Shymkenttegi asa ózekti problemalar — ınfraqurylym jáne logıstıka
Іs-sharada Máýlen Áshimbaev Memleket basshysynyń bastamasymen elimizde Ádiletti Qazaqstan qurý, memlekettilikti nyǵaıtý jáne azamattardyń ál-aýqatyn arttyrý jolynda keshendi reformalar júzege asyrylyp jatqanyn atap ótti.
Bul baǵyttaǵy belgilengen mindetterdi oryndaý barlyq múddeli taraptyń belsendi ári júıeli ózara is-qımylyn talap etedi.
Sondaı-aq atalǵan salada jumystyń jańa formaty qajet.
«Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń bastamasymen qolǵa alynǵan reformalardyń nátıjesinde áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası salada úlken ózgerister boldy. Bılik tarmaqtarynyń arasyndaǵy teńgerimdilik kúsheıip, saıası básekelestik artty. Sondaı-aq memlekettik ınstıtýttar keshendi túrde jańǵyrtyldy. Sonyń nátıjesinde qazirgi tańda el ekonomıkasynyń jańa úlgisin qalyptastyrý úshin dáıekti jumystar júrgizilip keledi. Mundaı naqty qadamdar azamattardyń ál-aýqatyn arttyryp, óńirlerdiń damýyna tyń serpin beredi dep senemiz», — dedi Senat spıkeri.
Máýlen Áshimbaev óz sózinde Parlamenttiń segizinshi shaqyrylymynyń ekinshi sessııasyn qorytyndylaı kele, Senat pen máslıhattardyń birlesken jumysynyń mańyzdy basymdyqtaryna toqtaldy.
Sonymen birge palata spıkeri zań shyǵarý qyzmetine máslıhat depýtattary, sarapshylar men azamattyq qoǵam ókilderi belsendi jumyldyrylǵanyn tilge tıek etti.
Senat tóraǵasynyń aıtýynsha, jergilikti ókildi organdardyń usynystary men bastamalary óńirlerdi damytýǵa qatysty máselelerdi sheshý kezinde mańyzdy ról atqarýǵa tıis.
«Parlament bul sessııada 102 zań qabyldady. Onyń ishinde qoǵamdyq baqylaýdy kúsheıtý, áıelder men balalardyń quqyqtaryn qorǵaý, adam saýdasyna qarsy is-qımyl sııaqty asa mańyzdy máselelerdi qamtıtyn zańdar bar. Senatorlar únemi óńirlerge baryp, jergilikti jerlerdegi áriptesterimen birge turǵyndarmen kezdesip, ózekti problemalardy sheshý joldaryn talqylady. Sonyń nátıjesinde Úkimetke jáne tıisti memlekettik organdarǵa 200 depýtattyq saýal joldandy. Aldaǵy sessııa kezinde de birlesken jumysymyzdy osy qarqynmen jalǵastyramyz dep senemin», — dedi Máýlen Áshimbaev.
Sondaı-aq kezdesýde megapolıstegi ózekti túıtkilder, naqty aıtqanda, ınfraqurylym jáne logıstıka máselelerin sheshý barysy talqylandy.
Atalǵan problemalardyń oń sheshimin tabý úshin respýblıkalyq bıýdjetten qarajat bólý máselesi de sóz boldy.
«Shymkentte jedel sheshýdi qajet etetin mańyzdy máseleler bar. Bul, eń aldymen, Memleket basshysynyń tapsyrmasymen halyqaralyq saýda-logıstıkalyq ortalyǵyn salýǵa qatysty ekenin atap ótken jón. Batys aınalma jolyn jáne basqa da baǵyttarda jol salý da — negizgi mindet. Shymkent úshin múmkindigi shekteýli jandardy ońaltý ortalyǵynyń qurylysy da ózekti. Sondyqtan aldaǵy sessııada respýblıka bıýdjetin qaraǵan kezde senatorlar atalǵan basymdyqtardy jáne máslıhat depýtattarynyń usynystaryn nazarǵa alady», — dedi Máýlen Áshimbaev.
Sapar barysynda Senat tóraǵasy shahardyń belsendi jastarymen kezdesip, reformalardy iske asyrýda jáne Shymkenttiń damýynda jas býynǵa júkteletin mindetter jóninde aıtty.
Ol óz sózinde jas qazaqstandyqtardy qoldaýǵa arnalǵan sharalarǵa, osy saladaǵy memlekettik baǵdarlamalarǵa jáne naqty baǵyttar boıynsha atqarylyp jatqan jobalarǵa da toqtaldy.
Sondaı-aq jas talanttarǵa jańa múmkindikter beretin Senat janyndaǵy sarapshylar klýby men taldaý mektebiniń qyzmeti de áńgimege arqaý boldy.
«Prezıdentimizdiń bastamasymen Qazaqstanda jastardyń bilim salasyndaǵy áleýetin iske asyrýǵa jáne qyzmette ósýine qajetti jaǵdaı jasalyp otyr. Jas býyndy baspanamen qamtý máselesi de basty nazarda. Ózderińizge belgili, bıylǵy naýryzda Atyraýda ótken Ulttyq quryltaıda Memleket basshysy Ádiletti Qazaqstan ıdeıasymen tyǵyz baılanysty jáne durys qundylyqtar júıesin qalyptastyrýǵa yqpal etetin „Adal adam — Adal eńbek — Adal tabys“ tujyrymyn jarııalady. Bul qaǵıdattar, eń aldymen, jastardyń boıynan tabylýy kerek», — dedi Senat spıkeri.
Sonymen qatar senatorlar qaladaǵy Belsendi uzaq ómir súrý ortalyǵyna bardy.
Sondaı-aq olar buǵan deıin palatanyń turaqty komıtetterine Shymkenttegi «AZALA Textile» toqyma fabrıkasynyń jumysshylarynan ótinish kelip túskenin eskerip, kásiporynnyń qyzmetimen tanysý úshin atalǵan nysanǵa arnaıy bardy.