Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń jıyrma jyldyq joly
***
Jıyrma jyl buryn, jańa myńjyldyqtyń tabaldyryǵynda Qytaı, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Reseı, Tájikstan jáne Ózbekstan basshylary Shanhaıda jınalyp, Shanhaı yntymaqtastyq uıymyn qurý deklaratsııasyna birlesip qol qoıdy. Jańa uıymmen birge kooperatıvtik qaýipsizdik pen ózara tıimdi yntymaqtastyqtyń jańa modeli týyndady.
Eýrazııa keńistiginde keń aýqymdy yqpaly bar iri aımaqtyq birlestik paıda boldy. Bul birlestik aımaǵymyzdaǵy memleketterdiń qaýipsiz damýyna jańa jaǵdaı jasady. Ol elderdiń túrli áleýmettik-saıası júıelermen beıbit baılanys quratyn jańa yntymaqtastyq tujyrymdamasynyń, jańa suhbat formatynyń nyshanyna aınaldy.
ShYU aýyr daǵdarys jaǵdaıynda da áleýeti men múmkindikterin pash etip, shaǵyn aımaq forýmynan jahan moıyndaıtyn bıik deńgeıge kóshti. Bul aralyqta uıym kóptegen nátıjelerge qol jetkizdi. Qolyńyzdaǵy maqala sol jetistikterdiń eń irgelisine toqtalmaq.
Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń prototıpi - «Shanhaı bestigi» Reseı, Qytaı, Ortalyq Azııa elderiniń shekara máselelerin beıbit jolmen sheshýge múmkindik berdi.
1991 jyly KSRO quramynda bolǵan memleketter men QHR shekara máselelerin sheshýi tıis boldy. Keńes odaǵy men Qytaı qarym-qatynasynyń tarıhyn biletinder bul máseleniń syrtqy saıasat turǵysynan barshaǵa ortaq, birdeı ózekti bolǵanyn túsinedi.
Bul maqaladan góri oqyrmandarǵa Keńes Odaǵy men Qytaı qarym-qatynasyn tereń zertteýge baǵyttalǵan kóptegen ǵylymı izdenister eki álem arasyndaǵy qarym-qatynas ereksheligin jetik túsinýge múmkindik beretini anyq. Nátıjesinde, barlyq tarıhı jáne saıası nıýanstarǵa qaramastan, QHR, RF, QR, TR, QR basshylarynyń pragmatızmi men tatý kórshilik ornatý maqsatynda aqylǵa qonymdy ymyraǵa kelýi 1996 jyly dıalogtyń biregeı saıası formýlasyn tabýǵa múmkindik berdi.
Búginde shekara máselesi konstrýktıvti túrde sheshilip qoıǵan. Onyń aıasynda Shanhaı yntymaqtastyq uıymyn qurǵan alǵashqy bestikke múshe barlyq elderdiń múddeleri eskerildi.
ShYU ózara senim men teń dıalog alańyna aınaldy. Shekara máselelerin beıbit jáne ózara tıimdi sheshý Shanhaı bestiginiń barlyq taraptarynyń ustanymdarynyń birizdiligine jáne barlyq saıası kelisimderdiń oryndalýyn buljytpaı ustanatyndyǵyna kóz jetkizýge múmkindik berdi. Bul aımaqtaǵy senimdi damytýdyń berik negizi boldy.
Osylaısha, Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna múshe elderdiń ekonomıkasynyń kólemine, áskerı áleýetine jáne halyqaralyq salmaǵyna qaramastan, daýys teńdigine negizdelgen biregeı «Shanhaı rýhy» paıda boldy. Egemendikti, aýmaq tutastyǵyn qurmetteý jáne memleketterdiń ishki isterine aralaspaý, kúsh qoldanýdan bas tartý – ShYU jumysynyń prıntsıpi.
Uıym jıyrma jyl boıy ishki saıasat ustanymyna adaldyq saqtap, syrtqy isterde ashyqtyqty, bloktarǵa qosylmaý men úshinshi elderge qarsy shyqpaý prıntsıpin ustandy. Bul ýaqyttyń ishinde Shanhaı uıymy Qytaı, Reseı, Ortalyq Azııa elderine, 2017 jyldan bastap Úndistan men Pákistanǵa konstrýktıvti dıalog pen yntymaqtastyqty qoldaý alańyn usynyp, negizgi mıssııasyn saqtap keledi.
Assotsıatsııa jumysyna baqylaýshy elder – Mońǵolııa, Aýǵanstan, Belarýs jáne Iran, sondaı-aq dıalog boıynsha alty seriktes – Ázirbaıjan, Armenııa, Kambodja, Nepal, Túrkııa, Shrı-Lanka qatysady. Bul memleketterdiń basshylaryn qosqan ómirdiń barlyq deńgeıi men kóptegen salasyn qamtıtyn kezdesýler ShYU sheńberinde ekijaqty qarym-qatynasty damytýǵa múmkindik beredi.
ShYU Ortalyq Eýrazııadaǵy qaýipsizdik pen turaqty damýdyń kepiline aınaldy.
Bul ýaqyttyń ishinde Uıym tártip saqtaýdyń, únemi ózgerip otyratyn synaqtarǵa qarsy qaýipsizdikti nyǵaıtýdyń syndarly kúshine aınaldy. Formaldy túrde qaýipsizdik salasynda ShYU zulymdyqtyń úsh túri – terrorızmge, ekstremızm men separatızmge, sondaı-aq esirtki bıznesine jáne transulttyq qylmysqa qarsy birlesken kúresýge baǵyttalǵan.
ShYU elderi BUU-nyń tıisti qurylymdarymen, atap aıtqanda, Terrorızmge qarsy komıtetpen, Interpolmen, EQYU-men, UQShU-men jáne TMD Antıterrorlyq ortalyǵymen tyǵyz qarym-qatynas ornatqan. Qaýipsizdik salasyndaǵy mundaı yntymaqtastyq ınfraqurylymy Uıymǵa kóptegen máselelerdi sheshýge múmkindik beredi.
Uıymnyń qashan da jańa mindetterge ıkemi saı. Quramyndaǵy elderge ol birlesken sheshimdi tez tabýǵa jáne bir-birine tıisti qoldaý kórsetýge múmkindik beredi. Búginde ShYU-nyń, sondaı-aq búkil álemdik qoǵamdastyqtyń aldynda turǵan halyqaralyq yntymaqtastyqtyń eń kúrdeli máseleleriniń biri – COVID-19 pandemııasy.
Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev 2020 jylǵy sammıtte sóılegen sózinde pandemııanyń teris saldaryn joıý boıynsha kúsh-jigerdi úılestirý turǵysynan ShYU-nyń kásibılik tanytqanyn atap ótti. ShYU elderiniń barlyq halyqtaryna túsinikti «dos qıyndyqta synalady» maqal-máteli joıqyn pandemııanyń órshý tusynda ShYU –ǵa múshe memleketterdiń yntymaqtastyq rýhyn aıshyqtaı tústi.
ShYU keńistigindegi turaqtylyq ekonomıkalyq yntymaqtastyq pen damýǵa jaǵdaı jasaıdy.
Búginde ShYU – saıasat, ekonomıka jáne gýmanıtarlyq yntymaqtastyq sııaqty kóp salalardaǵy ózara árekettesýdiń halyqaralyq uıymy. Turaqtylyq pen qaýipsizdiktiń arqasynda ekonomıkalyq kórsetkishter birtindep artyp keledi.
Statıstıkalyq málimetterge súıensek, uıymǵa múshe elderdiń ekonomıkalarynyń jalpy kólemi 18,4 trıllıon AQSh dollaryna jetse, ózara saýda kólemi 6,2 trıllıon AQSh dollaryn quraıdy. Bul 2000 jyldardyń basyndaǵy ShYU qurylǵan kezden 11 jáne 8 ese kóp. Osylaısha 2013 jyly «Bir beldeý – bir jol» bastamasyn iske qosýǵa jáne damytýǵa, qurlyqtyq yntymaqtastyqtyń jańa deńgeıine shyǵýǵa múmkindik týdy. Jańa yntymaqtastyq pen keńeıýdiń qazirgi jaǵdaıynda Ortalyq Azııa Jibek jolynyń ár túrli ekonomıkalyq jobalarynyń túıisetin ortalyǵyna aınalyp keledi.
Tarıhı ekspansııadan keıin ShYU quramyna múshe memleketterdiń ekonomıkalyq damýyna úles qosý múmkindigin alady. Geografııa men demografııa turǵysynan alǵanda, ShYU-nyń 8 memleketi Eýrazııa qurlyǵynyń shamamen 60 paıyzyn jáne álem halqynyń jartysyn quraıdy. Al olardyń jalpy ishki ónimi jalpy álemdik kólemniń 20 paıyzynan astamyn qamtıdy.
Ekonomıkalyq ólshemde ShYU – satý men tutynýdyń úlken ári ıgerilmegen naryǵy. Ekonomıka men birlesken damý – ShYU yntymaqtastyqty keńeıtýdiń perspektıvaly vektory. Biryńǵaı qaýipsizdik ortasyn, baılanysty ınfraqurylymdy qurý jáne ShYU keńistiginde jumys isteýdiń biryńǵaı standarttary men erejelerin (ShYU, Beldeý jáne jol bastamalary men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq resýrstarynyń jıyntyǵymen) ázirleý ishki ekonomıkalyq serpin berýi múmkin. Al ShYU-nyń jańa, keńeıtilgen geografııasy Eýropa, Kavkaz, Taıaý Shyǵys pen Ońtústik-Shyǵys Azııa naryqtaryn jaqyndastyrmaq. Bul Ortalyq jáne Ońtústik Eýrazııanyń geoekonomıkasyn máńgilikke ózgertýi tıis.
2017 jyly Úndistan men Pákistandy quramǵa qabyldaý arqyly ShYU geografııalyq jaýapkershiligin Ońtústik Azııaǵa qaraı keńeıtip, damýdyń jańa kezeńin bastaıdy.
Bul kezeńde ShYU jańa múmkindiktermen qatar jańa synaqtarmen betpe-bet kezdespek. Eýrazııadaǵy geosaıası keńistiktiń transformatsııasy Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń damýyna jaǵymdy da sapaly jaǵdaı jasaıdy.
Keńeıý nátıjesinde ShYU taza aımaqishilik (Ortalyq Azııalyq) qurylym bolýdan qalyp, Ońtústik Azııa arenasyna shyqty. Bul senimdiliktiń (Pekın, Máskeý, Nıý-Delımen BRIKS sheńberinde) artqanyn dáıektep, qabileti jańa halyqaralyq ózektiń qurylǵanyn kórsetedi. ShYU jahandyq mártebege ıe bolýy múmkin. Sebebi onyń quramyna kiretin 4 ıadrolyq derjavanyń ekeýi – BUU Qaýipsizdik keńesiniń turaqty músheleri.
Osylaısha, ShYU-nyń jańa quramy uıymǵa halyqaralyq keńistiktiń jańa kókjıegin ashady. ShYU jaýapkershilik aımaǵyndaǵy ózgerister kúrdeli, qarqyndy bola bastady. Aımaqtaǵy qaýipsizdik máseleleri men terrorızmge qarsy kúres, ásirese Aýǵanstanda bolyp jatqan ishki ózgerister, ShYU-ǵa múshe elderdiń nazarynda júredi.
Osylaısha, mereıtoı jyly – Uıymnyń jetistikteri men nátıjelerin saralaǵanǵa, bolashaqqa birge qadam basyp, jańa strategııalyq baǵdardy tapqanǵa jaqsy ýaqyt. ShYU úshin 2021 jyl –birlesken jumystyń keıbir nátıjelerin qorytyndylaý kezeńi, álemdegi ózgeristerdi eskeretin kózqarastar men mindetterdi qurý kezeńi. Áleýeti zor uıym quramyndaǵy elderdiń múddesine saı bolatyndaı sol áleýetti qalaı paıdalanýǵa bolatynyn qarastyrmaq.
Uıym quramynyń keńeıgenin eskersek, qazirgi ýaqytta ShYU músheleriniń burynǵysy da, jańasy da uıymnyń jańa biriktirýshi mıssııasy men kezek kúttirmeıtin mindetterin qalyptastyrý qajettiligine erekshe nazar aýdarýy tıis. ShYU-ny damyta túsý úshin oǵan múshe memleketter barlyq salalar boıynsha óńirlik jáne halyqaralyq deńgeıdegi uzaq merzimdi kún tártibin birlesip jańartqany abzal. «Shanhaı rýhy» men zaman saýalyna jaýaptardy birlesip izdeý tájirıbesi túptep kelgende ózekti máselelerdi sheshýge kómektesedi.
ShYU-daǵy konstrýktıvti ózgerister onyń anaǵurlym tıimdi Uıym retindegi jańa pozıtsııasynan kórinis tabýy tıis. Uıym múshelerdiń sanyn kóbeıtip qana qoımaı, naqty jobalarmen ózara árekettestiktiń jańa baǵyttaryn ıgerýi kerek. Ekonomıkalyq máseleler, ásirese, COVID-19 pandemııasynan álsiregen ulttyq ekonomıka, ShYU keńistigindegi tolyqqandy yntymaqtastyqty qalpyna keltirý qajettiligi aldaǵy jyldary ShYU-nyń nazarynda bolady.
Osyǵan baılanysty Uıymǵa múshe elderdegi halyqaralyq kólik tasymaly men temir jol ákimshilikteriniń ózara is-qımylyna qolaıly jaǵdaılar jasap, logıstıkalyq yntymaqtastyqty, onyń ishinde «Bir beldeý – bir jol» bastamasyn damýdyń aımaqtyq jáne ulttyq strategııalaryn kúsheıtýdiń, ShYU keńistiginde aýyl sharýashylyǵy men azyq-túlik qaýipsizdiginiń, óndiristik kooperatsııa men energııa tıimdiligin arttyrý máseleleri ózekti bolyp qala beredi.
ShYU damýynyń jańa úrdisi jumysty uıymdastyrýdyń jańa tásilderin izdeýge túrtki bolýy yqtımal. Tórt jyl buryn keńeıgen ShYU bedeliniń halyqaralyq kún tártibine áser etý múmkindigi bar. Alaıda, ol úshin Uıymǵa múshe memleketterdiń, baqylaýshylardyń, dıalog boıynsha seriktesterdiń keń aýqymy úshin jańa tujyrymdamalar men tartymdy ıdeıalardy qalyptastyrýy tıis sııaqty.
Bolashaqta zamannyń jańa talabyna tıimdi beıimdelýde ShYU saıası yqpaldy, ekonomıkalyq qýatty, ózin ózi qamtamasyz etetin jańa formattaǵy halyqaralyq yntymaqtastyqtyń qyzyqtyrýshy ózegine aınalatyn sııaqty. Jalpy alǵanda, damýdyń jıyrma jyldyq belesi ShYU-ǵa múshe memleketter basshylarynyń Uıymnyń keńeıtilgen áleýetin paıdalanýǵa baǵyttalǵan mańyzdy jumysty jan-jaqty talqylap, qolǵa alýyna jaqsy sebep bolmaq.