Shildehana, besik toı, kindik kesý: Dúnıege sábı kelgendegi salt pen saltanat

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Dúnıege bir perzent kelse, qazaqtyń bir áýleti ǵana emes, búkil aýyl, el-jurt, týys-týǵan, túgel məre-səre qýanady. Salt-dástúrge saı rásimderdi ótkizedi. Solardyń biri parasyn nazarlaryńyzǵa usynamyz.</p>

Foto: dzen.ru

Perzent dúnıege kelip, ony qundaqtap orap, anasynyń qasyna jatqyzǵan soń, joly, jasy úlken bir əıel shashý shashady. Onda dúnıege kelgen perzent ul bolsa:

– Aıdarynan jele sip,

Atoınatar erbolsyn.

Mańdaıynan kún súıip,

Aqyl-oıy mol bolsyn! – dep jaqsy minez, jarasymdy qasıetter darýyn tileıdi. Al, dúnıege kelgen perzent qyz bolsa, onda:

– JúziAıdaı jarqyrap,

Aýylǵa bolsyn ónege.

Bolyp elge shamshyraq,

Jetik bolsyn ónerge! – dep onyń aqyldy, bilimdi, kórikti, ónerli bolýyn tileıdi.

Bul – ómirge jańa urpaq əkelgen ana men ómir esigin alǵash ashqan perzentke degen qurmet pen ıgi tilek. Sondaı-aq, adamdar arasyndaǵy dostyq pen bereke-birlikti arttyratyn ónege.

Bala ananyń janynda jatsa, ana júreginiń dúrsilin estip tynysh uıyqtaıdy əri bolashaqta meıirli, izgi nıetti bolyp ósedi.

Kindik kesý

Qazaq halqy balanyń kindigin ónegeli, úlgi-taǵylymdy kisiler men qýlyq-sumdyqtan pək jas balalarǵa: «Úlgi-taǵylymdy bolsyn, adal, arly bolsyn» degen nıetpen kestiredi de, kesken jerin myqtap baılap, kindik túbine qoıdyń quıryq maıyn jaǵyp, taza dəkemen kindikti aqyryn bastyryp orap tańyp tastaıdy. Qoıdyń quıryq maıy balany túrli jel-quzdan saqtap, kindikti oraǵan dəkeni kindikke jabystyrmaıdy. Al, kindikti syrtynan bastyryp tańyp qoısa, bala jylaǵanda kindigi syrtyna shyqpaı tez túsip, tez jazylady.

«Kindik sheshe», «kindik əke» saılaý

Qazaq saltynda «kindik sheshe», «kindik əke» bolý asa abyroıly is sanalady. Sondyqtan «kindik sheshe», «kindik əke» bolǵysy kelgen kisiler nəreste dúnıege kelmeı turyp-aq, onyń ata-anasyna: «umytyp qalmańyzdar, balańyzdyń kindigin ózim kesemin» dep kúni buryn aıtyp qoıady əri sol kúnnen bastap sol otbasymen jıi qarym-qatynas jasap, túrli jumystaryna qarasyp-qaıyrylysa bastaıdy. Ana bosanǵanda basy-qasynda bolyp, úı sharýalaryna kómektesedi əri balasynyń kindigin kesip, resmı «kindik sheshe» nemese «kindik əke» bolady. Bul salt adamdar arasynda bereke-birlik pen dostyqty nyǵaıtady. Týysty kóbeıtip, óristi keńeıtedi.

Shildehana

Shildehana – jańa týǵan bala men jańa bosanǵan ananyń qurmetine jasalatyn oıyn-saýyq. Shildehana kúzetýge, negizinen, bosanǵan ananyń jaqyn mańdaǵy týys-týǵandary men kórshi-qolańdarynyń jigit-jeleń, qyz-qyrqyndary, sondaı-aq, óner súıer úlken-kishi aýyl adamdary keledi. Onda ər kúni keshte el orynǵa otyryp, maldy qora-lap, as-sý iship, at-kólikterdi otqa qoıǵan soń, bosanǵan ananyń úıine jınalyp ən salyp, kúı tartyp, ózara aıtysyp, jańa bosanǵan ana men nəresteni əsem ənmen əldılep, tətti kúımen terbetedi.

Shildehana ədette bir apta, tipti 40 kúnge deıin sham óshirmeı jalǵastyrylady. Shildehana kúzetýdiń ózindik ǵylymı məni bar.

1. Jas bosanǵan anamen nəresteniń shoshynyp, túrli júıke aýrýlaryna shaldyǵýynyń aldyn alady.
2. Jańa týǵan nəresteniń tunshyǵyp qalýynyń nemese zııandy jəndikterdiń shaǵyp zaqymdap ketýiniń aldyn alady.
3. Jas bosanǵan anamen nəreste ən-kúı, óleń-jyr tyńdap, tez sergıdi. Bala bolashaqta izgi nıetti, óner súıgish, aqkóńil, ashyq-jarqyn bolady.

Balaǵa at qoıý

Jańa týǵan balaǵa at qoıý – ómirlik mən-mańyzy bar, asa ıgilikti is sanalatyndyqtan, qazaq halqy balaǵa at qoıýǵa erekshe kóńil bólip, ómir esigin ashqan ərbir perzenttiń atyn jalpaq jurt syılap-qadirleıtin bilikti, qadirli kisilerge qoıdyrýǵa tyrysady. Ədette balanyń atyn el-jurt kóp jınalǵan shildehana ústinde qoıady. Onda atyn qoıatyn balany: «myna balaǵa at qoıyp berińiz» dep kóp ortasynda otyrǵan bilikti kisilerdiń birine ustatqanda, əjeıler oǵan «baı-baqytty bolsyn» dep shashý shashady. Balany qolyna alǵan kisi onyń qulaǵyna: «Seniń atyń – ... !» – dep úsh ret daýystaıdy da, balanyń betin ashyp, kópshilikke kórsetedi. Syrtta azan shaqyrylady. Mine, bul «at qoıý» dep atalady. Tilimizdegi «azan shaqyryp qoıǵan aty» degen sóz tirkesi sodan qalǵan. Balaǵa azan shaqyryp at qoıǵan soń, úlken kisiler aq batalaryn berip bet sıpaıdy.

Qazaq dəstúrinde, meıli týa salyp shetinep ketsin, meıli aı-kúni tolmaı túsik bolyp tússin, adam beınesin qalyptastyrǵan balaǵa at qoıyp, janaza shyǵaryp jerleıdi. Qazaq halqynyń at qoıý daǵdysynyń ózindik mən-maǵynasy jəne ǵylymı negizi bar, ıaǵnı qazaq halqynyń at qoıýyna qarap onyń tanym-túsinigi, salt-sanasy, arman-tilegi, sondaı-aq, etıkalyq talǵamy men ulttyq bolmysy óte anyq baıqalady.

Qalja berý dástúri

Qalja – bosanǵan anaǵa arnaýly mal soıyp beretin et pen sorpa.

Əıelderdi qurmettep, qadirleıtin halqymyz analar júkti bolǵannan bastap erekshe kútimdep, oǵan «qalja» dep kúni ilgeri erkek qoı əzirlep qoıady. Jańa bosanǵan anaǵa «qalja» berýdiń zor mańyzy bar, ıaǵnı qaljaǵa soıǵan maldyń baýyzdaý qanyn səl aǵyzyp, qalǵan qanyn taza ydysqa quıyp alyp, ony sharby maımen aralastyryp qýyryp, jańa bosanǵan anaǵa, dəri retinde beredi. Pisken moıyndy bólmeı mujyp, «balanyń moıny tez bekisin» dep bıik bir jerge ildirip qoıady. Asyqty jilikti de mujyp, sorpaǵa qandyrady. Mine, bul «qalja jeý» dep atalady.

Qalja jegen əıelder belin tez bekitip, qol-aıaǵyn baýyryna alady. Túrli aýrý-syrqaýlarǵa qarsylyq qýaty artady. Omyraý súti molaıyp, nəreste tez shıraıdy. Omyraý sútine qanǵan bala eseıgende myqty bolady. Sondyqtan úlken kisiler əljýaz jigitterdi kórgende: «Əı, sen týǵanda shesheń qalja jemep pe edi?» – dep keıistik bildiredi.

Foto: Kazinform

Itjeıde (ıtkóılek) kıgizý

Itjeıde – dúnıe esigin ashqan nəresteniń alǵash kıetin (qyrqynan shyqqanǵa deıin) kóılegi. Ədette ıtjeıdeni «kindik sheshe» nemese «kindik əke» bolǵan adam nərestege jumsaq kezdemeden mol etip, tigisin syrtyna qaratyp tigip əke ledi. Nəresteniń ata-anasy oǵan kóılek, shapan kıgizip, qaljaǵa soıǵan maldyń terisi men tóstigin berip qaıtarady. Bala qyrqynan shyqqan soń, kindik sheshe, kindik əkeleri, adal kóılek dep resmı baǵaly kezdemeden kóılek tiktirip əkelip kıgizedi.

Balany besikke salý

Ádette balany besikke kindigi túsken soń salady. Balany besikke salýǵa (bóleýge) erekshe mən beriledi. Balany besikke salarda «tyshty ma» yrymy jasalady. Onda balany besikke salýǵa jınalǵan əıelderdiń bireýi: «tyshty ma?» dep daýystaǵanda, besikti aınala otyrǵan əıelder: «tyshty, tyshty» desip, besiktiń túbek salar tesiginiń astyna tosylǵan qoldarǵa, baýyrsaq, qurt, irimshik, qant, kəmpıt tastaıdy. Ony alǵan balalar talasa-tarmasa jeıdi. Balany alǵash besikke balaly-shaǵaly, ınabatty kisilerdiń biri salady.

Balany besikke bóleýdiń ózindik ǵylymı məni bar. Ədette, besikke bólengen bala túzý, symbatty bolyp ósip, dəretine bylǵanbaı taza bolady. Zııandy jəndikterdiń shaǵýynan qorǵaıdy. Kóshkende at ústinde alyp júrýge óte qolaıly bolady. Al, «tyshty ma» aıtý – jańa dúnıege kelgen səbıge qut darysyn, nesibeli bolsyn, artynan baılyq saýlap júrsin degen nıetpen isteledi.

Foto: assembly.kz

Besik alastaý

Balany besikke bóler kezde ərdaıym eń aldymen besikti mindetti túrde alastaıdy. Besikti kóbinde arsha búri-shyrpysyn tamyzyp, ol bolmasa, sham, shaqpaq, sirińke taly sekildi jaryq shyǵaratyn zattardyń birin paıdalanyp, besiktiń bas-aıaǵyn tegis aınaldyra:

– Alas, alas, alas!

Ər pəleńnen qalas!

Kózi jamannyń kózinen alas!

Tili jamannyń tilinen alas!

Ýy jamannyń ýynan alas!

Alas, alas, alas!

Qyla gór, Alla, myń pəleden qalas! – dep besikti alastap shyǵyp, onan soń baryp balany bóleýge kirisedi. Besik alastaýdyń da ózindik ǵylymı negizi bar:

1. Arshanyń mıkrob óltiretin qasıeti bar. Sondyqtan bul balanyń deni saý bolyp ósýine septigin tıgizedi.
2. Ot jaryǵymen besikti alastaý zııandy jəndikterden saqtandyrý úshin qajet. Balany besikten sheship alǵan soń, túbek-shúmegin jýyp, kórpe-jastyǵy men jórgegin kúnge jaıyp otyrady.

Qyrqynan shyǵarý

Nəreste úshin qaýipti dep sanalatyn 40 kún ótken soń, ata-ananyń kóńili ornyna túsip, balany qyrqynan shyǵarý qamyna kirisedi. «Asyqsań jaqsylyqqa asyq» dep ul balany 37-39 kún, qyz balany 40-42 kúnnen qaldyrmaı qyrqynan shyǵarady.

Balany qyrqynan shyǵararda shomyldyratyn ydystyń túbine kúmis júzik, kúmis bilezik sııaqty zattar salyp, 40 qasyq taza sý quıyp qoıady. Balany qyrqynan shyǵarýdyń da ózindik ǵylymı məni bar. Sýǵa kúmisti bala adal, aq, pək bolsyn dep salady. 40 qasyq sýdy yryzdyǵy sýdaı mol bolsyn dep quıady. Balany qyrqynan shyǵarǵan əıelder bilezik, júzikterdi bólisip alady.

Balany shomyldyryp bolǵan soń, qaryn shashy men tyrnaǵyn ınabatty, syıly aqsaqaldardyń birine aldyryp, ol kisige shapan kıgizedi.

Balany shomyldyrar aldynda sheship alǵan «ıtjeıdege» qant, kəmpıt, baýyrsaq túıip, bir balanyń moınyna taǵyp qoıa beredi. Aýyl balalary ony qýyp júrip ustap, qant-kəmpıtin jep, jeıdeni əkelip beredi.

Qyrqynan shyqqan balany anasy kóterip, ata-əjeleri men týys-týǵandarynyń úıine alyp keledi. Ata-əjeleri qyrqynan jańa shyqqan nəresteniń betinen súıip, aq batalaryn berip, oǵan taı-taıynsha, qozy-laq syılap, kóılek-shapan kıgizip qaıtarady. Anasyn da erekshe kútedi.

Materıal Aıyp Núsipoqasulynyń «Tal besikten jer besikke deıin» atty kinabyna negizdelip daıyndaldy.