Shámshi áýleti kompozıtor ánderine sóz jazǵan avtorlardyń urpaǵyna izdeý salady
«Úsh balamyz da atasynyń jolyn qýyp júr»
- «Shámshiniń kelini» degen sóz siz úshin statýs pa, jaýapkershilik pe álde jaı ǵana týystyq ataý ma?
- Árıne, mártebeden góri jaýapkershiligi basym. Sol jaýapkershilikti sezingendikten shyǵar, úsh balamyzdy da mýzykaǵa baýlyp jatyrmyz. Atalary salyp ketken keremet joldy abyroımen jalǵastyrsa degen úmitimiz bar.
- Ózińiz Shámshi atańyzdyń kózin kórdińiz be?
- Shámshi atamyz 1992 jyly ómirden ótti. Ol kezde Muhtar 26 jasta bolǵan. Biraq keshteý úılengen. Biz 2004 jyly otaý qurdyq. Qazir úsh balamyz bar – eki ul, bir qyz. Úsheýi de skrıpkashy. Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy daryndy balalarǵa arnalǵan respýblıkalyq mýzyka mektebinde oqıdy. Ákeleri de sol mekteptiń túlegi, skrıpkashy. Úlken qyzymyz Alına bıyl mektep bitiredi. Abaı 16-da, Nursultan 11-de. Men Tobyqtynyń qyzymyn. Bir balamyzdyń atyn Abaı dep qoıǵanymyzdyń osyndaı da bir sebebi bar. Muhtardyń Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynda dırıjer bolyp jumys istep kele jatqanyna 29 jyl bolypty.
- Sizdiń mamandyǵyńyz qarjyger eken. Kezinde úlken qyzmetterde de júripsiz. Shámshi Qaldaıaqovtyń murasyna jaýapty kásipke bet burýyńyzǵa joldasyńyz yqpal etti me?
- Men áýelde Philip Morris, Pepsi sııaqty iri kompanııalardyń seriktesi bolǵan halyqaralyq jarnama agenttiginde qarjy dırektory bolyp jumys istedim. Qarjy aınalymy úlken edi, ıaǵnı qarjy naryǵyndaǵy halyqaralyq standarttardyń bárin bilemin. Avtorlyq quqyq týraly zańmen talaı jumys istedim. Osy tájirıbeni endi Shámshi atamyzdyń murasyn saqtaýǵa paıdalanyp júrmin.
- Qazaqstanda resmı jumys istep kele jatqan neshe avtorlyq qoǵam bar? Resmı tirkelmeı jumys istep júrgenderi bar ma?
- Ol jaıynda jańa zań jobasyn talqylaǵan kezde aıtaıyq.
- Jaqsy, avtorlyq qoǵamdardyń ózinen surasa, mardymdy tabysymyz joq dep shaǵymdanady. Al onyń jumysyna kóńili tolmaıtyndar mıllıardtap tabys taýyp jatqanyn aıtady. Osy eki argýmenttiń qaısysy shyndyqqa jaqyn? Jalpy avtorlyq qoǵamdardyń jyldyq qarajat aınalymy neshe teńge bolady dep oılaısyz?
- Ony tap basyp aıtý qıyn. Men sizge telearnalardyń mysalynda túsindirip kóreıin. Telearnalardyń jyldyq kreatıvti kontent aınalymy deıtin uǵym bar. Osy aqshanyń 1 paıyzyn avtorlyq qoǵamdarǵa tóleý kerek. Ol 1 paıyz aqshamen birge, esepti kezeńde qaı avtordyń, qaı týyndysy, neshe ret telearnadan berilgenin kórsetetin esep joldaıdy. Mysaly, úsh aıdyń ishinde Shámshi Qaldaıaqovtyń «Ómir ózen» áni 25 ret, «Aq bantık» áni 100 ret shyrqaldy degen sııaqty esep beriledi.
Mysaly, jetekshi telearnanyń avtorlyq týyndylardy bir jyldyń ishinde kórsetý aınalymy 7 mlrd teńge desek, sonyń 1 paıyzy retinde 70 mln teńgeni avtorlyq qoǵamǵa, Qazaqstan avtorlarynyń qoǵamyna («QazAQ») tóleıdi. Bul jerde biz bir telearnanyń ǵana aýdaratyn qarajatyn shamamen aıtyp otyrmyz. Elimizde osyndaı qansha resýrs bar ekenin ózińiz esepteı berińiz. Avtorlyq qoǵamdar osy somanyń 30 paıyzyn ózine qaldyrady. Jumysshylardyń aılyǵyna, býhgalterlik jumys júrgizýge, basqarý jumystaryna dep operatsııalyq shyǵyndarǵa jumsaýǵa haqyly. Qalǵan 70 paıyzyn Shámshi Qaldaıaqovtan bastap Qaırat Nurtastarǵa deıin, avtordyń bárine kimniń týyndysy, qansha oınatylǵanyna qaraı taratady.
- Májiliste kreatıvti ındýstrııany damytýǵa arnalǵan zań jobasyn talqylaýǵa qatysqan kezde biraz usynysyńyzdy aıta almaı ketkendeı kórindińiz. Depýtattar ázirlep jatqan zań jobasynda qandaı normalar sizge unady, qaısysy unaǵan joq?
- Usynylyp otyrǵan zań jobasyn ázirlegender eldegi avtorlyq qoǵamdardy búgingi zamannyń talabyna saı kelmeıtin uıymdar dep otyr. Elde 15 avtorlyq qoǵam bar dep esepteledi. Árıne, bul kóp dep oılaımyn. Sanyn qysqartyp, sapasyn kóterýimiz kerek. Ol úshin akkredıtteý tásilin engizý kerek. Ádilet mınıstrliginen, Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginen ruqsat beretin qujattardy rásimdeý kerek. Memlekettik organdardyń qolynda avtorlyq qoǵamdardy áleýetine qarap irikteıtin, avtorlarmen shynaıy jumys isteı alatyndaryna ǵana avtorlyq qoǵam statýsyn beretin ólshemshart bolý kerek. Meniń bilýimshe, qazir sol 15 avtorlyq qoǵamnyń keıbirinde resmı ruqsat ta joq.
- Depýtattar avtorlyq qoǵamdardyń fýnktsııasyn memleketke bermekshi me?
- Solaı sııaqty. Memlekettik organǵa nemese memlekettik kásiporynǵa bermekshi. Ol jaǵyn áli ashyp aıtpady. Bálkim «Qazpatentke» júkteıtin shyǵar.
- Sonda memleket telearnalarǵa, radıolarǵa memlekettik tapsyrys aıasynda bólgen qarjynyń bir bóligin avtorlyq quqyq aıasynda ózine qaıtaryp ala ma?
- Avtorlyq qoǵamdardyń fýnktsııasy avtorlyq týyndylardyń oryndalýynan túsken syıaqyny jınap, basym bóligin avtorlar men muragerlerge taratý ǵoı. Osy fýnktsııany memleketke bermek.
- Bul sizderge unamaı ma?
- Biz qarsymyz. Óıtkeni memleket aktıvterdi sátti basqara almaıdy. Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń mańyndaǵy shýdy, MÁMS júıesin alaıyq. El ishinde syn men kúmán kóp.
- Odan da avtorlyq qoǵamdardy iriktep, solarmen jumys isteı bereıik deısiz be?
- Iá. 3-4 avtorlyq qoǵamdy ǵana qaldyryp, olardyń búkil qarjy operatsııasyn, esebin tsıfrlandyrý kerek. Egov-tegi sııaqty ár avtordyń, zańdy muragerdiń jeke kabıneti bolsyn. Sonda qaı avtordyń, qaı týyndysy, qaı resýrsta, neshe ret oınatylǵany, kontent taratýshy kóz avtorlyq syıaqy retinde qansha qarajat aýdarǵany ashyq bolar edi. Qazir ol eseptiń bári qaǵazda. Al «qaǵaz bárin kóteredi» deıtin támsildiń maǵynasyn bilesiz...
«Avtorlyq qoǵamdar keıingi 3 jylda Muhtar Shahanovqa bir teńge de syıaqy tólemegen»
- Shámshi áýleti kompozıtordyń avtorlyq syıaqysynan jyl saıyn neshe teńge tabys alyp otyr? Ol tabysty áýlet músheleri qalaı bólisip júr?
- Shámshi atamyzdyń Muhtardan basqa taǵy bir uly men 92 jastaǵy jary da zańdy murager bolyp esepteledi. Qazir Qazaqstan avtorlary qoǵamyn Balnur Qydyrbek basqaryp otyr. Bálkim jaqsy kompozıtor shyǵar, biraq basqarýshy retindegi jumysyna suraq kóp. Mysaly, Shámshi atamyzdyń úsh murageriniń biri retinde Muhtarǵa úsh aıda 20 myń teńge tólep otyr. Jazda eń kóp tólegeni 30 myń teńge boldy. Keıde eshteńe tólemeı qoıady. Qazir biz olarmen sottasyp jatyrmyz. Sondyqtan búkil mán-jaıdy ashyp aıta almaımyn. Biraq suraq kóp. Mysaly, toıhanalarda da Shámshi atamyzdyń áni óte kóp oryndalady. Biraq ol jaqtan aqsha qalaı kelip jatqanyn, kimge kelip jatqanyn bilmeımiz.
- Depýtattar avtorlyq qoǵamdardy tsıfrlyq alańǵa shyǵarýǵa qarsy ma sonda?
- Ázirge naqty ustanymdary túsiniksiz. Avtorlyq qoǵamdardy joıyp, ornyna memlekettik operatordy qoıǵylary kelip otyr.
- Elimizde Abaıdyń kitaptary eń kóp satylady eken. Odan bergi Alash arystarynyń ádebı, pýblıtsıstıkalyq murasyn qaıta basyp shyǵaryp, aqyn-jazýshylardyń shyǵarmasyn kitap etip basyp, paıda taýyp júrgen jekemenshik baspalar bar. Al toılarda Qurmanǵazynyń «Adaıynsyz» dastarhanǵa as kelmeıdi. Osy avtorlardyń quqyǵyn qorǵap júrgen bireý bar ma?
- Qazirgi zań boıynsha avtor ómirden ótse, muragerlik quqyq onyń jubaıy men balalaryna teńdeı úlespen saqtalady. Mysaly, úsh aı saıyn bir avtorǵa 100 myń teńge avtorlyq syıaqy tıesili bolsa, artynda qalǵan eki balasy men áıeline 33 myń teńgeden beriledi degen sóz. Siz aıtyp otyrǵan adamdardyń ómirden ótkenine ǵasyrdan astam ýaqyt ótip ketken. Avtor kóz jumǵannan keıin 70 jyl ótkende onyń murasy zań boıynsha halyq murasyna aınalady. Shámshi atamyz 1992 jyly ketti dep otyrmyz ǵoı. 2062 jyldan keıin onyń murasy da halyqqa ortaq muraǵa aınalady, ıaǵnı ol kezde urpaǵy avtorlyq syıaqy talap ete almaıdy.
- Shámshi ánderine eń kóp mátin jazǵan aqyndarmen, olardyń muragerlerimen baılanysyńyz bar ma? Olar avtorlyq syıaqy alyp otyr ma?
- Biz Shámshi Qaldaıaqovtyń negizgi hıt ánderine sóz jazǵan aqyndarmen baılanys ornatyp jatyrmyz. Árıne, birinshi kezekte Muhtar Shahanovpen, onyń jarymen tyǵyz baılanys bar. Odan keıin Tólegen Aıbergenovtiń muragerlerimen, Qadyr Myrza Áliniń balalarymen, Jumeken Nájimedenovtiń ulymen, Tumanbaı Moldaǵalıevtiń balalarymen, Nursultan Álimqulovtyń, Sabyrhan Asanovtyń urpaǵymen baılanys ornatyp jatyrmyz.
Qazir endi Muzafar Álimbaevtyń urpaqtaryn izdep jatyrmyz. Taba almaı júrgenimizge biraz boldy. Olardy da óz komandamyzǵa qosyp alsaq degenbiz. Jazýshylar odaǵy arqyly izdep te taba almaı qoıǵan avtorlar bar. Mysaly, Machekın degen adam Shámshi atamyzben birge án jazǵan. Oraıy kelgende, osy adamdardyń urpaqtaryna izdeý salatynymyzdy aıta ketkim keledi.
Olardy biz atalarymyzdyń avtorlyq quqyǵyn birge qorǵap, solardyń arasyndaǵy shyǵarmashylyq baılanysty, áýletter arasyndaǵy dostyqqa ulastyrsaq degen nıetpen izdestirip jatyrmyz. Mysaly, Muhtar Shahanov keıingi úsh jylda Qazaqstan avtorlar qoǵamynan birde-bir teńge avtorlyq syıaqy almaǵanyn aıtyp otyr. Kózi tiri Muhtar aǵamyzdyń jaǵdaıy osyndaı bolǵanda, basqa avtorlardyń jaǵdaıyn ózińiz oılaı berińiz.
Qadyr Myrza Áliniń urpaqtary da avtorlyq qoǵammen sottasqanyn bilemin. Tólegen Aıbergenovtiń qyzy Saltanat bir toqsanda keıde 3 myń teńge, keıde 25 myń teńge túsetinin aıtty. Qysqasy, toqsanyna 25 myń teńgeden joǵary alyp kórmegen.
Odan keıin sol avtorlar arqyly Shámshi atamyzdyń murasyn naqty túgendeýge bolady dep oılaımyz. Mysaly, atamyzdyń kózi tiri kezinde ánder jınaǵyna 55 týyndy kirgen. Sol jınaqqa kirmeı qalǵan 2-3 qoljazba bar dep júretinbiz. Shyn máninde, Shámshi atamyz sazyn jazǵan ánderdiń sany 72 bolyp shyqty. Osy ánderdiń kóbin teń avtorlardyń urpaqtary arqyly taýyp jatyrmyz. Áli de elge tanylmaı qalǵan ánderi bolýy múmkin. Biz tapqan ánder elge tanylmaǵanymen sazy, áýezi óte tartymdy. Olar da halyq kózaıymyna aınalýǵa laıyq dep otyrmyz. Sondaı ánderdi qazirgi ánshilerge berip, bir kontsert ótkizsek degen josparymyz bar. Atamyzdyń teń avtorlaryn izdeýdegi bir maqsatymyz osy.
- Al YouTube arnalar, leıblder men charttar, meıramhanalar, toıhanalar men mádenıet úıleri, teatrlar qalaı avtorlyq syıaqy tólep júr. Sizdińshe, bul kontent kózderi avtorlarmen qalaı jumys isteý kerek?
- Siz ataǵan kózderdegi pırattyq kontentti monetızatsııalap júrgender kóp. Eshkimnen ruqsat surap jatqan joq. Ózimizdiń qor arqyly Shámshi álemine baılanysy bar avtorlardy, avtorlardyń muragerlerin jınap, olarmen durys jumysty jolǵa qoıǵymyz keledi. Avtorlyq qoǵamdar arqyly emes, qor retinde leıbldermen tikeleı jumys istemekshimiz. Mysaly, Ozen leıblimen Shámshi ánderin taratý baǵytynda tikeleı kelisimshartymyz bar. Qudaı qalasa, bir aıdyń ishinde solarmen birge Shámshi ánderiniń tutas albomyn shyǵaramyz. Estradalyq-sımfonııalaq orkestrmen birge jazyp, ánderdi qaıta taspaǵa túsirgenbiz. Tipti, Máskeýdegi mamandardyń kómegine júgindik. Sapasyna senip otyrmyz.
- Toıhanalardan qansha syıaqy alyp otyrsyzdar?
- Toıhanalar da, mádenıet úıleri men fılarmonııalar de avtolyq qoǵamdarmen jumys isteıdi. Avtorlyq qoǵamdardyń ár qalada ókilderi bar. Solar óz qalasyndaǵy toıhanalardy qadaǵalap, tıesili avtorlyq syıaqyny jınap otyrýy kerek. Munda da sol jınalǵan aqshanyń 30 paıyzyn avtorlyq qoǵamy ózi alyp, 70 paıyzyn avtorlarǵa teńdeı bólip berýi kerek. Biraq toıhanalarda ne bolyp jatqany bizge jumbaq. Óıtkeni eseptiń bári qaǵaz júzinde júrgiziledi. Byt-shyt bári. Salany tsıfrlandyrý kerek dep otyrǵanymyz sol. Onyń sheshimi bar, Audoo platformasy dep atalady. Osy platforma arqyly merekelik sharalar men toı-jıyndarda oryndalatyn týyndylardyń aınalymyn retteýge bolady.
- YouTube-te Shámshi ánderi ruqsatsyz kórsetilip jatqanyn aıttyńyz ǵoı. Biz bul resýrsty avtorlyq quqyqty qatty saqtaıdy dep bilemiz. Sonda qazaq avtorlarynyń quqyǵy munda da qorǵalmaǵan ba?
- YouTube-te tek Shámshi atamyzdyń ǵana ánderin ruqsatsyz paıdalanyp júrgen 100-ge jýyq «pırat» bar. Biz olardy da Ozen leıbli arqyly tártipke shaqyraıyq dep otyrmyz. Olarmen endi Ozen mamandary aınalysady.
P.S. Suhbat sońynda Botagóz Qaldaıaqova bizden Shámshi áýleti baılanys ornatqysy keletin avtorlardyń tizimin jarııalaýymyzdy ótindi. Olardyń ishinde kózi tiri qalamgerler de bar. B. Qaldaıaqova habarlasýlaryn (+7 701 034 4560) ótinedi. Іzdeý salýdaǵy maqsaty - Shámshi Qaldaıaqovtyń elge tanylmaı qalǵan ánderin taýyp, kompozıtormen tandem quryp jumys istegen qalamgerlerdiń avtorlyq quqyǵyn birlesip qorǵaý.
- Gýsman Ahmedzıanov
- Mahmýd Hýsaınov
- Maksýtbek Manchekın
- Zeınolla Shúkirov
- Erkesh Ibragım
- Qýandyq Shańǵytbaev
- Nutfolla Shákenov
- Qosjan Músirepov
- Qabdikárim Ydyrysov
- Ádilbek Abaıdildanov
- Aqushtap Baqtygereeva