Sheteldikterdi Respýblıkanyń sheginen shyǵaryp jiberý qalaı júzege asyrylady
Іs-sharaǵa Joǵarǵy jáne jergilikti sottardyń sýdıalary, Joǵarǵy Sot janyndaǵy ǵylymı keńestiń múshesi, Joǵarǵy Sottyń otstavkadaǵy sýdıasy R.ıÝrchenko, sondaı-aq, Bas prokýratýra, Іshki ister mınıstrligi, Ulttyq qaýipsizdik komıteti, Ádilet mınıstrligi jáne Joǵarǵy Sot janyndaǵy Sottardyń qyzmetin qamtamasyz etý departamentiniń ókilderi qatysty.
Joǵarǵy Sottyń azamattyq ister jónindegi sot alqasy tóraǵasynyń mindetin atqarýshy Nurjan Qaıypjan is-sharany asha otyryp, «dóńgelek ústel» taqyrybynyń ózekti máselelerin, kóshi-qon zańnamasyn jetildirý men ony durys qoldaný jolymen zamanaýı álemde terrorızmniń qaýpine qarsy turý qajettiligin atap ótti. Bul sharalar elimizdiń ınvestıtsııalyq jáne týrıstik tartymdylyǵyn kóteredi.
Joǵarǵy Sot tarapynan sheteldikterdi nemese azamattyǵy joq adamdardy Qazaqstan Respýblıkasynyń sheginen shyǵaryp jiberý týraly azamattyq isterdi qaraýdyń sot tájirıbesine, sonymen qatar kóshi-qon zańnamasyn buzýǵa baılanysty ákimshilik ister boıynsha sot tájirıbesine taldaý júrgizildi. Kóshi-qon zańnamasynyń talaptaryn qoldaný boıynsha Joǵarǵy Sottyń ustanymy qalyptasty.
«Dóńgelek ústel» ótkizýdegi maqsat - quqyq qoldaný tájirıbesinde týyndaıtyn problemalyq máselelerdi anyqtaý, birqatar zańnamalyq aktilerge ózgerister engizý týraly máseleni talqylaý.
Joǵarǵy Sottyń sýdıasy Alfııa Savınova óz sózinde, Qazaqstan Respýblıkasy 1966 jylǵy 16 jeltoqsandaǵy «Azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly» halyqaralyq paktini jáne ózge de halyqaralyq kelisimderdi ratıfıkatsııalaǵanyn atap ótti.
Osyǵan baılanysty, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda zańdy negizde júrgen sheteldikti shyǵaryp jiberý týraly aryzdy qaraý formaldi bolmaýy qajet, sottar Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasyn jáne ratıfıkatsııalanǵan halyqaralyq sharttardyń erejelerin eskerýleri kerek.
Árbir adam óziniń quqyqtary men bostandyqtaryn júzege asyrǵan kezde, tek qana zańmen belgilengen, basqa tulǵalardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qurmetteýdi jáne memlekettik (ulttyq) qaýipsizdikti qorǵaýdy, aýmaqtyq tutastyqty, qoǵamdyq tártipti, qylmystardyń aldyn alýdy, ımandylyqty jáne halyqtyń densaýlyǵyn qorǵaýdy tıisti túrde qamtamasyz etetin shekteýler qoldanylýy múmkin.
«Dóńgelek ústelge» qatysýshylar sheteldikti Qazaqstan Respýblıkasynyń sheginen shyǵaryp jiberý týraly máseleni sheshý kezinde zańnamany birkelki qoldanýdy qalyptastyrý jáne halyqtyń kóship-qonýy sheńberindegi zańnamany jetildirý boıynsha usynystaryn aıtty.
«Dóńgelek ústeldiń» qorytyndysy boıynsha tıisti usynymdar ázirlendi.