Shahrat Nuryshev: Qazaqstan-Qytaı qarym-qatynas­tary strategııalyq árip­testiktiń jańa kezeńine ótti

ASTANA. QazAqparat - Elbasy Nursultan Nazarbaev maýsymnyń 7-10 kúnderi araly­ǵyn­da Qytaı Halyq Respýblıkasyna memlekettik saparmen bara­dy jáne Tsındao qalasynda ótetin ShYU sammıtine qatysady dep josparlanǵany belgili. Qytaımen jan-jaqty strategııalyq árip­tes­tikti damytý - elimizdiń syrtqy saıasattaǵy negizgi basym­dyqtarynyń biri. Búgingi kúni ózara tıimdi baılanystar barlyq baǵytta qarqyndy damýda. «Egemen Qazaqstan» gazetinde mańyzdy sapar aıasynda mejelengen máseleler jóninde Qazaqstannyń Qytaıdaǵy Tótenshe jáne ókiletti elshisi Shahrat Nuryshevpen suhbat jarııalandy.

Suhbattyń tolyq mátinin nazarlaryńyzǵa usynamyz.  

- Shahrat Shákızatuly, bú­gin­gi kúni Qazaqstan-Qytaı qa­rym-qatynastarynyń damý qar­­­qyny qandaı mejede? Osy má­se­le­ge toqtalyp ótseńiz. So­ny­­­men qatar Elbasy sapary sheń­­b­erinde Qazaqstan men Qytaı bas­shylarynyń kún tárti­bin­de qandaı máselelerdiń qam­­ty­lýy josparlanyp otyr?

- Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń bul jolǵy Qy­taı­ǵa memlekettik sapary Beı­jiń qalasynan bastalady. Memleket basshysynyń Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Tóraǵasy Sı Tszınpınmen kelis­sózderi, sondaı-aq QHR Mem­le­ket­tik Keńesiniń Premeri Lı Ketsıanmen, Búkilqytaılyq ha­lyq­tar ókilderi jınalysynyń Turaq­t­y komıtetiniń Tóraǵasy Lı Chjanshýmen jáne Qazaqstanǵa ınvestıtsııa salýǵa múddeli qytaı­lyq iri isker tulǵalarmen kezdesý­leri josparlanǵan. Qazirgi tańda Qazaqstan-Qytaı qarym-qatynas­tary jan-jaqty strategııalyq árip­testiktiń jańa kezeńine ótip, barlyq salalardaǵy yntymaq­tas­tyqty qamtyp otyr. Sonymen qatar eki memlekettiń basshylary arasyndaǵy óte tyǵyz jeke baılanys túrli ekijaqty yntymaq­tas­tyq máselelerin jáne ózekti ha­lyqaralyq jáne óńirlik problemalardy talqylaý maqsatyndaǵy joǵary deńgeıdegi jyl saıynǵy kezdesýlerdi udaıy ótkizý úrdisin jolǵa qoıýǵa kómektesedi. Meniń pikirimshe, QHR Tóraǵa­sy Sı Tszınpınniń «Jibek Joly­nyń ekonomıkalyq beldeýin» qurý týraly bastamasyn 2013 jyly Qazaqstanǵa saparynyń bary­synda alǵash jarııalaýy jáne sońǵy bes jylda bizdiń eli­mizge úsh márte saparmen kelýi - ekijaqty qarym-qatynastyń joǵary deńgeıde ekeniniń aıqyn kórsetkishi.  Keıingi birneshe jylda energetıka, kólik, qarjy jáne ınves­tı­tsııa salalaryndaǵy yntymaq­tas­tyqta oń serpin baıqalady. Sonyń ishinde, sońǵy eki jylda aradaǵy saýda aınalymy ilgerileý jolyna bet aldy. Mysaly, ótken jyly ekijaqty saýda aınalymynyń kólemi 10,5 mlrd AQSh dollaryna je­tip, 2016 jylǵy kórsetkishpen salystyrǵanda 30%-dan artyq ósti.  Elbasynyń Qytaı eline osy jolǵy memlekettik saparynyń ózara saıası dıalogty odan ári ny­ǵaıtý, ózekti halyqaralyq jáne óńirlik problemalar bo­ıyn­sha pikir almasý, saýda-ekono­mıka­lyq yntymaqtastyqqa qar­qyn berý, «Nurly jol» jańa ekono­mı­kalyq saıasatyn «Jibek Joly­nyń ekonomıkalyq beldeýi» bas­ta­masymen ushtastyrý, bizdiń elimizdiń qarjy-ınvestıtsııalyq múmkindikterin keńeıtý jáne tranzıttik-kóliktik áleýetin arttyrý turǵysynan mańyzy zor bolady dep oılaımyn.

- Sizdiń oıyńyzsha taraptar osy joly qandaı salalarda áriptestikti odan ári nyǵaıtýǵa kúsh-jiger salady?

- Biz 2017 jyly eki el arasyn­daǵy dıplomatııalyq qarym-qaty­nastardyń 25 jyldyǵyn atap óttik. Memleket basshysy atap ótkendeı, Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy jan-jaqty ári qarqyndy ózara is-qımyldy úlgi tutarlyq yntymaqtastyq dep nyq senimmen aıtýǵa bolady. Qytaı bizdiń strategııalyq áriptesimiz jáne negizgi sheteldik ınvestorlardyń biri qatarynda. Túrli deńgeıdegi tyǵyz saıası dıa­log, saýda-ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq ynty­maq­tastyq, partııaaralyq jáne par­lamentaralyq baılanys­tar ózara qatynastardy nyǵaıtýǵa oń septigin tıgizýde.  Ózara saýda aınalymyndaǵy baıqalǵan oń serpinge qaramas­tan, bizdiń elderimizdiń arasyn­da áli de tolyq paıdalanylmaǵan áleýet bar. Ásirese energetıka, kólik, munaı-hımııa, qaıta óndirý ónerkásibi, aýyl sharýashylyǵy ónimderin óndeý, jańa tehnologııalar jáne ınvestıtsııalar baǵytyndaǵy yntymaqtastyqtyń keleshegi mol. 2017 jylǵy mamyrda Beıjiń­de ótken «Bir beldeý, bir jol» forý­myn­da sóılegen sózinde Qytaı Tór­aǵasy Sı Tszınpın Qazaq­­stan óziniń tranzıttik-kólik­tik áleýetin arttyrý boıynsha álemdegi «jeńimpaz» qatary­nan tabylatynyn atap ótti. Son­dyqtan bizge Qytaı iske asyryp jatqan «Jibek Joly ekono­mıkalyq beldeýin» qurý bastamasyn utymdy paıdalaný qajet. Osy strategııalyq negizge súıene otyryp, eki el arasynda «Nurly jol» jańa ekonomıkalyq saıasatyn «Jibek joly ekonomıkalyq beldeýimen» ushtastyrý týraly kelisimge qol qoıylǵan bolatyn. Qazaqstan aýmaǵynda iske qosylǵan kólik dálizderin to­lyq paıdalanýdyń arqasynda Mem­leket basshysy alǵa qoıǵan maq­sattarǵa - «Qytaı - Eýropa - Qytaı» baǵyty boıynsha kon­teınerlik tasymaldaý kólemin 2020 jyly 2 mıllıonǵa deıin ulǵaıtýǵa jáne tranzıttik tasymaldan túsetin paıdany 5 mıllıard AQSh dollaryna jetkizý múmkin bolady.  Qytaı naryǵyna munaı, gaz jáne ýran sııaqty shıkizattar­dy tasy­mal­daýmen qatar, sońǵy ýaqyt­ta balamaly energetıka sala­syn­daǵy yntymaqtastyq ta jan­dana bastaǵany baıqala­dy. Ener­gııany qalpyna keltirý kóz­deri men kún panelderin óndirý baǵytynda álemdik kóshbasshy sanalatyn Qytaı atalǵan sala­daǵy ynty­maqtastyqty nyǵaıtýǵa qyzy­ǵýshylyq bildirýde. Buǵan halyq­aralyq EKSPO-2017 kór­me­sine jáne bıylǵy HІ Astana ekono­mıkalyq forýmyna óz sala­laryn­daǵy iri qytaılyq kom­panııa­lardyń qatysqany da dálel. Sonymen qatar Qazaqstan Qytaı naryǵyna aýyl sharýashy­lyǵy ónimderin jetkizýdi ulǵaıtý boıynsha zor múmkindikterge ıe. Halyq sanynyń árdaıym kóbeıýi, orta taptyń ósýi jáne ekologııalyq taza ónimge suranystyń ulǵaıýy bizdiń kásipkerlerge Qytaıǵa baǵdarlanǵan óndiristik kúshterdi qurý jáne onyń belsendiligin arttyrý úshin jaqsy múmkindikter beredi. Osy maqsatta eki eldiń arasynda qazaqstandyq jylqy túligi (asyl tuqymdy jylqy), bal, usaq maldyń muzdatylǵan eti úshin karantındik talaptar boıynsha, sondaı-aq bıdaı, bıdaı kebegi, maıburshaq jáne raps úshin fıto­sanıtarlyq talaptarǵa sáıkes qujat­tarǵa qol qoıylǵan. Mem­leket basshysynyń aldaǵy sa­pary­nyń barysynda eksporttalatyn sıyr etine jáne jońyshqaǵa qoıy­latyn talaptarǵa qatysty qujattarǵa qol qoıý josparlanýda. Arpa, júgeri, shoshqa eti, kúrish, burshaq, zyǵyr tuqymy, asqabaq, qarbyz jáne kádini eksporttaý boıynsha qujattar  kelisilýde. Bıylǵy jylǵy qarashada Shan­haı qalasynda Qytaı tara­py­nyń usynysy boıynsha 1-shi halyq­aralyq ımport kór­mesi ótedi. Oǵan álemniń júzden astam elderinen ónim óndirýshiler qatysady dep kútilýde. Qazaqstan da atalǵan kórmege belsendi qatysýdy jos­parlap otyr. Jaqynda QHR Tóraǵasy Sı Tszınpın Qytaı sapaly sheteldik ónimderdiń jetkizilýine óz esigin keńinen ashýǵa nıetti ekenin málimdedi. Sondyqtan meniń oıymsha, bul qazaqstandyq óndirýshilerdiń qytaılyq tutynýshylarǵa eksporttaıtyn organıkalyq jáne «jasyl» ónimderiniń kólemin ulǵaıtýǵa eń jaqsy múmkindik bolmaqshy.  Budan ózge, Prezıdenttiń Qazaqstan halqyna Joldaýynda bergen tapsyrmalaryn eskere otyryp, Qytaıdyń ınternet qyz­metin, elektrondyq kom­­­­mer­­tsııa, ekonomıka salala­ryn tsıfr­­landyrý, úlken máli­met­­­terdi damytý jáne ǵaryshtyq tehnolo­gııalardy damytý salalaryndaǵy tájirı­besin zerdeleý paıdaly bolar edi. Qytaı sońǵy jyldary osy sala­larǵa qomaqty qarjy salyp, sonyń arqasynda jaqsy nátıje­lerge qol jetkizdi jáne álemdegi kóshbasshy memleketter qataryna qosylýda.

- «Jibek Jolynyń ekono­mı­kalyq beldeýiniń» negizgi bóliginiń biri temir jol tasymaly ekeni málim. Eki memlekettiń transkontınentaldy tasymaldaý kólemin ulǵaıtý má­selesindegi is-qımyldary qan­shalyqty júzege asady?

- «Jibek Jolynyń ekonomı­kalyq beldeýi» bastamasyn, odan keıingi asa aýqymdy «Beldeý men jol» strategııasyn iske asyrý­dyń bastapqy kezeńinen bastap Qazaqstan qytaılyq tarappen jáne basqa da seriktesterimen óziniń tranzıttik-kóliktik áleýe­tin tıimdi paıdalaný isine aıtar­lyqtaı kúsh saldy. Birlese qabyldanǵan sharalar­dyń nátıjesinde «Qytaı - Eýropa - Qytaı» baǵyty boıynsha Qazaqstan arqyly konteınerlik tasymaldaý kólemi 2015 jyldan bastap jyl saıyn eki ese qarqynmen ósýde (2015 jyly - 47,4 myń JFE, 2016 jyly - 104,6 myń JFE, 2017 jyly - 201 myń JFE). Sońǵy jyldary qabyldanǵan sharalardyń qataryna, mysaly, «Úrimshi (QHR) - Qazaqstan - Reseı - Latvııa - Rotterdam (Nıder­landy)», «Chansha (QHR) - Qazaq­stan - Túrikmenstan - Tege­ran (Iran)», «Lodz (Polsha) - Reseı - Qazaqstan - Chendý (KHR)» baǵyttary boıyn­sha jańa kon­teı­nerlik poıyz­dardyń iske qosyl­ǵanyn atap ótý­ge bolady. Sonymen birge Qytaı­daǵy áriptestermen birlesip Ázerbaıjan, Grýzııa, Túrkııa jáne basqa múddeli eldermen jańa «Transkaspıılik halyqaralyq kólik baǵytyn» ashý jáne ilgeriletý boıynsha birqatar jumystar jasaldy.  2018 jylǵy 4 aıdyń ishinde Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy júk tasymaldaý kólemi 3,92 mıl­lıon tonnany qurady, bul 2017 jylǵy osyndaı kezeńdegi kórsetkishinen 33%-ǵa artyq. Osy kezeńde «Dostyq-Alashankoý» jáne «Altynkól-Qorǵas» shek­ara­lyq ótkeli arqyly «QHR-EO-QHR» torabymen 726 kon­teı­nerlik poıyz qatynasy uıym­das­tyryldy. 2017 jyly olardyń sany 3 myńnan asqan bolatyn.  Keleshekte jańa konteıner­lik po­ıyzdardy iske qosý, sonymen qatar qytaılyq árip­tes­termen kó­lik jáne logıstıka salasyndaǵy eki­jaqty baılanystardy nyǵaıtý esebi­nen qurylǵan barlyq kólik­tik dálizder boıynsha Qazaq­stan aýma­­ǵy arqyly júk tasymaldaý kó­­le­m­i­­niń odan ári ulǵaıýy kúti­lýde. 

- 2017 jylǵy maýsymda Astanadaǵy ShYU sammıtinde Úndistan men Pákistan osy uıymǵa tolyq quqyqty múshe boldy. Osy oraıda keleshekte uıymnyń halyqaralyq qarym-qatynastardaǵy róli qandaı bolady dep oılaısyz?

 - 2017 jylǵy maýsymda As­tana­da Shanhaı yntymaqtastyq uıymy jańa formatqa aýysý ba­ǵytyna qadam jasady - uıym­ǵa eki iri jáne bedeldi el - Úndi­stan men Pákistan kirdi. Bul ShYU-nyń jańa tarıhı kezeń­ge qadam basýynyń dáleli. «Shanhaı altylyǵy» «Shanhaı segizdigine» aınaldy. Kóptegen elderdiń ShYU aıasynda qandaı da bir mártebege ıe bolýǵa yqylas tanytýy onyń bedeliniń joǵary ekenin kórsetedi. Segizjaqty ózara árekettesý formaty ShYU-nyń halyqaralyq isterdegi rólin kóterýge oń áserin tıgizedi.  17 jyl ishinde ShYU óz qyz­metinde óńirdegi qaýipsizdikti nyǵaı­tý, ekonomıkalyq yntymaq­tas­tyqty damytý, mádenı-gýma­nıtarlyq ózara árekettesýdi keńeıtý jáne sharttyq-quqyqtyq bazany qurý jolynda qyrýar is tyndyrdy. Búginde óńirlik keshendi problemalardy tıimdi sheshýge áleýetti bedeldi jáne kópbeıindi uıymǵa aınaldy.  Uıym túrli halyqaralyq bir­les­ti­k­termen yntymaq­tas­tyqty nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan jumys­tardy da júıeli júrgizýde. Sonyń ishinde Birikken Ulttar Uıymymen ózara is-qımylyn erekshe atap ótýge bolady. ShYU 2004 jyldan bastap BUU Bas Assambleıasynyń janynda baqy­laýshy mártebesine ıe. 2010 jyly eki uıymnyń hatshylyqtary ara­syndaǵy yntymaqtastyq týraly deklaratsııaǵa qol qoıyldy. 

- Tsındao qalasynda ótetin samıtke qatysty boljamy­ńyz qandaı? Qandaı ýaǵdalas­tyqtar jasalýy múmkin?

- Eń aldymen, Tsındao qala­syn­daǵy sammıttiń ereksheligi jıyn­nyń alǵash ret uıymǵa múshe segiz memlekettiń qatysýy­men ótýi ekenin aıta keteıik. 2017 jy­ly Astanada jańa mú­she­ler­­di qabyldaý týraly sheshim «shan­­haılyq altylyq» for­­ma­­tynda qabyldanǵan bolatyn. Son­dyqtan bul sammıtke álem nazaryn tigedi dep oılaı­myn. Bul turǵyda álemdik qoǵam­das­tyqty ShYU-nyń odan ári qan­daı baǵytta damıtyny qyzyq­tyratyny sózsiz. Ekinshiden, ShYU-daǵy Qytaı­­dyń aǵymdaǵy belsendi tór­­aǵa­­lyǵymen Tsındao sammıtiniń qar­­sańynda daıyndyqqa barlyq ja­ǵdaı jasalyp jatqanyn atap ótken jón. Bul qaýipsizdik sala­syn­daǵy ózara is-qımylǵa, son­daı-aq praktıkalyq jáne gýmanı­tarlyq yntymaqtastyqqa tyń serpin bereri sózsiz.  Úshinshiden, sammıttiń máni men mazmunynyń sapaly bolýyn qamtamasyz etý baǵytynda birlesken úlken jumystar júrgi­zilýde. Osynyń nátıjesinde qol qoıylýy josparlanǵan qujattar toptamasy qomaqty bolmaq. Tórtinshiden, sammıtke múshe memleketterge jáne baıqaý­shy­larǵa, sondaı-aq halyqaralyq uıym­dardyń basshylaryna eń ózekti degen halyqaralyq jáne óńirlik máselelerdiń aǵymdaǵy jaǵ­daıy men keleshegin talqy­laýǵa múmkindik beredi. Bul ShYU keńistigindegi beıbitshilik pen qaýipsizdikti qamtamasyz etýge septigin tıgizedi degen senimdemiz.

- Bir jyl buryn elimizde Elbasynyń tapsyrmasy bo­ıynsha «Rýhanı jańǵyrý» baǵ­dar­lamasyn iske asyrý bas­taldy. Osy baǵdarlamada ma­ńyz­­dy jobanyń biri retin­de jahandyq álemde qazirgi zaman­ǵy qazaqstandyq máde­nıet­ti ilgeriletý máselesi qamtyl­dy. Bul jumys qalaı júrip ja­tyr? Qytaıda qazaq­stan­dyq má­denıetke degen qyzyǵý­shylyq bar ma?

- Qazirgi tańda eki memleket halyq­tarynyń bir-birin jaq­syraq bilýi úshin ózara máde­nıetti, tildi, tarıhty, ónerdi keńi­­nen tanytýǵa baǵyttalǵan aýqym­­dy jumys júrgizý kerek ekenin moıyndaý qajet. Eń ja­qyn kórshi ekenine qaramastan, Qytaı­da Qazaqstan týraly jan-jaqty aqparattyń az ekeni áli de seziledi. Degenmen, bul baǵytta alǵa jyljý bar. Meniń pikirimshe, bul máseleni ilgeriletýge birqa­tar qadamdar jasaldy. Atap aıtsaq, onyń qatarynda Qytaı Tóraǵasy Sı Tszınpınniń 2013 jyly «Jibek Jolyndaǵy eko­no­mıkalyq beldeýdi» qurý bas­tamasyn ilgeriletý úshin Qazaq­standy tańdaýy, Qytaıdaǵy án baıqaýynda Dımashtyń sátti óner kórsetýi jáne onyń Qytaı aýdıtorııasyna keńinen tanymal bolýy, Qytaıda týrıster úshin Qazaqstandy dáripteý boıynsha ótkizilip jatqan júıeli jumys bar. Sonymen qatar et, astyq, un, bal jáne taǵy basqa qazaq­standyq sapaly ónimderge suranys­tyń ósýi, Qytaıdaǵy tórt úzdik oqý orny - Beıjiń, Shanhaı, Dalıan jáne Sıan shet tilderi ýnıversıtetterinde Qazaqstan ortalyqtary men qazaq tilin oqytý kafedralarynyń ashylyp, sátti jumys istep jatqany da - Qazaqstannyń tanymaldyǵyn arttyratyn máseleler. Qazirgi ýaqytta, «Rýhanı jań­ǵyrý» baǵdarlamasyn iske asy­rý maqsatynda Elshilik joǵary oqý oryndaryna arnalǵan Qazaq­stan tarıhy týraly oqý­lyqty qytaı tiline aýdarý jáne basyp shyǵarý, qazaqstandyq kór­kem fılmderiniń dýblıajyn jáne kórs­etilýin qamtamasyz etý, Qazaq­stan ártisteriniń gast­rol­derin uıymdastyrý, biz­diń elimizdiń ishki saıası jaǵ­daıyn qytaılyq áleýmettik jeli­lerde belsendi nasıhattaý bo­ıynsha jumystar atqarýda. Meniń oıymsha, bul qadamdar Qytaı qoǵamyna Qazaqstannyń mádenıeti men tarıhyn jaqyny­raq tanytýǵa kómektesýi tıis. Sonyń nátıjesinde eki el arasyn­daǵy dostyq pen tatý kórshilik nyǵaıa túsedi.

- Áńgimeńizge rahmet.