ShQO-daǵy tabıǵı qoryqtarda qustyń 280 túri mekendeıdi
ShQO Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi aýmaqtyq ınspektsııasy táýelsizdik jyldarynda atqarylǵan jumystardy qorytyndylady.
«Memlekettiń egemendigi ulttyq mura bolyp sanalatyn baı ósimdik pen janýarlar álemin kóbeıtýge, olardy qorǵaýǵa múmkindik berdi. Óńirdegi orman qorynyń alańy 3 mln 843 myń gektardy quraıdy. Bizde Qazaqstandaǵy ormannyń jartysynan kóbi ornalasqan. Onda qaraǵaı, shyrsha, balqaraǵaı, sibir qaraǵaıy syndy aǵashtar bar», - dedi ınspektsııa basshysy Dildábek Orazbaev.
Oblysta eki memlekettik tabıǵı qoryq bar. Olar – Batys-Altaı qoryǵy jáne Marqakól qoryǵy. Eki memlekettik ulttyq tabıǵı saıabaq osynda ornalasqan – Qatonqaraǵaı jáne Tarbaǵataı ulttyq saıabaqtary. «Semeı ormany» memlekettik orman rezervaty da bar.
Aımaq boıynsha birinshi bolyp Marqakól memlekettik tabıǵı qoryǵy quryldy. Qoryq dırektorynyń mindetin ýaqytsha atqarýshy Álisher Qurmanbaev atap ótkendeı, qoryqtyń ashylýyndaǵy negizgi maqsat – Ońtústik Altaı tabıǵat keshenin, Marqa kólin saqtap qalý.
«Bul álemdegi eń taza kólderdiń biri. Onyń móldirligi 5-9 metrge jetedi. Sýda hlororganıkalyq pestıtsıdter múldem joq. Marqa kólinde balyqtyń 4 túri bar, atap aıtqanda sibir lenogi, harıýs, golets, peskar. Marqakól tarıhyna aınalǵan sibir lenogi qoryq emblemasyna engizilgen», - dedi ol.
«Qatonqaraǵaı» memlekettik ulttyq tabıǵı parkiniń dırektory Janbolat Tynybekovtiń sózinshe, saıabaq aýmaǵynyń 34 paıyzy ormandy alqap. Onda ósimdiktiń myńnan astam, qustardyń 280 túri mekendeıdi. Olardyń ishinde Qyzyl Kitapqa engen qustardyń 25 túri, sútqorektilerdiń 69 túri bar. Sońǵy jyldary Qatonqaraǵaı ulttyq saıabaǵynda buryndary belgili bolmaǵan, qustardyń jańa túri tabyldy. Ol – úlken jasymaq, gýmennık, alakóz qara úırek jáne basqalary.
Qar barysy mekendegen jerge turaqty monıtorıng júrgiziledi. Sonyń barysynda tabıǵı park aýmaǵynda birinshi ret barys Ońtústik-Altaı shatqalynan baıqaldy. 2020 jyly qar barysyn úsh márte Sarymsaqty shatqalynda fototuzaqtar túsirip alǵan.
«Tarbaǵataı» ulttyq tabıǵı qoryǵy týraly qoryqtyń bas dırektory Álibek Toqymtaev aıtyp ótti.
«Bul qoryq ózgelermen salystyrǵanda áldeqaıda jas. 2018 jyly quryldyq. Ulttyq qoryq Úrjar aýdanyndaǵy Tarbaǵataı taýy shatqalynda ornalasqan. Onyń aýmaǵynda tarıhı-mádenı nysandar, ejelgi tarıhı qorǵandar ornalasqan. Sonlaı-aq bul jerde tastaǵy jazbalar men sýretter de kezdesedi. Ósimdiktiń 1640 túri ósedi, olardyń 35-i Qyzyl Kitapqa engen. Janýarlardyń 376 túri mekendeıdi», - dedi ol.
Ulttyq qoryqta ekologııalyq týrızm damýda. Bul úshin 4 marshrýt bekitilgen, qazirgi ýaqytta onyń eki marshrýty boıynsha týrıster qabyldanýda.