Sheneýnikterdiń qymbat kólikteri men ásem kabınetteri ótkende qalatyn ýaqyt jaqyn-Toqaev
Qaraǵandy oblysy aktıviniń aldynda sóz sóıleý barysynda Qasym-Jomart Toqaev xalyqtyń aýqattylyǵy - barlyq memlekettik organdar men kompanııalardyń jumysyndaǵy basym baǵyt ekenin atap ótti.
«Sapaly jaqsy kórsetkishterge qol jetkizý úshin biz barlyǵymyz kóp eńbek etýimiz qajet. Naqty aıtsaq, bıikte otyryp, jetistikterimizge qanaǵattanyp, qol qýsyryp otyrmaýymyz tıis», - dedi ol.
Senat tóraǵasy bılik ókilderi birinshi kezekte áleýmettik mańyzdy jobalardy jyldam jáne nátıjeli júzege asyrý úshin únemdilik júrgizý kerektigin atap aıtty.
«Biz osyǵan deıin, aıta ketý kerek, aıaqty keńge saldyq. Endi ómirge degen jańa kózqarastardy kórsetip otyrǵan shynaıylylyqqa úırenýimiz qajet. Joǵary laýazymdy sheneýnikterdiń qymbat kólikter men keremet ásem kabınetteri ótkende qalatyn ýaqyt jaqyndady, jaı anahronızm bolyp qalady dep oılaımyn», - dedi ol.
Qasym-Jomart Toqaev elimizde shaǵyn jáne orta bıznestiń ósýin yntalandyrý kerektigini naqyt toqtala ketti. Onyń aıtýynsha, 3 mln 200 myń qazaqstandyqtar kásipkerlikpen aınalysýda. Qazir bıliktiń basty mindeti - bıznesmender úshin qolaıly klımat jasaý, sondaı-aq olardy ákimshilik qysymnan bosatý bolyp tabylady.
Sondaı-aq, Qasym-Jomart Toqaev ekologııa máselelerine de toqtala ketti.
«Ár aımaq ekologııalyq problemalardy sheshý boıynsha belsendi sharalar qoldanýlary tıis. Qaraǵandy oblysy úshin bul másele óte ózekti, sebebi munda iri kásiporyndar bar. Kelesi jyly ekologııalyq zańnamany buzǵany úshin salynatyn ákimshilik sanktsııalardyń mólsherin ulǵaıtý, ekologııalyq tekserister júrgizýdiń mehanızmderin jetildirý josparlanýda, anaǵurlym ózekti ınfraqurylymdyq jobalardyń tizimi jasalady jáne qarjylandyrý kózderi qaıta qarastyrylady», - dedi ol.
Senat Tóraǵasynyń sózinde bólek pýnkt týrızmdi damytýǵa qatysty boldy. Ol osyǵan deıin atalmysh baǵytta jumystar aıtarlyqtaı nátıjeli bolmaǵanyn aıtty - qazirgi tańda JІÓ-de týrızm úlesi nebári 1,3% quraıdy. Ol elimizde birinshi kezekte ınfraqurylymdy damytý kerektigin atap aıtty. Senat tóraǵasynyń aıtýynsha, jaqyn ýaqytta qazaqstandyq JOO-da týrıstik salaǵa baılanysty mamandyqtar paıda bolady.
Kezdesý sońynda Senat tóraǵasy aımaǵymyzdyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna úles qosqandary úshin oblystyq máslıhat depýtattary Nurǵazy Jarylǵapovqa jáne Tóreqoja Tilemisovke, Abaı aýdandyq máslıhatynyń hatshysy Borıs Tsaıǵa, №1 «Qaraǵandy memlekettik medıtsınalyq ýnıversıteti» RMM hırýrgııalyq aýrýlar kafedrasynyń meńgerýshisi Qaırat Shákeevke jáne «№38 gımnazııa» KMM qazaq tili jáne ádebıeti pániniń muǵalimi Ermek Kelmaǵambetovaǵa qurmet gramotalaryn tabys etti.