Shala týǵan sábılerdi kim qutqarady
Qazaqstanda damýynda kemistik paıda bolý qaýpi joǵary balalardy erte dıagnostıkalaý jáne erte abılıtatsııalyq kómek kórsetý qajettiliginiń máselesi ózekti. Ómirdiń alǵashqy aılarynan bastap durys júrgizilgen dıagnostıka men túzetý ózgeristerdi jeńildetip qana qoımaı, jańa buzylystardyń paıda bolýyna jol bermeıdi ári balanyń ómir súrý sapasynyń jaqsarýyna qol jetkizýge múmkindik beredi.
Jalpy neonatologtyń negizgi mindeti - jańa týǵan náresteniń jaǵdaıyn baqylaý. Mundaı maman anasy balany dúnıege ákelý sátinen bastap, perzenthanadan shyqqansha birge júredi.
- Óte kishi salmaqpen shala týǵan balalardyń ári qaraı ómir súrip ketý jaǵdaılary sońǵy jyldary jaqsara tústi. Soǵan oraı skrınıng jasaǵanda túrli aýrýlardyń dıagnozy anyqtalǵan jaıttar da kóbeıdi. Negizi oblys boıynsha bosanatyn áıelderge dárigerlik kómek beretin mekemeler Pavlodar, Ekibastuz, Aqsý qalalarynda ornalasqan. Bizdiń ortalyqta joǵary mamandandyrylǵan medıtsınalyq kómek kórsetýdiń úshinshi deńgeıi uıymdastyrylǵan. Jyl basynan oblysta 6086 sábı dúnıege kelse, olardyń 365-i shala týǵan. 46 balanyń salmaǵy 1500 gramǵa deıin boldy. Salmaǵy óte az bop týatyn sábılerdiń tiri qalýy kórsetkishi búginde 68 paıyzdy quraıdy. Júktiliktiń 34 aptasyna deıin jaryq dúnıe esigin ashyp qoıǵan kishkentaılar perınataldyq ortalyqta em qabyldaıdy. Eger aýdandarda nemese ekinshi deńgeıli perzenthanada bala shala týsa, ony bizdiń medıtsınalyq avıatsııa brıgadasy shuǵyl túrde osynda jetkizedi. Sońǵy 8 aıda osyndaı 40 bala tústi, - deıdi mekemedegi neonatologııa qyzmetiniń basshysy Jańylaı Qapanova.
Mundaǵy mamandar álgindeı balalardyń ómiri úshin kúresip, barlyq kúsh-jigerin soǵan jumyldyrady. Bul jerde sábılerge neonataldi skrınıng, aýdıologııalyq skrınıng, oftolmologııalyq skrınıng júrgiziledi. Mundaǵy maqsat - balanyń boıyndaǵy aqaýlardy der ýaqytynda anyqtap, olarǵa em taǵaıyndaý. Shala týǵan balalarda kóbine ókpe jetispeýshiligi, respıratorlyq dıstrosındrom, bas súıek ishine qan quıylý, bronh-ókpe dısplazııasy, týa bitken pnevmonııa, hırýrgııalyq aýrýlar jıi tirkeledi. Sondaı-aq retınopatııa aýrýlary da jıileı túsken. Másele mynada, shala týǵan shaqalaqtar uzaq ýaqyt ókpeni tynys aldyratyn apparatta jatqanda ottegi mólsheriniń tym kóp bolýynan kóz janarynyń tamyrlary zaqymdanady. Sóıtip, kóz aýrýlary paıda bolady. Nemese ol týa bitti paıda bolýy múmkin.
«Ortalyqta kóz dárigeri bar. Ol balalardy týǵannan baqylaı bastaıdy. Keıde kóz janary kemistigimen týǵandarda biraz ýaqyttan soń kózdiń ishki tor qabyǵynyń ajyraý qaýpi týyndaıdy. Ondaı balalarǵa ota taǵaıyndalady. Jyl basynan álgindeı 15 balaǵa ota jasaldy. Jansaqtaý bóliminde 18 tósek-oryn qarastyrylǵan bolsa, jańa týǵan balalar patologııasy bólimshesinde 60 tósek-oryn bar. Uıym qyzmetkerleri sábılerdiń ana sútimen qorektenýin qatań qadaǵalaıdy. Sábıdi omyraýǵa salý, omyraý sútin durys saýyp berýdiń erejelerin analarǵa úıretemiz. Osyndaı qamqorlyq is-sharalarynyń nátıjesinde ortalyǵymyzǵa «Balaǵa súıispenshilikpen qaraıtyn aýrýhana» ataǵyn ıelendik. 2018 jyly katamnez kabıneti ashylǵan edi, onda statsıonardan úıine jiberilgen sábılerdiń ári qaraıǵy damýy baqylanady», - deıdi Jańylaı Ǵalymjanqyzy.
Mekemedegi patologııa bólimshesiniń jas dárigeri Baqytgúl Qaıratova jalpy perınataldyq ortalyqtyń ár bólimshesinde nenatolog mamandar bar ekenin jetkizdi. Aıtýynsha,eger balanyń salmaǵy kemi 500 gramm bolsa ony qalypty jaǵdaıǵa deıin damytý múmkin bolady. Kóp sábıler týǵannan keıin tynys alý júıesi damymaı, ottegi apparatyna jalǵanady.
- Shala týǵan shaqalaqty nemese aýyryp qalǵan náresteni jatqyzýǵa arnalǵan, ottegini avtomatty túrde beretin ári jaıly temperatýralyq rejımdi saqtap turatyn kývez qurylǵysy bar. Balany ishine ornalastyrǵan soń qajetti temperatýrany, ylǵaldylyq normalaryn baptaımyz. Buǵan qosa byltyr respıratorlyq kómek kórsetetin jańa qural-jabdyqtar ákeldi. Bizge aýdan-aýyldardan da júkti analar kóp keledi. Balany kesar tiligimen alý jaǵdaılary jıi kezdesedi. Sondaı ýaqytta mamandar kásibı kómek túrleriniń barlyǵyn jumyldyramyz. Bala jatyrda jatqan kezeńde ómirine qaýip tóndiretin faktorlar anyqtalǵan jaǵdaıda da júrgiziletin úrdister bar. Sonyń barlyǵy belgili bir kezeń ishinde júzege asyp otyrady. Mundaı ádis-amaldar ana men bala ómirin aman saqtap qalýǵa múmkindik berip otyr, - deıdi jas maman.
Dárigerler kez kelgen ana júktilikti aldyn alý josparlaǵany durys dep esepteıdi. Al júktilik kezeńinde barlyq faktordy baqylaýǵa alyp, dáriger mamandardyń baqylaýynda bolýy kerek. Mamandardyń aqyl-keńesine únemi qulaq túrip, yqtımal qaýipti jaıttardyń aldyn alyp otyrsa, ómirge deni saý sábı ákelýdiń múmkindigi arta túsedi.