Sheteldik bırjalarda aktsııalardy satýdan túsken tabys: Shyǵyndar men zalal eskerile me

NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Qarjy mınıstrliginiń Memlekettik kirister komıteti sheteldik bırjalarda aktsııalardy satý kezinde qun ósimine salyq salý tártibine qatysty suraqtarǵa jaýap berdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Shynynda da, qoldanystaǵy salyq zańnamasyna sáıkes qunnyń ósimi anyqtalǵan kezde bırja komıssııalary, deldaldar nemese depozıtarıı sııaqty shyǵystardy shegerý qarastyrylmaǵan jáne shekken zalaldy keıinge shegerý de qarastyrylmaǵan.

Jeke tulǵalardyń sheteldik qor bırjalarynda turǵan aktsııalardy satýdan túsken tabysyn alýǵa baılanysty shyǵystardy shegerý máselesi qarastyrylyp jatyr ma?

Qazirgi ýaqytta, QR Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń (QR UEM) alańynda salyq zańnamasyn jetildirý jónindegi jumys toby sheńberinde salyq zańnamasyna birqatar túzetý engizý qarastyrylýda. Jeke tulǵalardyń kiristiń osy túrin alýyna baılanysty shyǵystardy shegerý máselesi de qarastyrylyp jatyr.

Atalǵan talqylaýǵa jeke adamdar da qatysa alady. Ol úshin Siz QR UEM-ne álemdik tájirıbeniń zańnamalyq turǵydan retteletin normalaryn eskere otyryp, qunnyń ósýin anyqtaý týraly kózqarasyńyzdy jibere alasyz.

Nelikten shekken zalaldy keıinge shegerý qarastyrylmaǵan?

Keltirilgen shyǵyndar týraly aıta ketý kerek, shekken zalal uǵymy «klassıkalyq» túrde de, Salyq kodeksiniń 299-babyna sáıkes te, shyǵyndardyń kiristen asyp túsýin bildiredi. Bul kirister, eń aldymen, óndiristik qyzmetiniń nátıjesinde paıda bolady.

Baǵaly qaǵazdardy satýdan túsken kirister «passıvti» kiriske jatady. Al jeke tulǵalar mundaı operatsııalardan túsken kirister men shyǵyndaryna esep júrgizbeıdi. Sáıkesinshe, mundaı operatsııalardan shekken zalaldar bolashaqta esepke alynbaıdy.