Sheteldegi qazaq mádenı ortalyqtarynyń jumysy jandanyp keledi
«Shette júrgen bizder kezinde álemdegi táýelsiz memleketi bar halyqtarǵa qyzyǵýshylyqpen qarap «Shirkin–aı, bizdiń qazaqtyń basyna da osyndaı baq qonar ma eken» dep tebirenýshi edik, álem qazaqtarynyń qara shańyraǵy sanalatyn Qazaqstan basqa eldiń qol astynda, bodan bop júrgenin oılaǵan saıyn kóńilge qaıaý kelip, eńsemiz bir kóterilmeýshi edi» dep atam aıtyp otyratyn.
Sóıtip 1991 jyly halqymyzdyń arman asqarynan táýelsizdiktiń aq tańy atyp, óshkeni janyp, ólgeni tirilgendeı qazaq dúr silkinip, qaıta túledi. Táýelsizdik nyshandary bekitilip, derbes memlekettiń Ánurany oryndalyp, qasıetti kók baıraǵymyz kókte jelbireı bastaǵanda talaı jurt, ásirese sol shettegi qalyń qandastyń kóz jasyna ıe bola almaı qalǵan kezderi boldy. Óıtkeni, osydan otyz jyl burynyraqta dúnıeniń kóp jerinde qazaq degen halyqty eshkim bilmeıtin edi. Qazaqpyn deseń «ol qandaı ult» dep tańyrqaı suraıtyn. Sondyqtan da Qazaqstan táýelsizdik alyp, qazaq degen halyqty búkil álem tanı bastaǵanda sheteldegi aǵaıynnyń qýanyshy bólek edi. Shettegi demekshi, olardyń kópshiligi ózderiniń ejelgi atamekenderine otyrsa da ártúrli sebeppen Qazaqstannan syrt qalyp qoıdy, endi birazy ótken ǵasyrdaǵy qýǵyn-súrginderde ózge elderge baryp panalaǵan. Talaı-talaı bozala tańdardy eline degen saǵynyshpen atyryp, alysta qalǵan atamekenine qaraı-qaraı kóz taldyrǵan myńdaǵan qandastarymyzdyń úzile jazdaǵan kúnderi qaıta jalǵanyp, sóne jazdaǵan úmit oty qaıta mazdady.
1991 jyly Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Túrkııaǵa resmı saparmen barǵanda sol eldegi qandastarmen kezdesip otyryp, álem qazaqtarynyń basqosýyn ótkizsek degen oıyn tuńǵysh ret ortaǵa salǵan edi. Búkil qazaqtar qýana qoshtap, asyǵa kútken tuńǵysh quryltaı 1992 jyly qyrkúıek aıynda Almaty qalasynda saltanatpen ashyldy. Bul jıyn dúnıejúzindegi qazaq qaýymyn dúr silkindirgen, endi ǵana táýelsiz alǵan jas Qazaqstan Respýblıkasynyń ómirindegi eń eleýli oqıǵalarynyń biri boldy.
Álem qazaqtarynyń ekinshi quryltaıy 2002 jyly Túrkistan qalasynda ótti. Bundaı sheshim eldiń ótken tarıhyn qadirleýden búgingi jetken bıigimizdi jáne bir baǵdarlap, bolashaq damý jolymyzdy aıqyndaýdan týǵan edi. Óıtkeni, qasıetti Túrkistan qalasynyń qazaq halqynyń tarıhyndaǵy alar orny erekshe. Osynaý kúlli qazaq úshin qasıetti mekende dúnıeniń túkpir-túkpirinen kelgen qazaqtar XXI ǵasyrdyń alǵashqy sátinde ata-babalarynyń dástúri boıynsha uly jıyn ótkizip, táýelsiz qazaq memleketiniń bolashaǵy jaıly arman-maqsattary ortaǵa saldy. Jańa ǵasyr basyndaǵy qazaqtardyń búkilálemdik basqosýy joǵary deńgeıde ótti. Jer sharynyń ár qıyrynan jınalǵan qazaqtar Arystan Babtan bastap Ahmet ıAsaýıge deıingi barlyq qasıetti oryndarǵa zııarat etti. Túrkistan qalasynyń záýlim saraıynda ultymyzdyń búgini men bolashaǵyna arnalǵan saltanatty jınalys boldy. Saltanatty jıynda Prezıdent N.Á.Nazarbaev «Bul quryltaı - qazaq halqynyń jańa myń jyldyqqa birtutas ult retinde nyq qadam basqanynyń belgisi» degen atpen kólemdi baıandama jasady. Baıandamada N.Nazarbaev sheteldegi qazaq dıasporasymen mádenı-rýhanı, oqý-bilim salasyndaǵy baılanystaryn nyǵaıtý, kóshi-qon jónindegi jumystardy burynǵydan da jandandyrý sııaqty maqsat-mindetterdi aıqyndap, úkimettik mekemelerdiń jáne basqa da tısti oryndardyń atqarýy tıis jumystaryn san-salaǵa bólip, naqty kórsetti. Sonyń nátıjesinde elimizdiń shetel qazaqtarymen baılanys, olardyń atajurtqa qonys aýdarýy quryltaıdan keıin jańa deńgeıge kóterildi. Mysaly, buryn saıabyrsı bastaǵan kóshi-qon qaıtadan qarqyn aldy. Sońǵy 2-3 jylda kóshi-qonnyń aıqyn bir kórinisi, álem qazaqtarynyń bul quryltaılarynan qalǵan eń úlken iz-shet eldegi qazaqtarmen baılanys jasaıtyn Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń qurylýy boldy. Quryltaı delegattary qaýymdastyqtyń tóraǵasy etip Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevty biraýyzdan saılaǵan.
Bul bir jaǵynan, álemniń ár túkpirinen kelgen aǵaıyndardyń jańadan qurylǵan uıymynyń tóraǵasy – Elbasynyń bolýy mártebe, qurmet sanalsa ekinshi jaǵynan, búkil qazaqtyń bolashaq taǵdyryna qatysty sharýanyń bas-qasynda Elbasynyń otyrýy osy saladaǵy jumystardyń nátıjeli, júrýine jol ashady degen senim edi. Alystaǵy aǵaıynnyń sol senimi tolyq aqtaldy.
Dúnıejúzilik qazaqtar qaýymdastyǵy sheteldegi qazaqtardyń mádenı-rýhanı oqý-bilim salasyndaǵy jaǵdaılarymen tanysý, olardyń bul jónindegi muqtaj máselelerin Qazaqstannyń tıisti oryndaryna jetkizip otyrý sııaqty mindetterdi júzege asyrady. Shetelderde qazaq halqynyń tarıhymen ejelgi mádenıetine, óner men ádebıetine qatysty baı muralar jetkilikti. Qaýymdastyq osy qazyna baılyqtardyń umyt qalmaı, halyq ıgiligine jaraýyna óz úlesin qosýda. Dúnıejúzi qazaqtarynyń besinshi quryltaıy 2017 jyly 23 maýsymda Nur-Sultan qalasynda ashyldy. Álemniń ár qıyrynan elordaǵa jınalǵan qandas aǵaıyndar jańa elordanyń kún saıyn qarqyndap damyp, órkendeı túskenin jáne «EKSPO-2017» halyqaralyq kóremesin kórip súısindi. Quryltaıda el bolashaǵyna, oralmandar taǵdyryna qatysty máseleler de ortaǵa salyndy.
Aǵaıyndardyń atamekenge qonys aýdarýlaryn zańdyq turǵyda qamtamasyz etý, sheteldegi qazaq dıasporasynyń mádenıet, aqparat alý, sport salasyndaǵy baılanysy, jastardyń Qazaqstanǵa oqý oryndarynda bilim alý, bıznes kásipkerlik salasyndaǵy baılanystarǵa aınalǵan basqosýdyń ıgi nátıjege jol ashty. Quryltaıda Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy, Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy tóraǵasy N.Nazarbaev álemniń 39 elinen kelgen Dúnıejúzilik quryltaı qatysýshylaryna sóz arnady. Osy jıynda Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy tóraǵasy bolyp Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy Nursultan Nazarbaev qaıta saılandy. Al Elbasynyń birinshi orynbasary bolyp Zaýytbek Turysbekov kelip, aýqymdy jumystar qolǵa alyndy.
Sońǵy jyldary sál báseńsip qalǵandaı kóringen kóshi-qon máselesi Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tapsyrmasynan keıin jańa sıpatqa ıe boldy. Elbasy bastamasymen Qaýymdastyq janynan Nurtaı Ábiqaev basqaratyn «Otandastar Qory» quryldy. Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵymen birlesip, «Otandastar Qory» alystaǵy aǵaıynmen baılanys jasaýǵa mindetteldi.
Qaýymdastyqtyń jumysy qazirgi kúni de qarqyndy. Atap aıtqanda, sheteldegi qazaq mádenı ortalyqtarynyń jumystary jandanyp otyr. Shetelderde turatyn qandastar ótinishine baılanysty mádenı ortalyqtardy mýzyka aspaptarymen, qolóner buıymdarymen, ulttyq kıimmen qamtamasyz etý jolǵa qoıyldy. Osyǵan oraı «Dástúrli qorjyn» atty keń aýqymdaǵy jobany júzege asyryp otyr. Sheteldegi baýyrlarymyzdyń suraýymen qazaq halqynyń salt-dástúri men ataqty tarıhı tulǵalary týraly arnaýly rolıkter shyǵara bastady. Shettegi ataqty tanymal qazaqtar týraly «Alystaǵy aǵaıyn» fılmderi shyǵarylyp jatyr. Qandastardyń oqý, bilim alý máselesine de erekshe kóńil bólinýde. JOO oqýǵa shetelderdegi qazaq dıasporasy ókilderine kvota kólemi 4 paıyzǵa artty. 2019 jyly JOO daıyndyq bólimderine 1 000 oryn asa bólindi. Sondaı-aq, bıyl alǵash ret magıstratýraǵa, doktorantýraǵa grant bólinip otyr. Qazaq tilin, tarıhyn, dástúrin úıretetin jazǵy demalys lagerlerin uıymdastyrýdy qolǵa alyp, jyldan-jylǵa damyp keledi.
Atam qazaq aıtqandaı «Elge el qosylsa - qut»!
Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy eki jyldan beri «Asar» jobasy sekildi jańa formattaǵy «Turǵyn úı jáne jumys» jobasyn qolǵa aldy. Nur-Sultan qalasynan 10 shaqyrym jerde 42-razezdiń qasynan aýyl sharýashylyǵyna arnalǵan 196 gektar jer satyp alǵan. Bul jer telimderin 1 282 otbasy ıelendi. Olardyń barlyǵy ońtústik óńirlerden kelip, EKSPO-2017 qurylysyna atsalysqan, endi soltústikte turaqtap qalǵysy kelgen oralman otbasylar. Olarǵa jaıly páterler men úılerden turatyn shaǵynaýdan qurylysyn josparlap otyr. Bul agroqalashyqta 3 500 jumys orny ashylady: 300 gektar jerge jylyjaı salynady, aýylsharýashylyq ónimderin satatyn kóterme bazar jáne jylqy ósiretin ortalyqtar qurylady. Baǵa naryq baǵasynan eki ese tómen bolady. Bul jylyjaılarda ósirilgen kókónister sapaly ári arzan bolmaq. Sonymen qatar, jylqy ósirip, bordaqylaıdy. Jylqylar kezekpen dalada jaıylady. Bul joba keıin elimizdiń 9 oblys ortalyǵynda qurylady.
Sonymen qatar, Túrkistan oblysynyń Keles aýdanynda bolady. Bul aýdan Tashkentke tıip tur. Tashkenttegi 3 mln adamǵa et-sút ónimderi jetispeıdi. Otanǵa kóshkisi keletin qandastarymyz úshin 200 gektar jerge agroqalashyq salý josparlanyp otyr. Geografııalyq ornalasýyna baılanysty ózbek kásipkerlermen birlesip, et-sút óndirý, mal jemdeý, jemis-jıdekti ızraıldik tehnologııamen óńdeıtin kásiporyn qurý múmkindigi de bar. Kooperatıv qurylsa, jergilikti sharýalar mal bordaqylaýǵa jem-shóp daıyndap, sút ónimderin, jemis-jıdek pen kókónisterin ótkizer edi. Munyń ózi de qosymsha jumys oryndaryn ashady.
Joba boıynsha basynda aıtyp ótkenimdeı, osyndaı jerlerge arnaýly bilimi bar 35 jasqa deıingi jastar shaqyrý josparlanǵan.
Qoryta kele aıtarymyz, táýelsizdik jyldarynda Qazaqstannyń áleýmettik-ekonomıkalyq, mádenı-rýhanı dárejesi joǵary deńgeıge kóterilip, sonymen birge dúnıejúziniń túkpir-túkpirinde shashyrap júrgen qazaqtardyń basyn qosýǵa baılanysty kóp qıyndyqtar kezdesse de, Elbasynyń sarabdal saıasatynyń arqasynda kóp sharýa atqaryldy. Sheteldegi qazaqtardyń ult retinde ósip-órkedeı berýine Qazaqstan tarapynan qolda bar múmkindikterdiń bári jasalýda. Osy baǵyttaǵy is-sharalar legi toqtamaıtynyna senim mol.
Avtory: Syrymbek TÓLEÝULY