Shettegi qazaqtardyń rýhanı aman-esen júrgendigi Qazaqstannyń táýelsizdiginiń arqasynda - Suraǵan Rahmet
- Qazaq qalamgerleri keńesiniń tóraǵasy retinde mońǵol jerindegi qazirgi qazaq ádebıeti jaıly ne aıtar edińiz, sondaı-aq aqyndar músháırasyn ótkizip turasyzdar ma?
- Búgingi ádebıet músháıranyń ádebıeti emes, búgingi ádebıet elıtalyq deńgeıge ketip bara jatqan ádebıet dese bolady. Qazirgi ádebıet pen poezııanyń keshegi logıkamen tirshilik etetin múmkindigi joq. Dál qazirgi poezııalyq baǵyt Abaıdyń, Tynyshtyqbekterdiń baǵytymen, ártúrli joldarmenen ketip bara jatyr. Sondyqtan keshegi taqpaqpen, búgingi úlken daýryqpa aıqaımen nemese jurttyń aldyna shyǵyp, kim maǵan kóp shapalaq urady eken, degen baǵytpen emes, qazaq poezııasy álemdik deńgeıge jetý úshin óte mándi, maǵynaly qalyppen ketip barady.
Al endi músháıralar ótkizip turý kerek, bul da poezııanyń nasıhattalýyna qajet bolýy múmkin. Jaqsy jazyp júrgen aqyndar bizde bar, ókinishtisi, solardyń barlyǵy atajurtqa, qazaq ortasyna ketip jatyr. Kóptegen aqyndar ózderiniń baǵyt-baǵdarymen Qazaqstannyń ár jerine kelip ornalasýda. Bizder, sheteldegi qazaqtar shetel tehnologııasymen «qarýlanǵan» óte myqty aqynjandy azamattardy Qazaqstan poezııasynyń úlken teńizine qaraı jiberip jatyrmyz.
- Atajurttan aqparat alý jaǵy qalaı bop jatyr, soǵan toqtalyp ótseńiz?
- Shettegi qazaqtardyń rýhanı aman-esen júrgendigi - Qazaqstannyń táýelsizdiginiń arqasynda, dep oılaımyn. Qazaqtyń ónerin, qundylyqtaryn, qazaq halqyn saqtap turǵan osy qara shańyraq. Kezinde Mońǵolııa Keńester úkimetiniń yqpalynda turǵan kezde Qazaqstan bizge rýhanı jaǵynan kómektesip turdy. Baspasóz bizge tolyqqandy jetip, «Juldyz» jurnaly, «Qazaq ádebıeti», «Qazaqstan áıelderi» sııaqty basylymdardy oqyp óstik.
Búgingi bir kesapat, qazaqstandyq basylymdardyń Baıan-Ólgeı aımaǵyna tolyǵymen barmaýy. Osy máseleniń kiltıpanyn sheshetin bolsaq, qazaq BAQ-yn tolyǵymen qabyldaıtyn bolsaq, onda Baıan-Ólgeı joǵary deńgeıde Qazaqstannyń tynys-tirshiligimenen tanysar edi. Qazirgi tańda Qazaqstannyń 6-7 arnasy kórsetiledi, Shynjańnyń 2 arnasy, Túrkııanyń, Reseıdiń arnalary da beriledi. Sonymen qatar ǵalamtor máselesi óte jaqsy damyǵan.. Jáne ózimizde merzimdi basylymdar da shyǵyp turady, jaı-kúıi sondaı jaqsy bolmasa da azamattardyń búgingi qal-jaǵdaıyna, rýhanı zeınetine az da bolsa múmkinshilik jasaıdy. Memlekettik dárejedegi gazet, jurnaldar bolmasa da Mońǵolııa Jazýshylar odaǵynyń janyndaǵy «Shuǵyla» jurnaly, «Jańa dáýir» gazeti, 1965 jyldary ornaǵan Qazaq radıosy bar, osylardyń barlyǵy búgingi BAQ ishindegi az ulttardyń talabyna saı keletin, qazaq tilinde habar júrgizetindigimen daralanady. Sondyqtan osy BAQ-tar búgingi qazaqtardyń tynys-tirshiligin jaqsy dáleldep, dáıektep kórsetip otyr dep oılaımyn. Gazetteriniń Qazaqstandyq gazettermen salystyrǵanda aıasy tar, biraq erkindeý. Erkindikti erteden túsingen halyqpyz ǵoı, sondyqtan ondaǵy qazaqtar da demokratııany biledi.
- Ótkende birqatar jýrnalıster qazaq jurnalshylarynyń halyqaralyq І forýmyn ótkizemiz, dep baspasóz máslıhatyn ótkizgen bolatyn. Solardyń qatarynda siz de boldyńyz, sol forým jaıly ne aıtar edińiz?
- Halyqaralyq qazaq jýrnalısteri forýmynyń bastamasyn kóterip júrgen azamattarǵa kóp rahmet. Buny kótergen azamattar qazaqtyń rýhanı mádenıeti men til erkindigindegi barlyq máseleni jedel kóterýge qulshynys jasap júrgen azamattar degen qorytyndyǵa kelýge bolady. Búginderi qazaq jýrnalıstıkasyn ilgeriletetin jigitterdiń, ıaǵnı jurnalshylar armııasynyń qatary Qazaqstanda qalyń. Qazaqstan barlyq kórshiles elderdegi qazaq jýrnalısterine qazaq tilindegi aqparat quraldarynyń ózindik úlgisine, ıaǵnı tehnologııasyna tárbıeleýi kerek. BAQ jármeńkesin búgingi jaǵdaımen Qazaqstan jasaı alady dep oılaımyn. Qazirgi ýaqytta Qazaqstan álemniń damyǵan 50 eliniń quramyna ótý maqsatynda jumys istep kele jatyr ǵoı, sol qatarǵa qosylǵan kezde sol deńgeıden Qazaqstan BAQ-tary da kórinýi kerek. Atalmysh forýmǵa kóp azamattar qatysady dep oılaımyn. Bul jıynda olar óziniń ónimderin qoıady, qandaı gazet, jurnaldar shyǵaryp júr, álemdik standarttaǵy gazetter bar ma, meniń gazetim kimniń talabyna saı keledi, suranys bar ma, joq pa degen máselege qorytyndy jasalynatyn kez kele jatyr. Qazaq tildi aqparat quraldary búgin óziniń forýmyn ótkerip, ony jaqsy júrgizetin bolsa, halyqaralyq deńgeıde qazaq tildi aqparat quraldarynyń deńgeıi ósedi. Eldiń máıegi qalyńdaıdy, rýhanı jaǵdaıy kúshti áserge bólenedi. Búgin jýrnalısterdiń jaǵdaıyn, basqa máselelerin aıtýdyń qajeti joq. Nege deseńiz, Qazaqstan memleketinde qazir jýrnalısterdiń jasap júrgen qareketteriniń barlyǵy jaqsy. Jýrnalıstıkadaǵy baǵyttardy durys aıqyndaý úshin Qazaqstandaǵy halyqaralyq jýrnalıster forýmynyń ótýine shynymen qýanyshtymyz. Bul jeltoqsan aıynyń ortasyna qaraı, Qazaqstannyń táýelsizdik kúnderine dóp keletin, tamasha kezderde bolǵaly jatyr. Sonymen qatar Astana tórinde bolǵaly jatyr. Bul toı qalpymen ótpeýi kerek, bul óte iskerlikpen, barlyq jaǵynan mándi, maǵynaly bolýy kerek. Shetelde júrgen jýrnalıster ózderiniń tehnologııasyn kórsetip, óz oılaryn ortaǵa salýy tıis.
- Mońǵolııada qansha qazaq turady?
-1940 jyly qurylǵan Baıan-Ólgeı qazaq aımaǵyna bıyl 70 jyl tolady. Onyń 96-97 paıyzy qazaqtar, jalpy qazaqtardyń sany 120 myńdaı. Mońǵolııada 3 mıllıondaı halyq bolsa, sonyń ishindegi negizgi ulttyń biri - qazaqtar. Qazirgi ýaqytta ondaǵy qazaqtardyń jaǵdaılary jaqsy, tildik jáne ulttyq qundylyqtaryn saqtap qalǵan.
- Ondaǵy jastardyń bilim alý deńgeıi qandaı dárejede?
- Mońǵolııadaǵy bilim salasyna keletin bolsaq, ol álemdik standartqa saı, jalpy 11 jyldyq qazaq mektepterinde bilim alady. Mońǵol tilinde sabaq beretin biren-saran mektepter de bar. Jylyna 300-ge jýyq bala Qazaqstannyń joǵary oqý oryndaryna tapsyryp, stýdent qataryna ótip jatady. Negizi, sheteldegi qazaqtardy qoldaýdyń baǵdarlamasy bolý kerek, dep oılaımyn, sol baǵdarlama bizge jetpeı jatyr. Mońǵolııada turatyn óte talantty balalar bar, solardy «Bolashaq» baǵdarlamasymen shet elde nege oqytpasqa. Al endi alyp jatqan dáristeriniń barlyǵy Qazaqstandyq mektepterdegi úlgige saı. Ol jaqtan kelgen balalar Qazaqstannyń mektepterine qabyldanyp, ony bitirgennen keıin qazaq eliniń azamaty bolyp, uly qazaq dalasynda tirshilik etip ketetinine senemin. Onda halyq saıası-ekonomıkalyq jaǵynan eshqandaı qyspaqta joq, ózderiniń kásibin jasap, búgingi naryqtyq ekonomıkanyń ártúrli qyr-syryn úırenip kele jatyr. Kim qalaı kásip etem dese erkindik, sondaı-aq sóz erkindigi bar, biraq rýhanı jutańdyqqa ushyraýy múmkin. Al endi qazaq jastarynyń keleshegine óz basym senem, Qazaqstan táýelsizdigin alǵanyna mine 20 jyldaı ýaqyt bolyp qaldy, sol táýelsizdiktiń dámin biz de tatyp júrgen adamdarmyz. Táýelsizdik búkil qazaq halqyna úlken erkindikti berdi, shetelderge baryp tirshilik etýge bolady, óz Otanyńda da qalýǵa bolady jáne ishteı oılap, túısinip júrgen tehnologııalardyń barlyǵyn qazaqtyń enshisine berýge jaǵdaı bar.
- Áńgimeńizge rahmet.