ShQO-lyq kásipker talqan jasaýdy kiris kózine aınaldyrǵan

ÓSKEMEN. QazAqparat – Shyǵys Qazaqstan oblysy Zaı̆san aýdany Daı̆yr aýylynyń turǵyny Mamyrbek Birlik tarydan talqan jasap nápaqasyn tabýda. Búginde onyń «Batyr bala» atty talqany naryqqa shyǵyp, otandyq ónimniń órisin keńeıtken. Jýyqta QazAqparat tilshisi ulttyq taǵamdy ulyqtap júrgen kásipkermen suhbattasyp qaıtty.

- Jeke kásippen aınalysý jaıly oı qalaı keldi?

- Otbasymyzben 2003 jyly Qytaı elinen atajurtqa qonys aýdardyq. Negizinen bala kúnimnen sýret salýdy jaqsy kóretinmin. Keıin 2004 jyly Almatydaǵy Temirbek Júrgenov atyndaǵy Qazaq qlttyq óner akademııasyna oqýǵa tústim. 2010 jyly atalǵan oqý ordasyn támámdap, qaıta aýylyma qaıttym. Aýylda ol kezde jumys tabý múmkin bolmady. Eki qolǵa bir kúrek tappaı sandalǵansha, qoradaǵy azyn-aýlaq maldyń basyn biriktirip, aǵa-baýyrlarymmen birge «Qabyl» sharýa qojalyǵyn qurdyq. Kásibimizdiń irgetasy osylaı qalandy. Sodan bastap mal tuqymyn asyldandyryp, et óndirisimen aınalystyq.

- Talqan shyǵarýdy qashannan beri qolǵa aldyńyz?

- Aýyldy jerde jumys joq deý synyqqa syltaý tapqanmen birdeı. Kerisinshe aýyl kásip ashýǵa úlken múmkindik beredi. 2018 jyldan bastap «Qabyl agro» JShS-syn qurdyq. Buǵan deıin tek shıkizat óndirýmen ǵana aınalyssaq, endi ony óńdep, naryqqa shyǵaratyn seriktestik ashtyq. Bir ǵana tarynyń ózinen 4-5 túrli ónim shyǵarýǵa bolady. Mysaly, tary jarmasy, tary talqany, jent, sók jáne balalarǵa arnalǵan talqan. Sondaı-aq arpa, suly, bıdaı talqanyn da tartyp shyǵaryp jatyrmyz. Endi aldaǵy ýaqytta júgeriden de talqan jasaýdy josparlap otyrmyz. Talqan juǵymdy, qunarly taǵam bolǵandyqtan, tutynýshylar sany kún sanap artyp keledi.

- Talqanynyń quramynda ne bar?

- «Batyr bala» talqany negizinen aty aıtyp turǵandaı balalarǵa arnalǵan. Ol tek aýdan kóleminde ǵana emes, respýblıkamyzdyń túkpir-túkpirine tarap jatyr. Ár shańyraqtyń bir batyry bar. Balalar osy talqannan shabyt, kúsh-qýat alsyn dep «Batyr bala» atadyq. Ulttyq taǵamymyzdy maqtanyshpen jesin degen nıet boldy.

Shynyn aıtqanda, qazir búldirshinderimizdiń tamaqtaný úrdisi buzylyp barady. Dúkendegi túrli táttiler balanyń densaýlyǵyna qanshalyqty zııan ekeninen kópshilik beıhabar. Talqanynyń ereksheligi - quramynda hımııalyq qosyndysy joq taza ónim. Atalǵan talqan tek qoıdyń quıryq maıy, arpa, bıdaı, tary talqandarynyń qosyndysynan jasalady.

Talqandy ózińizben birge alyp júrýge de yńǵaıly. Aldaǵy ýaqytta ónim túrlerin kóbeıtýdi kózdep otyrmyz. Balalarǵa arnalǵan talqan búginde Nur-Sultan, Almaty, Taldyqorǵan qalalary men Shyǵys Qazaqstan oblysynda saýdaǵa qoıylǵan. Seriktestigimiz kúnine 2-3 tonna ónim shyǵarýǵa qaýqarly. Dese de, karantın talaptaryna baılanysty qazir kúnine 500-600 keli ónimmen shektelip otyrmyz.

– Ulttyq taǵamnyń densaýlyqqa qandaı paıdasy bar?

– Tarynyń emdik qasıeti mol ǵoı. Ata-babamyz uzaq aýrýdan álsiregen naýqastyń densaýlyǵyn ashyǵan kójemen kótergen. Bul baýyrdyń, búırektiń jumysyn jaqsartady. Qyzdyrǵan tary isikti basyp, tis aýyrǵandy toqtatady. Erte zamanda tarynyń emdik qasıetin bilgen emshiler baýyrǵa taptyrmas em ekenin aıtqan. Tary kóje - ári sýsyn, ári tamaq.

- Alǵa qoıǵan josparlaryńyz qandaı?

- Maqsatym – ulttyq taǵamdarymyzdy ulyqtap, óskeleń urpaqqa dáripteý. Aldaǵy ýaqytta Naýryz kójeni de óńdep, alyp júrýge yńǵaıly etip jasaýdy josparlap otyrmyn. ıAǵnı, halyqqa kójeni tek Ulystyń uly kúninde ǵana emes, kez kelgen kezde ishe alatyndaı jaǵdaı jasaǵym keledi. Ulttyq ónimderimizdi zertteý maqsatynda kitap jazýdy da kózdegenimiz bar.

- Áńgimeńizge kóp raqmet!

Talǵatjan Muhametbekuly