Sherýbaı Qurmanbaıuly: Árbir termın shyǵarmashylyq turǵydan zertteýdi talap etedi
- Sherýbaı Qurmanbaıuly, jalpy termınologııa salasynda shetten engen qandaı sózderdi aýdarý nemese aýdarmaı tikeleı engizý oryndy dep oılaısyz?
- Termınniń túrleri óte kóp. Onyń barlyǵyna birdeı ólshemmen qaraýǵa bolmaıdy. Aýdarýǵa bolatyn jáne aýdarýǵa kelmeıtin termınder, balamasyz leksıka degen bar. Sondyqtan, olardyń bárine bir ólshemmen qarap «aýdarýǵa keledi nemese kelmeıdi» degen sheshimge kelýge asyqpaǵan jón. Jalpy, otandyq termınqorymyzdyń arǵy-bergi damý tarıhy men basqa elderdiń tájirıbesin saralap qarasaq, tilimizge balamasyz leksıka men aýdarýǵa kelmeıtin termınderdiń kóbirek enetini baıqalady. Nemese nomenklatýralyq ataýlardyń, máselen, belgili bir tehnıkanyń, kóliktiń, taýardyń jartylaı qysqarǵan, jartysy san, jartysy sóz bolyp keletin ataýlar bar. «GAZ-21», «T-34», «SÝ-32», «F-16» sııaqty avtomobıldiń, tanktiń, ushaqtyń ataýlary, markasy, jer-sýdyń, adamnyń atymen atalatyn hımııalyq element, belgili bir jańalyq ashqan ǵalymdardyń esimimen aıtylatyn Volt, Om jáne Nıýton tárizdi zańdar ataýlary - túpnusqadan aýdarylmaıdy.
Al endi belgili bir maǵynany bildiretin sózderden jasalǵan termınderdi álem halyqtary óz tilderine qolaıly etip túrli joldarmen aýdaryp alý, fonetıkalyq turǵydan ıkemdep qabyldaý tájirıbeleri óte kóp. Mysaly úshin «kompıýter» sózin biz týra qabyldasaq, 70 mıllıon túrik ony «bilgisaıar» dep aýdaryp aldy. Biz «tintýir» dep júrgendi aǵylshyndar «maýs» dese, frantsýzdar «sýǵı», orystar «mysh» deıdi. Biz «áýejaı» desek, túrikter - «havalımany» (Havalimanı), nemister - «Flıýghafen» (der Flughafen, ushý+ aılaq), arabtar - «ál matarým» «ushaq mekeni» المطار)), qytaılar - «feı tszı chhan» (飞机场。fēijī chǎng) deıdi. Qysqasy osylaı kete beredi. «Sender nege dál aǵylshyn nemese frantsýz tilindegideı almaısyńdar» dep eshkim eshkimge mindettemeıdi. Sondyqtan, ár halyqtyń syrttan kelgen sózdi óz yńǵaıyna qaraı beıimdep alýǵa, qajet dep tapsa, aýdaryp, tól balamasyn jasaýǵa quqyǵy bar. Ony shektep tastaýǵa kelmeıdi. Óıtkeni, tilde sózjasam, termınjasam tásilderi bar. Eger belgili bir tilde sózjasam jumys istemeıtin bolsa, ol til birtindep óli tilge aınalady. Bylaısha aıtqanda, aýyzyń bolyp turyp sóılemeseń, kóziń bolyp turyp kórmeseń - onda soqyrdan, mylqaýdan ne aıyrmashylyǵymyz bar? Sol sekildi til degen de óziniń zańdylyǵy boıynsha jumys isteıdi. Tiri tilde, qoldanystaǵy tilde sózdiń paıda bolýy, jasalýy nemese ózge tilderden aýdarylyp alynýy tabıǵı nárse.
- Halyqtyń qoldanysyna ońaı enip ketetin sózderdi tilge sheber túrde engizý isimen kimder aınalysýy kerek? Óıtkeni, qazir termın shyǵaratyndar da, termın usynatyndar da birshama bar sekildi...
- Shyǵarmashylyq úrdis tildiń jasampazdyǵyn kórsetedi. Al ekinshi jaǵynan sózdi jasaı alatyn, soǵan qabileti bar adamdar sózjasam tártibin buzbaı, tildik normaǵa saı jasaǵany durys. Kez kelgen isti qolynan sol sharýa keletin maman júrgizgende ǵana ol is nátıjeli bolady. Abaı atamyzdyń «Іshi altyn, syrty kúmis sóz jaqsysyn, qazaqtyń kelistirer qaı balasy?» demekshi, sózdi jasap jatqan adamdardyń barlyǵy da kelistirip jatyr deý qıyn. Naǵyz mamandardyń, sóz zergerleriniń qalamynan týyndaǵan, solardyń eleginen ótken sóz halyqtyń jappaı qoldanysyna usynylyp, leksıkalyq qorymyzdy baıytýǵa tıis.
Al endi sátsiz jasalyp jatqan termınderdi mamandar ýaqtyly qarap, saraptan ótkizip, olardyń asylyn-jasyǵynan ajyratyp, elep-ekshep otyrýy kerek. Jalpy, meniń pikirim - sózjasamǵa múmkindik bergen durys. Qazaq tili eshkimniń tilinen kem emes. Baýyrjan Momyshuly aıtqandaı «Qazaq tili esh ýaqytta ózimen kórshiles halyqtyń tilderinen sorly bolyp, qatardan qalyp ómir súrmegen». Bul termınjasamǵa da qatysty pikir.
Bizdiń tilimiz de kóptegen damyǵan tilder sııaqty sóz týǵyzýǵa, jańa uǵym men sózderdi qalyptastyrýǵa qabiletti til. Biraq, onymen naǵyz bilikti, termınge qoıylatyn talapty biletin, termınjasamnyń amal-tásilderin jaqsy meńgergen kásibı mamandar aınalysqany jón. Sonda ǵana sózdik qorymyzǵa kóńilge qonymdy, tyńdaýǵa jaǵymdy, uǵymnyń mazmunyn dál qamtıtyn sózder men termınder enedi.
Sózderdi múldem aýdarmaı-aq qoıaıyq deý de nemese sózdiń bárin aýdaryp tastaıyq, shet tili sózderinen túk qaldyrmaıyq, tap-taza til jasaıyq degen de - birjaqty pikir. Jalpy, eshbir til basqa halyqtyń tilinen sóz almaı tura almaıdy. Mádenıetterdiń arasyndaǵy baılanys, mádenıetaralyq qatynastar qashan da bolǵan, bola da beredi. Kórshi otyrǵan nemese mádenıeti, ǵylymy men tehnologııasy damyǵan halyqtar bir-birinen sózderdi, uǵymdardyń ataýlaryn alady, ózara sóz almasady. Máselen, bizdiń leksıkamyzdaǵy arab, parsy sózderi óte kóp. Biraq, olar bizdiń tilimizdiń zańdylyǵyn, fonetıkalyq jáne morfologııalyq zańdylyqtaryn moıyndap baryp, qabyldandy. Sol sebepti olar óz sózderimiz sııaqty bolyp ketti. «Kitap», «qalam», «álem», «dápter» degen sııaqty júzdegen sózderdi mysalǵa keltirsek bolady.
- Bizde kóp jaǵdaıda zamanaýı termınderdiń qazaq tiline kirigýinde orys tili deldal bolyp turǵany baıqalady. Máselen, túpnusqasy qazaqsha «Englánd» dep aıtylatyn memlekettiń ataýyn biz orys tiliniń «Anglııa» ataýymen tikeleı qabyldap, tilimizge kirgize salǵan sııaqtymyz ba?.. Osyndaı mysaldar qazaq tilinde kóptep kezdesedi ǵoı...
- Birinshiden, erterekte de, ǵasyrlar boıy da ózge jurttardyń sózderin, alyp, berip kele jatqan halyqpyz. Máselen, slavıan tilderinde túrkilik sózder óte kóp. Olar ondap emes myńdap sanalady. Mádenıetimiz ál-aýqatty, halqymyzben, memleketimizben ózgeler sanasyp, túrkiler dáýirlep turǵanda bizden de ózgeler sóz alǵan. Endi dúnıe almasyp, biz ózgelerden sózderdi kóp alatyn tilge, halyqqa aınaldyq. Arab halıfaty kúsheıgen zamanda olardyń mádenıeti bizge kelip, musylman dinin qabyldaý arqyly bizdiń tilimizge arabtyń, parsynyń, ırannyń sózderi kóptep endi. Myna máseleni aıta ketý kerek: arab, parsy sózderi bizdiń dybystyq júıemizge baǵyndyrylyp qabyldandy. Máselen, Ahmet Baıtursynulynyń: «Qazaqtyń tiline kirgen sóz qazaqtyń shapanyn jamylyp, tymaǵyn kıip kirý kerek» deıdi. Sonymen qatar, Halel Dosmuhameduly da «Bizdiń tilimizge engen sóz bizdiń dybystyq júıemizge, úndestik zańyna baǵynyp kelýi kerek» dep taıǵa tańba basqandaı aıtyp ketken. Bul turǵyda birneshe shyǵys tilin, arab tilin jetik bilgen qaıratker Názir Tórequlov zertteý júrgizip, «Jat sózder» degen kitap jazǵan. Sol kitapta arab, parsy tilderin biz qalaı ıgerdik, qalaı ıgerý kerek, eýropalyq elderdiń termınderin qalaı qabyldaý kerek degen máseleni birinshi ret Názir Tórequlov atap kórsetken bolatyn.
Aıtyp ótkenimdeı, arab-parsy, ıran, basqa da tilderdiń sózderin biz ózimizge ıkemdep, qazaq tilindegi bar dybystardy paıdalana otyryp, qabyldaǵanbyz. Ókinishke qaraı, orys tiline kelgende «Kelgende Jıenqulǵa shyqpaıdy únim» dep Sara jyrlaǵandaı, tildiń osy zańdylyǵyn, qaǵıdatyn saqtaı almadyq. Bizdiń álipbıimizge orys tiline tán e, ıý, ıa, ts, , sııaqty bizde joq kirme áripter sol tildegi sózder qalaı aıtylsa, qalaı jazylsa, solaı qabyldaý úshin tilimizge engizilgen. Olar - qazaq tiline jat dybystar. Sol dybystardy kirgizip aldyq ta, orystar qalaı jazsa, solaı jazyp, qabyldap keldik. Bylaısha aıtqanda, qazaq tili men orys tiliniń ózindik orfografııalyq erejeleri, ózindik til zańdylyqtary bólek ekendigine qaramastan, orys tili slavıan tobyna, al bizdiń til túrki tilderiniń qypshaq tobyna jatatynyn eskermesten, biz sol slavıan tobyndaǵy sózderdi ózgertpeı, tikeleı qabyldadyq. Qytaı qazaqtary osyǵan deıin Qytaı astanasyn «Beıjiń» dep kelse, biz orystarǵa uqsap «Pekın» dedik. Sońǵy kezde ǵana túpnusqadaǵymen birdeı alyp júrmiz. Sondyqtan orys tilinen sózderdi qabyldaýda úlken kemshilikterge jol berildi. Lıngvıstıka ǵylymynda «ústem til» degen uǵym bar. Bizdiń tilimizdiń dybystyq júıesine de, sóz almasý, termın almasý protsesine de ústemdik jasaldy. Biz ony bilip, ótkennen sabaq ala bilýimiz kerek. Jaýyrdy jaba toqyp, eski súrleýmen tarta bersek, onymyz qazaq tiliniń tabıǵatyn saqtap, ózindik ereksheligin eskerý bolmaıdy. Tildik reforma jasaǵan kezde, álipbı almastyrǵanda biz osyny eskergenimiz abzal. Basy artyq tańbalardan qutylyp, latyn álipbıine kóshsek, shet tilderiniń sózin qabyldaǵanda deldal retindegi orys tili arqyly emes, tikeleı «Beıjiń» dep alýymyz kerek. Orys halqy da máselen kez kelgen ulttan sóz alǵanda óz tilderine beıimdep alady. Al biz orys tilinde qalaı jazylsa, solaı qabyldaımyz. Bul óz tilimizdiń dybystyq, morfologııalyq zańdylyqtary men erejelerin eskermeý degen sóz.
- «Kitap» degen arabtyń sózi tól tilimizge sińip ketken. Aqyry shetten termın alatyndyqtan, osylaısha, ony tilge yńǵaıly beıimdeýmen engizý úshin qandaı jumys atqarý kerek?
- Termınderimizdiń 80-90 paıyzy keńestik kezeńde orys tilindegi termındermen birdeı boldy. Eger keńestik kezeńdegi termınologııalyq sózderdi saraptap qarasaq, tehnıka, naqty ǵylymdar salasyndaǵy birqatar salalarynda ǵylymı ataýlardyń 80-90 paıyzǵa deıingi bóligi orys tilinen esh ózgerissiz, tikeleı alynǵan. Bunyń ózi termınjasam emes, ıaǵnı beıimdep qabyldaý emes - olardyń termınderin qaz qalpynda kóshire salý. Osy dástúrge ábden boıy úırenip alǵan keıbir sala mamandary, ǵalymdar ult tilinde termın jasaýǵa, óz tilin de iske qosýǵa múlde qulyqsyz. Álem tilderine keń taraǵan, aýdarýdy qajet etpeıtin termınderdi biz de alaıyq, termınqorymyzdy baıytaıyq. Oǵan eshkimniń qarsylyǵy joq. Alaıda, shalaǵaı, jaýapsyz mamandardyń qalamynan shyqqan keıbir sózderdi betke ustap alyp, qazaq tilinde jasalǵan sózdiń bárin qaralap, ulttyq sózjasamǵa, termınjasamǵa qarsy turý - memlekettik tildiń ǵylym men tehnıka salasynda qanat jaıýyn oılaǵan bilikti adamnyń tirligi emes. Endeshe, qajetine qaraı ózgeden sóz alýdan da qashpaıyq, óz tilimizde sóz jasaýǵa da jol ashaıyq. Ult tilinde sóz, termın jasaý bul - tabıǵı protsess. «Keńesip pishken ton kelte bolmas» demeı me dana halqymyz. Termın, termınologııa jónindegi mamandar men maman emesterdiń aıtqan pikirleriniń bárin eleýsiz qaldyrmaı, ǵylymı saraptan ótkizgen lázim. Ǵylymı negizge súıene otyryp, is júrgizsek, basqa tilderdegi sózder de arab tilindegideı tilimizge sińip ketedi. «Álem», «kitap», «dápter» degen sózdi eshbir qazaq mynaý arabtyń sózi, mynaý kirme sóz dep jatsynyp júrgen joq. Olar bizge tastaı batyp, sýdaı sińip ketti. Sebebi, biz olardyń barlyǵyn tilimizdiń zańdylyǵyna sáıkestendirip baryp, baǵyndyryp qabyldadyq. Al qazir kirme sózderdi ıkemdi etpeı, tilimizge baǵyndyrmaı, kórshiler qalaı jazsa, biz de solaı jazyp kelgendikten, olar oqshaýlanyp, jattyǵyn jasyra almaı, tilge qabyldanǵanyna ǵasyrǵa jýyq ýaqyt ótse de, alash qaıratkerleri aıtqandaı «bógde sózder» degen attan aryla almaı keledi.
- Demek, syrttan engen árbir termındi jeke taldaý kerek degen pikirdesiz ǵoı?
- Jat sózderdi qabyldaý, tilimizge beıimdep alý - óte mańyzdy másele. Árıne, ár termındi jeke-jeke taldaý kerek. Ár termınniń tabıǵatyn zertteý kerek. Ol qandaı termın? Qaı jaqtan keldi? Qandaı maǵynany bildiredi? Tilimizde balamasy bar ma? Olardy aýdarýǵa bola ma, sol qalpynda qabylǵan jón be? Bizdiń sheteldegi qazaqtar ony qalaı qoldanyp júr? Baýyrlas túrkilerde qalaı jasalǵan? Túpnusqasy qalaı, qalaı ıkemdeımiz degen máselege - shyǵarmashylyq turǵyda kelip, sátti balama tapqan kezde ǵana ony tilge engizýge bolady. Eger shynymen aýdarýǵa kelmeıtin qazaqtan ózge álem jurtshylyǵy qabyldaǵan keń taraǵan termın bolsa, biz de ózimizge ıkemdep alaıyq. Jańa jasalǵan termın bolsa, ol shubalańqy bolmaı, ǵylymı uǵymdy dál beretin, sonymen birge qulaqqa jaǵymdy, tilge jeńil, aıtýǵa oralymdy bolatyn jaǵyn da eskerýimiz kerek. Qysqasy, termınge qoıylatyn arnaıy talaptar barshylyq. Termıntaný - til biliminiń derbes salasy. Ony ózinshe keshendi ǵylym salasy retinde qarastyratyn da ǵalymdar az emes. Biz tisimiz aýyrsa tis dárigerine, ishimiz aýyrsa terapevtke baramyz. Sondyqtan, tildiń, termınologııanyń máselesin de bilikti ǵalymdar men tájirıbeli sala mamandary sheshkeni durys qoı degen pikirdemiz.
- Suhbatyńyz úshin rahmet!