Shyńǵys han men Joshy ulysy bolmaǵanda Orta Azııa halqy arab-parsy tildi bolýy múmkin edi – Dúken Másimhanuly
Halyqaralyq konferentsııa barysynda R.B. Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń dırektory Dúken Másimhanuly Joshy ulysynyń 800 jyldyǵyn atap ótýdiń mańyzdylyǵyna toqtaldy.
– Memleket basshysy Ulttyq Quryltaıdyń ótken jylǵy otyrysynda Joshy ulysynyń 800 jyldyǵyn memleket kóleminde tııanaqty túrde atap ótýge tapsyrma berdi. Sonymen bıyl Joshy ulysynyń 800 jyldyǵy respýblıka kóleminde ótip jatyr. Biraq atap ótý bul – toı toılaý, as iship, aıaq bosatý degen sóz emes. Shyn máninde, Qazaq handyǵynyń túp tamyry, bastaý kózi Joshy ulysy ekenin negizdeý. Biz árıne, eshteńeni oıdan shyǵarmaımyz, tarıhtyń ózi solaı qalyptasqan, - dedi ol.
Sondaı-aq, ınstıtýt basshysy Shyńǵys han men Joshy ulysy bolmaǵanda Ortalyq Azııa óńiri men halyqtary qandaı baǵytta damıdy degen taqyrypta pikir bildirdi.
– Keıde zııaly qaýym ortasynda Shyńǵys han týraly daý týyndap jatady. Biraq másele, Shyńǵys hannyń qazaq bolǵandyǵyna ne ózbek, mońǵol, qyrǵyz bolǵandyǵynda emes. «Eger ol bolmaǵanda Ortalyq Azııa qaı baǵytta damıtyn edi, qandaı mádenıetpen áripteletin edi» degen máselede. Menińshe, Shyńǵys han bolmaǵanda bizdiń Ortalyq Azııa óńiri sol kezde qanatyn keńge jaıyp kele jatqan ıslam dininiń aýqymyndaǵy arab-parsy tildi halyqtardyń mekeni bolyp shyǵý da ǵajap emes edi. Al biz úshin Shyńǵys hannyń eńbegi – bizdiń osy uly dalada túrki halyqtary retinde qalyptasýymyzǵa, túrki halyqtary retinde memleket qurýymyzǵa negiz salyp berdi. Ásirese, Shyńǵys hannyń eki ulynan taraǵan Joshy ulysy men Shaǵataı handyǵy bizdiń búgingi túrki halyqtarynyń memleket bolýyna negiz qalap berdi, - dep atap ótti Dúken Másimhanuly.
Eske salaıyq, buǵan deıin Joshy hannyń 800 jyldyǵyna arnalǵan ekspedıtsııa Túrkistanǵa jetkenin jazǵanbyz.
Sondaı-aq Qazaqstanda Joshy esimdi 31 adam tirkelgenin jazǵan edik.