Úıirmeler aýylda da ashylsa ıgi - 6 balasyn shahmatqa baýlyǵan Aral turǵyny

Foto: Фото: М. Бармағанбетовтің жеке мұрағатынан
<p>QYZYLORDA. KAZINFORM - Araldyq Meıirhan Barmaǵanbetov otbasyndaǵy alty balasyn da shahmat sportyna baýlyǵan. Olardyń barlyǵy halyqaralyq jáne respýblıkalyq deńgeıdegi básekelerde jeńimpaz jáne júldeger atanǵan. Jaqynda Túrkistan qalasynda ótken jasóspirimder arasyndaǵy el birinshiliginde top jarǵan balasy Aqyljan Meıirhanuly endi álem chempıonatynda baq synaýǵa múmkindik aldy. Osy oraıda áńgimege tartyp, balalary jóninde jáne elimizdegi shahmat sportynyń damýy jóninde oı bólisen edik.</p>

- Aldymen shahmat oıynynyń ereksheligi týraly aıtyp ótsek... 

- Shahmat álemdegi keń taralǵan oıyndardyń biri sanalady. Ejelden qalǵan ańyzdar boıynsha, shahmatty eń alǵash bolyp bizdiń dáýirimizge deıin 1000 jyl buryn úndistandyq matematık oılap taýypty. Al keıbir derekter boıynsha, shahmat bizdiń dáýirimizge deıin II-III ǵasyrda Mysyr, Irak jáne Úndistanda paıda bolǵan. Alaıda, bul oıyny týraly dáleldi naqty aqparat bolmaǵandyqtan, kóptegen tarıhshylar shahmattyń tarıhyn bizdiń dáýirimizden keıingi 570 jyldan bastalady degen toqtamǵa kelip júr. Shahmat týraly parsy dastandarynda osy dáýirdiń 600 jyldarynda Úndistanda paıda bolǵan dep jazylǵan. Ǵasyrlar boıy elge asa tanymal bolǵan shahmattan resmı álem chempıonaty 1886 jyly ótti.
Qazaqstanda shahmat jaqsy damyp kele jatyr. Keıingi on jylda kóp ózgeris boldy. Elimizde shahmattyń rapıd jáne blıts túrinen Álem chempıonaty ótkizildi, qanshama jyldan beri turaqty túrde uıymdastyrylady. Toqsanynshy jyldan beri bedeldi básekede qazaqstandyq shahmatshylar el namysyn abyroımen qorǵap júr. Aldaǵy ýaqytta qazaq balasynan Álem chempıony shyǵady degen oıdamyn. Oǵan kóp daıyndyq kerek. Ras, qazir jasóspirimder men jastar arasynda dúnıejúzinde aldyńǵy qatardan kórinip júrgen órender az emes. Olardyń álemdi moıyndatyp jatqany qýantady. Jalpy, eresekter arasynda chempıon bolý óte qıyn. Óıtkeni, báseke óte joǵary. Jetistikke jetýge talpynǵan árbir adamnyń mol tájirıbesi bolǵany durys.

- Qazir álemde shahmattyń damýy jóninen qaı elder alda keledi? Bul baǵytta bizdiń elimizde qandaı jumystar qolǵa alynýy tıis dep oılaısyz?

- Jer sharynda halqynyń sany jóninen aldyńǵy qatarda turǵan Qytaıdyń ózinen Álem chempıony jaqynda ǵana shyqty. Búginde norvegııalyq Magnýs Karlsenniń aty ozyp tur. Ázirge oǵan eshkim teń keler emes. Kim bilipti, aldaǵy ýaqytta álem jurtshylyǵy qazaq balasynyń sheberligine tańdaı qaǵatyn ýaqyt ta kelip qalar. Osy oraıda barlyq óńirde shahmat mektebi ashylsa deımin. Máselen, ózim turatyn Aral óńirinde qanshama daryndy órender bar. Olardy qalaı izdep tabamyz? Ázirge osy jaǵy kemshin túsip tur. Sondyqtan úıirmelerdi aýyldyq jerlerden ashý máselesin nazardan tys qaldyrmaıyq degim keledi. Jalpy shahmatty damytýǵa óte kóp qarjy qajet emes. Ókinishtisi, bul másele áli de kenje qalyp júrgeni qynjyltady. Barlyq jerde arnaıy úıirmeler jumys jasasa degen usynysym bar.

- Balalaryńyzdyń barlyǵyn shahmatqa baýlýyńyzǵa ne sebep boldy?

- Ózim shahmatty áýesqoı deńgeıde oınaımyn. Kezinde gazet-jýrnal betterinen vengrııalyq apaly-sińlili Polgarlar týraly oqyǵan edim. Apaly-sińlili Jýja, Sofııa jáne ıÝdıt kezinde álem jurtshylyǵyna jaqsy tanyldy. Olardy shahmat ónerine baýlyǵan ákesi Laslo Polgar bolatyn. Sodan keıin óziniń balalarymdy shahmatqa baýlyp, olardyń joǵary deńgeıdegi týrnırlerge qatysýyna barynsha qoldaý kórsetip kelemin. Meıirhan aǵamyzdyń otbasyndaǵy úsh ul, úsh qyzdyń bári oılylar oıyny sanalǵan ónerdi jan-jaqty meńgerip aldy. Qazirge deıin balalarym Saǵynysh, Saqypjamal, Meıirjan, Sabına kezinde san alýan jarystarda top jardy. Shahmat esepke quralǵan oıyn ǵoı. Bir qyzyǵy, aldyńǵy tórt balam joǵary oqý ornynda matematıka pánin tańdady. Qazir mektepte oqıtyn Aqyljan men Aızere elimizde jasóspirimder arasynda baq synap keledi. Negizi Aqyljan tórt jasynan bastap shahmat oınaıdy. Bes jasynda alǵash ret el birinshiliginde baq synady. Sodan beri jeti jyldan astam ýaqyt ótti. Árdaıym júldegerler qatarynan kórinip júrgeni qýantady. Rapıdten chempıon atandy. Keıingi jyldary ony aǵasy Meıirjan baýlyp júr. Ártúrli ádisin úıretti. Sonyń arqasynda Aqyljan oıynǵa basqasha qaraı bastaǵan sekildi. Ózin-ózi damytyp, jaqsy nátıjege qol jetkizýde. Kishkentaı qyzym Aızere de bıikten kórinýdi qalaıdy.

- Endi Aqyljan týraly az-kem aıta ketkenińiz artyq bolmas. Onyń bolashaǵy jaıynde ne aıtasyz?

- Qýanyshtysy, Aqyljan aldaǵy ýaqytta shahmattan Brazılııada jalaýyn kóteretin balalar men jasóspirimder arasyndaǵy Álem chempıonatyna joldama aldy. Mundaı múmkindikke jaqynda Túrkistan qalasynda ótken 14 jasqa deıingi jasóspirimder el birinshiliginde qol jetkizdi. El birinshiliginde ol klassıka túrinen top jarsa, rapıdten ekinshi orynǵa taban tiredi. Qazir ol aýdan ortalyǵyndaǵy J.Ábdirashov atyndaǵy №62 mektep-lıtseıinde oqıdy. Bilikti mamandar aýyl balasynyń tolaǵaı tabysyn bilikti mamandar joǵary baǵalady.
Balalardy jarysqa ózim alyp baramyn. Saıys barysynda keńes berýge tyrysamyn. Árbir jeńis osyndaı ólsheýsiz eńbektiń jemisi. Uldyń kenjesi Aqyljannyń Álem chempıonatyna joldama alýy kóp jylǵy eńbektiń jemisi dep bilemin.

Seıchas chıtaıýt