Sheteldegi qandastardyń tarıhı otanymen baılanysyn nyǵaıtý úshin olarǵa Qazaq kartasy beriledi

Foto:
NUR-SULTAN. QazAqparat - Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda jańa tujyrymdama aıasynda tarıhı otanynda qandastardy qabyldaý jáne jaıǵastyrý saıasaty qaıta qaralady, dep habarlaıdy QazAqparat.

Atap aıtqanda, qujat qabyldaý kezeńinde qandastyń keletin jerin aıqyndaý tetigin engizý jáne osy óńirde turaqty turýdyń belgili bir merziminen keıin azamattyq bere otyryp, eńbek kúshi tapshy óńirlerge kóshýdi retteý men yntalandyrý jóninde sharalar qabyldaý kózdeledi.

Bul tásil Germanııada, Izraılde jáne Reseıde otandastardyń jergilikti qoǵamǵa ıntegratsııalaný protsesterin retteý jáne ulttyq ekonomıkanyń qajettilikterin eskere otyryp, olardyń áleýetin paıdalaný úshin sátti qoldanylady.

Budan basqa, tarıhı otanymen baılanysty nyǵaıtý maqsatynda joǵary deńgeıdegi mamandar nemese óz elderinde tabysty bıznes-keısterdi iske asyrǵan jáne olardy Qazaqstanda masshtabtaýǵa nıet bildirgen etnıkalyq qazaqtarǵa (basqa elderdiń azamattaryna) arnalǵan Qazaq kartasyn engizý jáne ony berý usynylady.

Osy kartanyń ıesi saıası quqyqtardy qospaǵanda, turý quqyǵymen birdeı bolatyn elge jeńildetilgen kirý quqyǵyn (bıznes ashý, jyljymaıtyn múlikke jáne basqa múlikke ıelik etý, qarjylyq operatsııalardy júrgizý) ıelenedi.



Seıchas chıtaıýt