Shetelden tasymaldanatyn Shine muscat júzimi zerthanada tekseriledi – mınıstr
Búgin Parlament Májilisinde ótken jıynnan keıin tilshiler mınıstrge: «Elimizge shetelden jetkizilip jatqan Shine muscat júziminiń quramyndaǵy nıtrattar teserildi me?» - degen suraq qoıdy.
«Ónim elimizge tasymaldanǵan kezde biz sertıfıkattarǵa qaraımyz jáne olardyń talaptarǵa sáıkestigin tekseremiz. Bizdiń mamandar mindetti túrde synamalardy alyp, zerthanaǵa tapsyratynyn bilesiz. Eger osy ónimge qatysty másele kóterip otyrsańyzdar, ony qaıtadan tekserip kóreıik. Tıisti ótinishti joldańyzdar», - dedi A. Saparov.
Onyń aıtýynsha, qazir elimizde shetelden keletin ónimderdi tyńǵylyqty tekserý úshin zerthanalarǵa jańa qural-jabdyqtar ornatylady.
«Bul júzimniń dámin tatyp kórmeppin. Biraq ony alyp, taǵy tekserip kóreıik, búgin osy júzimge qatysty synamalar alýǵa tapsyrma beremin. Meniń oıymsha, shekaradan osy júzim ótip jatsa, qujattary bolsa, zerthanada tekserilse, zııandy dep sanamaımyn. Eger zańsyz jolmen jetkizilse, ol - basqa másele. Sondyqtan taǵy bir saraptama jasap, nátıjesin jarııalaımyz», - dedi mınıstr.
Buǵan deıin qazir Dýbaı shokolady, Shaın mýskat júzimi trendtegi taǵamǵa aınalǵanyn jazǵan edik.
Shine muscat júziminiń surypy — Japonııadaǵy Jemis aǵashtary ǵylymı ınstıtýtynyń eńbegi. Derekterge súıensek, jemis 130-140 kúnde pisedi. Tamyz aıynyń ekinshi jartysynda jınalsa, ózge elderge kúzde jetkiziledi.