelsizdigi úshin kúresip ótken ultymyzdyń maqtanyshy emes pe? Sol sııaqty ol kisiniń mereıli datalaryn ıÝNESKO deńgeıine de is-jospar, baǵdarlamasyna engizýge bolady ǵoı dep oılaımyn. Mustekeńniń mereıtoıyn ǵylymı-praktıkalyq konferentsııalar ótkizip, toılap kele jatyrmyz. Bul joly da solaı jasarmyz. Biraq degenmen memlekettik turǵydaǵy kúreskerge memlekettik deńgeıde qurmet kórsetilse eken. Almatydaǵy R.Súleımenov atyndaǵy ýnıversıtettiń professory Kóshim Esmaǵambetov Mustafa Shoqaı týraly «Álem tanyǵan tulǵa» atty kitap shyǵarsa, qazir ol kezinde Imanǵalı Tasmaǵambetov elge jetkizgen Mustafa Shoqaıdyń eńbekteriniń júıesi boıynsha 12 tomdyq kitaptaryn aıaqtap qaldy, deıdi avtor.
«Polshanyń arhıvterinde de «Prometeı» uıymynyń jumystary shaǵýsyz jatyr. Mustafa Shoqaı sol «Prometeı» uıymymen tikeleı aralasyp, «ıAsh Túrkistan» jýrnalyn shyǵarǵanyn kópshiligimiz bilemiz. Mustekeńniń kóp eńbekteri sol arhıvte jatqanyn mustafatanýshy Baqyt Sadyqova da aıtady. Biraq sol muraǵatqa kireıin dese, qarjy tapshylyǵynan qınalatynyn aıtady. Osy jumystardy memleketimiz bolyp qolǵa alýǵa bolmas pa eken? Menińshe, Mustafa Shoqaıdyń 125 jyldyǵy jetim balanyń toıyndaı emes, memleket, ıÝNESKO deńgeıinde atalyp ótip jatsa, ol - ultymyzdyń da, memleketimizdiń de abyroıy», deıdi B. Atabaev.
***
«Lıter» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstanda avtomobıl qurastyrý salasynyń mamandary jetispeıdi. «Qazaqstannyń avtomobıl óndirisi 15 myń kásibı mamanǵa zárý» atty maqalasynda basylym osy máseleni kóterip otyr.
Gazettiń jazýynsha, elimiz birneshe jylda álemge belgili markalardy qurastyrýdy meńgerip aldy. Qazirgi kezde «Made in Kazakhstan» degen belgimen shyǵatyn avtomobılder óndirisine 6500-den astam maman tartylǵan. Olardyń qolynan 30 myńnan astam kólik qurastyrylyp shyǵaryldy. Al aldaǵy bes jyl kóleminde bul kórsetkishti 200 myń kólikke deıin kóterý kózdelgen. Alaıda mundaı mejege jetý úshin kásibı mamandar aýadaı qajet. Degenmen olardy sham alyp izdeseń de tappaısyń. Avtomobıl salasynda mamandar daıyndaý jumysy endi ǵana júıeli túrde qolǵa alyna bastady. Sarapshylardyń málimetinshe, qazir jas mamandy jumysqa alǵan soń da ony óndiriske jiberý úshin qyrýar qarajat pen ýaqyt jumsap, ony taǵy da oqytýǵa májbúr bolýda. Aldymen úsh aı boıy óndiristiń qalaı jumys isteıtinin úıretedi, sosyn jarty jyl boıy jumysshy óndiristiń tehnologııalyq úderisine sińisip ketý úshin oqytylady. Sonymen qatar, óndiristerde 50 shaqty sheteldik mamandar qyzmet etýde. Bul bizdiń personaldy qaıtadan bastan aıaq oqytyp jatqan joǵary dárejeli top-menedjerler. Bul da amalsyzdan jasalyp otyrǵan qadam, óıtkeni elimizde qazir avtomobıl jasaýǵa baǵyttalǵan mamandyqtar joqtyń qasy, dep jazady basylym.
***
Qazaqstandyq ǵalymdar ulttyq sýsyndy jetildirdi, dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti «Kýmys v... tabletkah» atty maqalasynda.
Basylymnyń atap ótýinshe, ony M. Dýlatı atyndaǵy Taraz memlekettik ýnıversıtetiniń professor Nına Gorbatovskaıa basqarǵan bir top ǵalymdary oılap shyǵarǵan. Ol nanotehnologııalardy paıdalana otyryp qasıetti qymyzdyń barlyq paıdaly quramdaryna esh ózgeris engizilmeı, týrıstik saparlar men alys jolǵa shyqqanda taptyrmas ónim retinde jasalǵan.
Bul shyǵarmashylyq top buǵan deıin dárilik ónimder, qurǵaq untaq, sýsabyn, suıyq jáne qatty sabyndar, gelder, shaı jáne basqa da adam densaýlyǵyna paıdaly ónimder oılap tapqan bolatyn. Sonymen qatar, nanodán jasap shyǵarǵan, odan daıyndalǵan un ónimderi, ıaǵnı nan jáne basqa da ónimder ıodqa, temirge, aqýyzdarǵa, dárýmender men basqa da paıdaly mıkroelementterge óte baı bolyp keledi, dep jazady basylym.