Sheshen-ıngýsh ertegilerin qazaqshaǵa aýdarǵan qalamger ómirden ótti

ORAL. QazAqparat - Qazaqstan halqy Assambleıasynyń múshesi, «Vaınah» sheshen-ıngýsh etnomádenı birlestigi aqsaqaldar keńesiniń tóraǵasy, Bórli aýdany jáne Aqsaı qalasynyń qurmetti azamaty Muhtar Bokaev 77 jasqa qaraǵan shaǵynda ómirden ótti, dep habarlaıdy QazAqparat.

Bórli aýdany ákiminiń apparatynan túsken málimetke qaraǵanda, Muhtar Bokaev 1939 jyly Sheshenstandaǵy Sharoı aýdany Shıharoı aýylynda dúnıege kelgen. 1944 jyly halqymen birge bes jasynda Qazaqstanǵa jer aýdarylǵan ol Ońtústik Qazaqstan oblysynda orta mektepti támamdaǵannan keıin 1958-1961 jyldary Shymkent pedagogıkalyq ınstıtýtynyń tarıh, ádebıet jáne til fakýltetinde oqydy. 1965 jyldan bastap Batys Qazaqstan oblysynyń Bórli aýdanynda eńbek etip, Oral aýyl sharýashylyǵy tehnıkýmynda muǵalim, dırektordyń oqý isi jónindegi orynbasary, №99 selolyq kásiptik-tehnıkalyq ýchılışe jáne Bórli aýdandyq muraǵatynyń dırektory qyzmetin atqardy. 2005 jyldan zeınetke shyqqan ol Aqsaı qalasynyń ardagerler uıymyna jetekshilik etýmen birge oblystyń qoǵamdyq-saıası ómirine belsene aralasty. Oral qalasyna 5 qazan kúni «Yrys aldy - yntymaq» forýmyna arnaıy kelip, elge syıly aqsaqaldardyń qatarynda jastarǵa aqyl-keńesin aıtyp ketip edi.

Árdaıym ultaralyq tatýlyqty nasıhattap, qazaq halqynyń jer aýdarylyp kelgen ult ókilderine jasaǵan jaqsylyǵyn únemi úlgi etýmen ótken Muhtar Bokaevtyń bir qyry onyń qalamgerligi edi. Qazaq tilin jaqsy biletin ol 1963 jyldan beri áńgime, hıkaıalar jazýmen aınalysty. 1988 jyly «Asan ata» povesi Groznyı qalasynda sheshen tilinde jaryq kórse, 2006 jyly «Zezag», 2009 jyly «Poslednıaıa ýlybka» atty balalarǵa arnalǵan eńbekteri orys tilinde basyldy. Sońǵy kezde ǵana «Sheshen-ıngýsh halyqtarynyń ertegilerin» qazaq tiline aýdaryp, kitap etip shyǵarǵan Muhtar Bokaevtyń arman-maqsaty áli de kóp edi.

Muhtar Bokaev túrli etnomádenı birlestikter ókilderine: «Aldymen ana tilińdi umytpa, sosyn ózderiń nanyn jep, sýyn iship otyrǵan, qıyn ýaqytta seni qushaǵyna alyp, baýyryna tartqan halyqtyń tilin bilip, árqashan qurmette», deıtin. «Qazaq jerine «halyq jaýy» bolyp kelip, qurmetti azamaty atandym. Osydan artyq qandaı abyroı-ataq kerek. Qazaq halqy bizge ekinshi ómir syılady, meniń rýhym - qazaq!» dep, ómirden ótken onyń jarqyn beınesi men jalyndy sózderi jurt jadynda turary anyq.