ShQO-da qaǵandar beınelengen altyn táj artefaktiler tabyldy
Bul týraly óńir basshysy Danıal Ahmetov ǵalymdarmen, arheologtarmen kezdeskennen keıin málim etti.
«Eki kún buryn ǵana belgili arheolog Zeınolla Samashev Tarbaǵataı aýdanynda qaǵanat basshylary beınelengen altyn táj artefaktilerin tapty.
Búgingi kúnge deıin arheologııalyq qazba jumystary kezinde mundaı kóne jádigerler kezdespegen edi. Bul álemdik jańalyq jaqynda jaryq kóretin úsh tomdyq kitap betterine enetinine, al artefaktiler murajaı eksponattarynyń arasynan laıyqty oryn alatynyna senimdimin», - dep atap ótti Danıal Ahmetov áleýmettik jelidegi paraqshasynda.
Esterińizge sala keteıik, aımaq basshysy Qazaqstan tarıhyna arnalǵan úsh tomdyq kitap redaktsııasynyń quramyna kiretin tarıhshy-ǵalymdarmen jáne arheologtarmen kezekti ret kezdesti.
Bul basylymǵa professor Z.Samashevtyń basshylyǵymen qazba jumystary júrgizilip jatqan ejelgi túrki dáýiriniń óte qyzyq eskertkishi – Eleke Sazy shatqalyndaǵy ǵıbadat etý-eske alý ǵımaratyna baılanysty ǵylymı-zertteý jumysynyń nátıjeleri kiredi.
«Bul kitapty jazýǵa qundy tarıhı jańalyqtar ashqan kórnekti ǵalymdar atsalysyp jatyr. Ǵalymdardyń bilimi men kásibılikterine kúmán joq. Bul óte mańyzdy. Olar kez kelgen túsinispeýshiliktiń aldyn alatyn jáne ony boldyrmaýǵa, bastysy tarıhı ári senimdi faktilerdi jarııalaýǵa aıanbaı eńbek etip jatyr», - dedi oblys ákimi.
Dáýirlik tarıhı eńbektiń bir bóligi Qazaqstannyń qalyptasý tarıhyna ólsheýsiz úles qosqan tulǵalarǵa arnalmaq. Úsh tomdyq kitapta 1985-1991 jyldar aralyǵyndaǵy kezeń erekshe baıandalýy tıis.
Aıta ketken jón, Eleke Sazy shatqalyndaǵy tastan salynǵan úlken ǵıbadat-eske alý ǵımaraty eki quramdas bólikten turady. Joǵary jaǵy kesilgen pıramıda túrindegi ǵıbadathana jáne oǵan irgeles labırınt bar. Tastan salynǵan ǵımarat qırandylaryn zertteý jumystary 2020 jyly bastaldy.
Eskertkish Batys Túrik qaǵanaty qaǵandarynyń biriniń qurmetine salynǵan. Boljam boıynsha onyń denesi osynda jerlengen.
Kóp jyl buryn osy jerden basy synǵan qaǵannyń músini tabylǵan bolatyn. Ol qazir QR Ulttyq mýzeıinde saqtaýly.
Jaqynda arheologtar kóptegen qarý-jaraq pen at ábzelderin tapty. Kıimde áshekeıler men oıý-órnek japsyrmalary bar. Bezendirilgen beldik kezdesedi.
Mundaǵy áshekeılerdiń keı jerleri balqyp ketken.
Sonymen qatar, ǵıbadathana túbindegi aınalasy qorshalyp, órtengen jerdiń mańaıynan tutqalary bar qola ydys, tostaǵan jáne basqa da zattar tabyldy.
Tabylǵan zattar arasynda altyn taqqa taǵylǵan qaǵandardyń sýretteri bar eki altyn alqa úlken qyzyǵýshylyq týdyrady. Taqtyń oń jáne sol jaǵynda tize búkken qyzmetshilerdiń sýretteri beınelengen. Keıipkerdiń órilgen shashy men kıim bólshekteri anyq kórinedi. Sýretterdiń birinen qaǵan betiniń keskinin kórýge bolady.
Tarıhshylar men arheologtar ejelgi túrkilerdiń kórkem mádenıeti men sándik-qoldanbaly óneriniń osy bir óte sheber týyndylary ımperator beınesiniń ıkonografııasyn, sondaı-aq memlekettik atrıbýtıkanyń buryn-sońdy belgisiz bólshekterin-zoomorftyq bezendirilgen shyntaqshasy bar taqtyń qurylysyn, tájderdiń túrlerin jáne t.b. egjeı-tegjeıli kórsetetin kórnekti derekkóz bolatynyn aıtady.
Bul ortaǵasyrlyq jańa tarıhı derek kózi bolyp sanalady. Ol qaǵanattyń áleýmettik-saıası qurylymyn, dinı kózqarastaryn, sot rásimderin jáne t.b. máselelerge
qatysty suraqtarǵa jaýap beredi.
Tabylǵan materıaldar túrki etnostarynyń tarıhy men mádenıetiniń túrli aspektilerin zertteýmen aınalysatyn álemniń túrli elderi men ǵylymı ortalyq zertteýshileriniń qyzyǵýshylyǵyn týdyratyny kúmánsiz.