ShQO-da ataýly áleýmettik kómekti berý máseleleri talqylandy
Keńes otyrysynda2017-2021 jyldarǵa arnalǵan Nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerliktidamytý, «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrý jáne jańa formattaǵyataýly áleýmettik kómekti taǵaıyndaý máseleleri talqylandy.
Búgingi kúni Shyǵys Qazaqstan oblysynda halyqty jumyspenqamtý organdaryna 25,3 myń azamat ótinish bildirdi. Baǵdarlama aıasynda 19,5 myńadam qamtyldy. Olardyń kópshiligi-57% jumyssyzdar, 18% - ózin-ózi jumyspenqamtyǵan adamdar. Onyń ishinde 43% - áıelder, 27% - jastar, 6% - azqamtylǵandar, 3% - múmkindigi shekteýli tulǵalar. 15,4 myńnan astam adam, al bulótinish bildirgenderdiń 60% jumyspenqamtý sharalarymen qamtamasyz etildi. 8,5 myń adam qoldanystaǵy bos oryndarǵajumysqa ornalastyryldy.
Baǵdarlamany iske asyrýǵa aýqymdy qarajat - 8,7 mlrd teńge kózdelgen. Resýrstardy tıimdi jáneataýly bólý qajettigi týraly máseleni kún tártibine qoıdyq – dedi oblysákiminiń orynbasary Ásem Núsipova.
Sonymen qatar, oblys ákiminiń orynbasary jumysty jaqsartýdyqajet etetin birneshe baǵytty atap ótti:
Birinshiden, «Qysqamerzimdi kásiptik oqytý»baǵytyboıynsha jaqsy dınamıka baıqalýda, 1 tamyzdaǵy málimetter boıynsha 2458 adamjiberildi (jyldyq josparǵa 66%), biraq oqytylǵandardyń jumysqa ornalasý paıyzytek 31%-dy quraıdy. Meniń oıymsha, iri qalalar óz potentsıalyn tolyqpaıdalanbaıdy - Semeı qalasy oqyǵandardyń 11%-yn ǵana, al Óskemen - 28% - ynjumysqa ornalastyrdy. Qysqa merzimdi kásiptik oqytýǵa 625 mln. teńge bólindi,árıne, bıýdjet qarajatyn barynsha tıimdi paıdalanǵan jón.
Ekinshiden, «Jappaıkásipkerlikti damytý» baǵdarlamasynyńbaǵytyn júzege asyrýǵa 4,5 mlrd teńgeden astam qarjy bólingen. Bul somanyńbasym bóligi - 3,5 mlrd teńge, aýyldyq eldi mekenderde jáne shaǵyn qalalardaturatyn 956 adamǵa shaǵyn nesıe berýge baǵyttalǵan. 1 tamyzǵa oblystyń jumyspenqamtý ortalyqtary 1022 joldama berdi. Bul jaman kórsetkish emes. Sonymen qatar,qarjy ınstıtýttary 2,8 mlrd teńgeden astam somaǵa 718 ótinim qabyldady.Qazirdiń ózinde 564,5 mln teńgege 134 ótinim maquldandy. 1,8 mlrd teńgege 471ótinim qarjylandyryldy. Kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylardy qoldaý aıasynda98 mln teńge somasyna 30 nesıe berildi, 26 joba jumys isteýde.
Qalalarda shaǵyn nesıelendirýge 1 mlrd teńgeden astam qarjybólindi. 210 adamdy qamtý josparlanýda.Qarjylandyrýǵa 86 joba maquldandy, onyń ishinde jalpy somasy 920,9 mln.teńgege81 joba nesıelendirildi.
Osy baǵyt boıynsha kóp balaly otbasylardy nesıelendirýmenqamtý – eleýli emes. Jyl sońyna deıin osy baǵyt boıynsha qarajat osy sanattaǵyadamdarǵa da jetýi úshin barlyq kúsh-jigerimizdi jumsaýymyz kerek. Tıistitapsyrma kásipkerlik basqarmasyna jáne «Atameken» palatasynyńoblystyq fılıalyna berildi.
Úshinshiden, bizbaǵdarlamanyń osyndaı baǵytyn iske asyrýǵa asa nazar aýdarýymyz kerek. Jańabıznes-ıdeıalardy iske asyrýǵa 100 AEK deıingi mólsherde memlekettik granttarberý (268 adamǵa 67,7 mln.teńge). 1 tamyzdaǵy málimetter boıynsha 45,2 mln teńgesomasyna 179 grant (66,8%) maquldandy jáne qarjylandyryldy. Onyń ishinde 5 grantaz qamtylǵan jáne kóp balaly otbasylarǵa berildi.
Az qamtylǵan jáne kópbalaly otbasylarǵa, eńbekke qabilettimúgedekter men jastarǵa 200 AEK grant berýge 1277 adamǵa 644,9 mln.teńgeqarastyryldy. Qazirgi tańda 46 mln.teńge somasyna 91 grant maquldandy jáneqarjylandyryldy, onyń 79-y - kópbalaly otbasylar úshin 39,9 mln teńge.
Bul baǵytta biz jumysty aıtarlyqtaı arttyrýymyz kerek.Alaıda, memlekettik qoldaý túrindegi óteýsiz qarajatty az qamtylǵan jánekópbalaly otbasylar ǵana emes, sondaı-aq basqa sanattaǵy azamattar da alýǵaasyqpaıdy. Keńes barysynda óz isin ashýǵa grant alǵannan keıin rásimderden ótip,qarajattyń maqsatty taǵaıyndalýyn rastap, JK tirkeý qajet degen pikir aıtyldy. Kópbalaly otbasylarǵa keletinbolsaq, grant alǵan jaǵdaıda adamdar ataýly áleýmettik kómekten aıyrylýǵaqorqady, ol alýshynyń kiris deńgeıine baılanysty ekeni málim.
Áleýmettik qorǵaý basqarmasyna, sondaı-aq aýdandar menqalalardyń ákimdikterine biz jasampaz eńbektiń artyqshylyqtary týraly, jumyspenqamtýǵa járdemdesýdiń belsendi nysandaryna mindetti túrde qatysý shartymenberiletin memlekettiń shartty aqshalaı kómeginen góri kóbirek tabys beretin zańdyjumyspen qamtýdyń qajettiligi týraly aqparattyq-túsindirý jumystaryn júrgizýtapsyryldy.
Tórtinshi, AÁK tóleýge 11,1 mlrd teńge bólindi, onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten 9,7 mlrd.teńgeden astam. Aǵymdaǵy jyldyń basynan ataýly kómek 17 851 otbasyna (85 696adam) 4 689,4 mln.teńgege taǵaıyndaldy, onyń ishinde 2019 jyldyń sáýirinenbastap 14 549 otbasyna (70 630 adam) 3 695,3 mln teńgege.
Ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaý tetiginiń ózgerýinátıjesinde 2 608 otbasyna (13 349 adam) 2019 jylǵy 1 sáýirge deıintaǵaıyndalǵan áleýmettik tólemder 642,4 mln.teńge somasyna (sáýir-shildeaılarynda) qaıta esepteý júrgizildi.
AÁK taǵaıyndaýdyń aıqyndylyǵy úshin jáne kómek shyn mánindemuqtajdarǵa jumsalýy úshin búgingi kúni AÁK taǵaıyndaý úshin monıtorıng boıynshajumys toptary quryldy. AÁK alýshylar málimdegen tabystar men mindetti zeınetaqyjarnalarynyń 10% - yn eskere otyryp, eseptelgen tabystar boıynsha aıyrmashylyqtarbar otbasylarmen ataýly jumys júrgiziledi.
Keńeste AÁK taǵaıyndaýdyń júıeli máseleleri de talqylandy.Oblysta AÁK alýshylar arasynda Jumyspen qamtýdyń belsendi sharalaryna tartylýyqajet eńbekke qabiletti quramy bar otbasylardyń joǵary úlesi bar. Budan basqa,AÁK alýshylar otbasylarynyń jeke kiristeri tólenetin kómekten birneshe ese az,sondaı-aq AÁK alýshylar arasynda memlekettik sektorda jumys isteıtin adamdardyńsanaty bar.
Selektorlyq keńeste QR Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń ShQO boıynshadepartamentiniń basshysy Janna Qabdoldaqyzynyń baıandamasy tyńdaldy, ol AÁKtaǵaıyndaý jatatyn memlekettik qyzmet kórsetý kezindegi táýekelderdi aıtty.
Kóleńkeli ekonomıkanyń ósýi, halyqtyń ishki kóshi-qony, JKtabysynyń tómendeýi, neke buzý faktileriniń artýy, halyq arasynda masyldyqkóńil-kúıdiń ósýi - selektorlyq jıynda aıtylǵan baıandamanyń negizgi jelisi.Sondaı-aq, Qyzmet kórsetý standarty men reglamentin taldaýǵa úlken kóńilbólindi, onda kemshilikter men kollızııalar anyqtaldy. Áleýmettik qorǵaý basqarmasyna,aýdandar men qalalardyń ákimdikterine AÁK taǵaıyndaýdyń zańdylyǵyn jáne naqtyreglamenttelýin qamtamasyz etý maqsatynda normatıvtik qujattardy ózgertýjóninde usynystar engizý usynyldy.
Qorytyndysynda qonys aýdarýshylar men oralmandardy qabyldaýboıynsha kórsetkishterdiń oryndalý máselesi boıynsha. Aımaqtyq kvota boıynsha jumyskúshi mol óńirlerden 2161 adamdy kóshirý qajet, onyń ishinde 1566 adam qonysaýdarýshylar men 595 adam oralmandar.
2019 jyldyń 1 tamyzyna 772 adam kóshirildi, onyń ishinde qonysaýdarýshylar - 648 adam, oralmandar - 124 adam. Máselen, Almaty oblysynan 361adam, Túrkistan qalasynan - 104, Qyzylorda oblysynan - 79, Jambyl oblysynan -74, Mańǵystaý oblysynan - 8 jáne Shymkent qalasynan - 22 adam kóship keldi. Arysqalasynyń turǵyndarymen jumys júrgizilýde. Qonys aýdarýshylardyń 74 otbasy birjylǵa qarastyrylǵan materıaldyq kómek somasyn alyp, úılerdi jeke menshikke satypaldy. 650 qonys aýdarýshynyń 266 eńbekkejaramdy 400 adamnan, onyń ishinde turaqty jumys oryndaryna – 232 adam,áleýmettik jumys oryndaryna, jastar tájirıbesine, qoǵamdyq jumystarǵa - 23adam, kásipkerlik qyzmetpen-11 adam jumysqa ornalastyryldy.
Alaıda, keńeste ózekti máseleler de aıtyldy. Birinshiden,búgingi kúni kóshýge jáne turǵyn úıdi jaldaýǵa usynylǵan materıaldyq kómek kópadamdar úshin qonys aýdarýǵa mańyzdy yntalandyrý bolyp tabylmaıdy. Ekinshiden,jiberýshi Tarap, eńbek kúshi mol óńirler osy baǵytta jetkiliktiaqparattyq-túsindirý jumystaryn júrgizbeıdi. Oblys delegatsııasy shyǵyp qalýóńirlerimen uıymdastyrylǵan kezdesýler Almaty, Jambyl, Qyzylorda, Mańǵystaýjáne Túrkistan oblystaryna turaqty túrde aqparattyq-túsindirý jumystarymenbarady. Barlyǵy 108 kezdesý ótkizilip, 716 adam kóshýge nıet bildirdi, 91 adamkóshti.
Oblystyń barlyq qalalary men aýdandaryna jumysty kúsheıtýjáne 1 qazanǵa deıin aıaqtaý tapsyryldy. Búginde100% kvota tek Rıdder qalasynda ǵana oryndalǵan. Qalǵan qalalar men aýdandardakórsetkishterdi jaqsartý kerek. Sondyqtan da aýdan ákimdikterine, ásirese shekaramańyndaǵy ákimdikterge osy baǵyttaǵy jumysty jandandyrý jáne josparlanǵankórsetkishterdi oryndaý baǵytyndaǵy jumystardy kúsheıtý tapsyryldy.