ShQO-da Naýryzǵa oraı 300-den astam shara ótti
Áz-Naýryzǵa oraı oblystyń barlyq qalalary men aýdandarynda jappaı merekelik sharalar ótti.
Úrjar aýdanynda Naýryz meıramyna arnalǵan mádenı-kópshilik, sporttyq is-sharalar ótti. «Armysyń, áz Naýryz!» atty basty merekelik shara 22 naýryz kúni aýdan ortalyǵy – Úrjar aýylynda boldy.
Táýelsizdik alańynda ulttyq naqyshtaǵy qazaqy úıler ornalastyryldy. Shara «Ulys kúni úkili Úrjarda!» teatrlandyrylǵan qoıylymmen bastaldy. Kıiz úılerge «Han batyr Qabanbaı 330 jyl», «Dinmuhamed Qonaevtyń 110 jyldyǵy», «Án padıshasy – Roza Baǵlanova», «Muhtar áýezovtyń týǵanyna 125 jyl», «Ult ustazy - Ahmet Baıtursynov», «Áset Naımanbaıulynyń 155 jyldyǵy», Balalar jylyna oraı «Bala – bizdiń bolashaǵymyz», «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik rámizderine 30 jyl» taqyrybynda ataýlar berilip, bezendirildi.
«Úrjar barysy» atty qazaqsha kúresten aýdandyq týrnır, altybaqan tebý, «Naýryz doda» gir kóterý jáne basqa da ulttyq oıyn túrlerinen jarystar ótip, «Naýryz-olja» merekelik jármeńkesi uıymdastyryldy.
Glýbokoe aýdanynda jergilikti jurtqa kontsert qoıyldy. Saz mektebiniń oqýshylary men ustazdary halyqqa qazaqtyń ádet-ǵuryptarynyń biri «Tusaý kesý» rásimin kórsetti. Sondaı-aq áıelder arasynda Naýryz kóje pisirýden saıys ótkizildi.
Marqakól aýyldyq okrýginde turǵyndarǵa arnap ortalyq alańǵa úlken dastarhan jaıyldy. Onyń basty sáni – naýryz kóje boldy. Munda kıiz úı qalashyǵy, dástúrli arqan tartys jáne etnomádenı birlestikterdiń qatysýymen merekelik kontsert uıymdastyryldy.
Aıta keteıik, jalpy oblys boıynsha Ulystyń uly kúnine arnalǵan 300-den astam shara ótti.