Shymkentte 400 kásipker áleýmettik taýarlardyń baǵasyn negizsiz kótergen
Búginde Shymkent qalasynda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵa ósimin aldyn-alý boıynsha 3 baǵytta jumystar júrgizilip jatyr. Atap aıtar bolsaq, birinshisi aınalym mehanızmi aıasynda qaryz qarajat berý jáne forvardtyq sharttar túzý bolsa, ekinshisi turaqty túrde azyq-túlik jármeńkelerin ótkizý. Al, úshinshi baǵyt deldaldyq qyzmetti shekteý.
«Áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn turaqtandyrý maqsatynda, saýda jelileri men taýar óndirýshi kásiporyndarǵa (un, jumyrtqa, nan, sıyr eti, taýyq eti, kúnbaǵys maıy) aınalymǵa qaryz qarajat berilip, kelisim-sharttar túzilgen. Soǵan sáıkes, 70-ke jýyq saýda oryndarynda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary belgilengen baǵada satylyp keledi. Bıylǵy jyldyń kúzgi jáne 2025 jyldyń kóktemgi maýsym aralyq kezeńderine erte pisetin kókónister boıynsha otandyq sharýa qojalyqtarmen jalpy 17 000 tonnaǵa jýyq kelisim-shart túzildi», - dedi Shymkent qalasynyń aýyl sharýashylyǵy jáne veterınarııa basqarmasynyń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý bóliminiń basshysy Jandos Hanıev.
Búginde qaladaǵy halyq kóp jınalatyn 8 orynda apta saıyn azyq-túlik jármeńkeleri uıymdastyrylyp keledi. Munda kúndelikti tutyný taýarlary naryqtaǵy baǵadan 10-15 paıyzǵa tómen satylýda. Jalpy jyl basynan beri 312 jármeńke ótkizilgen.
«Baǵany qadaǵalaý jáne deldaldyq qyzmetti shekteý maqsatynda, quzyrly mekemelermen arnaıy komıssııa qurylyp, aptasyna 2 retten komıssııa otyrystary ótýde jáne kóshpeli jınalystar turaqty túrde uıymdastyrylyp keledi. Sonymen qatar, kásipkerlik sýbektilerge elektrondyq shot-faktýralar arqyly hronometrajdyq zertteý júrgizildi. Nátıjesinde shekti saýda ústemesin 15 paıyzdan asyrǵan 425 kásipkerlik sýbektisi ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy. Búgingi tańda kemshilikter tolyǵymen joıyldy. Jalpy búginde qala aýmaǵynda azyq-túlik taýarlarynyń tapshylyǵy joq, baǵa da turaqty baqylaýda», - dedi Jandos Hanıev.
Azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý sharalary aıasynda, qala halqy un, nan, kúnbaǵys maıy jáne taýyq jumyrtqasymen tolyǵymen qamtamasyz etilgen. Al, sıyr etimen qamtamasyz etý kórsetkishi 35 paıyzdy quraıdy. Sondyqtan qosymsha qajettilik Túrkistan oblysynan tasymaldanady, al taýyq eti boıynsha qajettilik AQSh, Belorýssııa memleketterinen jáne Almaty qalasynan jetkiziledi. Sút ónimderiniń negizgi kólemi Soltústik óńirlerden jáne Túrkistan oblysynan keledi.
Kókónis ónimderinen – kartop Pavlodar oblysy, Qyrǵyzstan Respýblıkasy, Reseı Federatsııasynan, pııaz - Jambyl oblysy, Ózbekstan Respýblıkasynan, sábiz - Pavlodar, Jambyl, Túrkistan oblysy, Reseı Federatsııasynan, al qyryqqabat - Túrkistan oblysy, Ózbekstan Respýblıkasynan jetkizilýde.
Bakaleıa ónimderi boıynsha qaraqumyq jarmasy - Shyǵys Qazaqstan oblysy, Reseı federatsııasy, kúrish - Qyzylorda oblysy, qumsheker - Jambyl oblysy, Reseı federatsııasy jáne as tuzy - Qyzylorda oblystarynyń óndirýshilerine tikeleı táýeldi.
Jalpy Shymkent qalasynda 51,6 myń sharshy metrdi quraıtyn 7 klımattyq jemis-kókónis qoımasy ornalasqan. Ondaǵy jalpy sıymdylyq 35,5 myń tonnany quraıdy. Sonymen qatar, «Saýda-logıstıkalyq ortalyǵy» ındýstrııalyq aımaǵyn keńeıtý úshin 132,9 ga jer telimi qarastyrylǵan. Qazirgi tańda ınfraqurylym jelilerin jobalaý jumystary aıaqtalyp keledi. Joba tolyǵymen iske asqan jaǵdaıda keńeıtiletin aýmaqta 1 myńnan astam jumys orny qurylady dep kútilýde.
Sondaı-aq, quny 46,1 mlrd. teńge bolatyn ınvestıtsııa tartý josparlanyp otyr.