«Sheteldikterge qumar qalyńdyqtar nege kóbeıip barady?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Ótken ǵasyrdyń 30-jyldaryndaǵy asharshylyq - Qazaqstan tarıhyndaǵy eń qorqynyshty betterdiń biri. Bıyl 1931-1932 jyldardaǵy alapat asharshylyqqa 80 jyl tolǵaly otyr. Osy azaly datanyń qarsańynda «Egemen Qazaqstan» gazeti Prezıdent muraǵatynyń dırektory Vladımır Shepeldiń «Alapat asharshylyq» degen taqyryptaǵy maqalasyn oqyrman nazaryna usynady. «Asharshylyqtyń basty sebebi stalındik basshylyq pen onyń jer-jerlerdegi shabarmandarynyń (Qazaqstanda: F.Goloşekın - 1925-1933 jyldar aralyǵynda BK(b)P Qazaq ólkelik komıtetiniń birinshi hatshysy) agrarlyq saıasaty boldy. Atalǵan saıasattyń negizgi mazmuny ujymsharlar men keńsharlarǵa kúshtep ornalastyrý, jappaı ujymdastyrýdyń júrgizilýi, usaq sharýa óndiristerin joıý, zorlap astyq daıyndaý, agrotehnıkanyń deńgeıin tómendetý, sharýalardyń ashtyqtan qashyp qalaǵa jappaı ketýi, aýyl sharýashylyǵyn basqarýdyń bıýrokrattyq júıesi, eń sońynda azyq-túlik máselesin ákimshilik-qýǵyndaý tásilimen sheshýden turdy», - dep jazady maqala avtory.
Keshe «Samuryq-Qazyna» UÁQ-tyń basqarma tóraǵasy Ómirzaq Shókeev elimizdiń BAQ ókilderimen kezdesip, Qordyń birinshi toqsandaǵy qarjylyq-sharýashylyq jumysynyń esebi jáne alda turǵan mindetteri týraly baspasóz máslıhatyn ótkizdi. Osyǵan oraı «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Tabys tolymdy, meje bıik» degen taqyryppen maqala basyldy. Basylymnyń jazýynsha, qarjy sharýashylyq qyzmetiniń 2012 jylǵy qańtar-aqpan aılarynyń qorytyndysy boıynsha josparly 3,2 mıllıard teńge shyǵynnyń ornyna, 286 mıllıon teńge taza paıda tapqan. Bul negizinen josparlanǵan ákimshilik jáne jalpy shyǵyndardy qysqartý nátıjesinde múmkin bolyp otyr. Esepti kezeń ishinde Qordyń kirisi 19,7 mıllıard teńgeni qurap, belgilengen jospar mejesinen shyqqan.
***
«Qaırat Mámıdiń tóraǵalyǵymen ótken Senattyń jalpy otyrysynda «súıinshi» jańalyqtar jarııa boldy. Elimizdiń Syrtqy ister mınıstrligi shet memlekettermen aradaǵy ekijaqty kelisimderdiń budan bylaı jalǵyz qazaq tilinde jazylatyndyǵyn jetkizdi! Ekinshiden, el Úkimeti Q.Mámıdiń bastamasyn qup alǵan: keshe endi zańdyq qujattardyń qazaqsha mátinderindegi termın-uǵymdardy túzeıtin arnaıy toptyń qurylatyndyǵy jarııalandy. Taǵy bir súısintken jaıt: Joǵarǵy palatanyń osy kúngi jıynynda ultjandy depýtattar qatarynyń tolyqqandyǵyna kýá boldyq», - dep jazady «Aıqyn» gazeti. Sonymen Senattyń jalpy otyrysyndaǵy súıinshi jańalyqtarmen egjeı-tegjeıli bilgińiz kelse basylymdaǵy «Prıchem týt rýskıı ıazyk?» degen taqyryptaǵy maqalaǵa nazar aýdaryńyz.
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Semeı qalasyndaǵy dúken sórelerinde japsyrma qaǵazynda «Alla» degen jazýy bar araqtyń paıda bolǵandyǵy týraly aqparat el kezip júrgeli qashan. Eger semeılik azamat Erkebulan Nuǵmanov bolmaǵanda aşy sý áli qansha ýaqyt satylatyndyǵy belgisiz edi. «Aram sý shyǵaratyn Aqtóbe qalasyndaǵy «Geom» seriktestiginiń basshylary lezde shara qoldaný ornyna alǵashqyda bar máseleni japsyrma qaǵazdardy aldyratyn reseılikterge aýdara saldy. Tek qoǵamdyq pikir kúsheıgen soń ǵana arabsha jazýy bar araqty shyǵarǵan kásiporyn Qazaqstan Musylmandary dinı basqarmasy aldynda keshirim surapty», - dep jazady basylym «Kórgensizdigi úshin keshirim surady» degen taqyryptaǵy maqalasynda.
***
«Alash aınasy» gazetiniń alǵashqy betindegi «Sheteldikterge qumar qalyńdyqtar nege kóbeıip barady?» degen maqalada elimizdiń ońtústigindegi gazet tilshisi qazaqylyqtyń qaımaǵy saqtalǵan ońtústiktiń ózinde bul jat úrdis sońǵy jyldary keń etek alyp baratyndyǵy týraly dabyl qaǵady. Mamandardyń baǵalaýynsha, ózge emes, óz elimizde jatjurttyqtardyń urpaq kóbeıtýi qaýip-qater faktoryna jatady eken. Máselen, qytaılyqtardyń. Sondyqtan tilshi syrtqa qyzyn bermeıtin arabtar men sheteldikter úshin qalyń mal kólemin aspandatyp qoıatyn túrkimendikter sekildi memleket tarapynan bir shara qoldansa degen usynys bildiredi. Osy máselege qatysty jekeleı statıstıka men maman pikirlerimen tanysqylaryńyz kelse, atalǵan maqalamen tanys bolyńyzdar.
Sonymen qatar osy basylymdaǵy «DSU-ǵa kirmeı jatyp alańdaýǵa negiz bar ma?» degen maqalada keńes dáýirinde jıi aıtylatyn «baılyq belgisi» bolǵan, búginderi kópshilik úshin kúnkóris quralyna aınalǵan avtokólikti óndirýshilerdiń DSU-ǵa kirgennen keıingi kúnine alańdaýshylyq bildirýi negizge alynǵan. Eýrazııa ekonomıkalyq komıssııasynyń saýda mınıstri Andreı Slepnevtiń aıtýynsha, avtoqurastyrý protsesin yntalandyrý ońaıǵa soqpaıdy. Sebebi Dúnıejúzilik saýda uıymyna kirgen soń avtokólikke tólenetin keden bajy men kedendik baǵa mólsherlemesi sózsiz tómendeıdi. Demek sheteldik kólik baǵasy da arzandaıdy. Sondyqtan el aýmaǵyndaǵy avtokólik qurastyrýshylar bekerge alańdap otyrǵan joq. Kóne kólikke tosqaýyl qoıyp, endi ǵana qulashyn jaıa bastaǵanda qolǵa alynǵan jobalardyń kúni ne bolaryn boljaý qıyn emes. Ondaı jaǵdaıda otandyq avtomobıl ındýstrııasyn órkendetý týraly sóz qozǵaýdyń ózi artyq.
***
«Qazaqstan Jazýshylar odaǵy balalar avtorlaryn izdeýde», - dep jazady «Lıter» gazeti «Poıs vedýt...» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Memlekettik tildegi qazirgi zamanǵy balalar ádebıeti Qazaqstan Jazýshylar odaǵy úshin problemaǵa aınalyp otyrǵan kórinedi. Óıtkeni balalarǵa arnap jazatyn avtorlar óte az. Bar qalamgerlerdiń óziniń jarııalanymdary az tırajben shyǵarylady. Máselen, 2011 jyly jaryq kórgen ádebıettiń arasyndaǵy balalar ádebıetiniń úlesi ne bári 0,6 paıyzdy ǵana quraǵan.
***
«Ekspress K» gazetiniń jazýynsha, elordada jasóspirimder arasyndaǵy hokkeıden el chempıonatynda jas sportshylar jappaı ýlanyp qalǵan. Óskemenniń «Torpedo» komandasynyń 9 oıynshysy men «Astananyń» 6 hokkeıshisi tamaqtan ýlanyp aýrýhanaǵa túsken. Týrnırge qatysýshylardyń barlyǵy da jarys ótip jatqan muz aıdynynyń «Barys» dámhanasynan tamaqtanǵan. «Tańerteńnen bul jerge ákimdik pen SES-ten komıssııa keldi. Barlyq oıynshylardan saraptama aldy. Dámhana jabyldy», - depti basylymǵa Qazaqstan Hokkeı federatsııasynyń jaýapty hatshysy Gleb Karataev.