Serikqalı Brekeshev: Óńirlerdiń ekonomıkalyq damýy sondaǵy ken oryndarynyń zerttelýine baılanysty
– Serikqalı Amanǵalıuly, búgingi tańda elimizdiń geologııa salasyn damytýdyń áleýeti qandaı?
– Qazaqstannyń osy saladaǵy áleýeti zor. Qazaqstan paıdaly qazbalar (volfram, hrom, ýran, marganets, myrysh jáne qorǵasyn) qory boıynsha álemde jetekshi orynda.
Paıdaly qazbalardyń kóptegen túriniń rastalǵan qory boıynsha respýblıka álemniń jetekshi elderiniń alǵashqy ondyǵyna kiredi. Bul rette Qazaqstannyń álemdik qorlardaǵy úlesi volfram boıynsha 63%-dy, hrom boıynsha 48%-dy, ýranda 12%-dy, kúmiste 6%-dy, mys boıynsha 4%-dy quraıdy.
Búgingi tańda Doing Business Dúnıejúzilik bankiniń álemdik reıtıngine sáıkes, Qazaqstan bıznes júrgizý qolaılyǵy jaǵynan 3 jyl ishinde 41-orynnan 25-orynǵa kóterildi.
Budan bólek 2018 jyly Qazaqstanda jer qoınaýyn paıdalaný salasynda zańnamalyq reforma júrgizildi. «Jer qoınaýy jáne jer qoınaýyn paıdalaný týraly» jańa kodeks qabyldandy. Bul jańalyq jer qoınaýyn paıdalaný salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrýdy edáýir jaqsartýǵa múmkindik berdi. Bul saıyp kelgende Qazaqstanǵa Freızer ınstıtýtynyń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵy reıtınginde 73-ten 24-orynǵa deıin kóterilýine múmkindik berdi. 2000-2018 jyldar aralyǵynda 600 nysanǵa jer qoınaýyn paıdalaný quqyǵy berildi. Jańa kodeks kúshine engennen keıin 3 jyldan az ýaqyt ishinde 1107 lıtsenzııa berildi.
Sonymen qatar eldiń jer qoınaýy áli tolyq zerttelgen joq. Demek bul baǵytta áli de kóp jumys isteý kerek degendi bildiredi. Elimizde jańa ken oryndaryn ashý jolynda aıtarlyqtaı perspektıvalar bar dep senimmen aıtýǵa bolady. Mysaly, kómirsýtekter boıynsha geologtar shamamen 76 mıllıard tonna balamaly otyn resýrstarymen 15 shógindi basseındi anyqtady. Shógindi basseınderdiń zerttelý dárejesi ártúrli, olardyń 5-eýi damyǵan, 5-eýi az zerttelgen jáne 5-niń bolashaǵy joq.
Búgingi tańda munaı-gaz óndirisiniń barlyq kólemi 5 ıgerilgen basseınde óndiriledi. Olardyń ishinde eń irisi – Kaspıı aımaǵy, oǵan eldiń resýrstyq bazasynyń shamamen 80% -y tıesili.
Odan bólek Kaspıı teńizi aımaǵy otandyq jáne sheteldik kompanııalar tarapynan jer qoınaýyn paıdalanýǵa ınvestıtsııa salý úshin áli de tartymdy bolyp qala beredi. Negizgi basseınniń kómirsýtek shıkizatynyń qoryn arttyrý úshin barlyq geologııalyq barlaý jumystary neǵurlym tereń qabattardy zertteýge baǵyttalýy tıis.
Sondaı-aq, memlekettik bıýdjet esebinen Soltústik Torǵaı, Aral jáne Syrdarııa, Ertis mańy, Shý-Sarysý sııaqty az zerttelgen basseınderdi zertteý josparlanýda. Qazirgi ýaqytta óńirlik geologııalyq zertteýler júrgizý nátıjesinde paıdaly qazbalardyń ártúrli túrleriniń – qara, tústi jáne asyl metaldardyń, ken emes jáne kómirsýtek shıkizaty ken oryndaryn anyqtaýǵa áleýetti perspektıvaly kóptegen alańdar anyqtaldy. Shıkizat áleýetin ary qaraı iske asyrý úshin paıdaly qazbalardyń boljamdy resýrstaryn aıqyndaýda ken obektileriniń perspektıvaly alańdaryn zerdeleý qajet.
Monoqalalardyń mıneraldyq-shıkizat bazasyn nyǵaıtý úshin 25 nysan boıynsha boljamdy resýrstardyń áleýetin aıqyndaý maqsatynda 2025 jylǵa deıin geologııalyq zertteýler josparlanǵan.
– Jer qoınaýyn geologııalyq zertteý - uzaq jáne qaýipti protsess. Osy salada qandaı problemalar baryn atap bere alasyz ba?
– Geologııa salasynyń mindeti – el ekonomıkasyn mıneraldyq shıkizat qorlarymen qamtamasyz etý. Álemdik taý-ken jáne munaı óndirý salalaryndaǵy qazirgi jaǵdaı áli de turaqsyz. Al naryq konıýnktýrasyn áli de eshkim aldyn ala boljap bile almaıdy. Degenmen ortasha merzimdi perspektıvada resýrstarǵa álemdik suranys ósedi, al uzaq merzimdi perspektıvada álemde shıkizat pen sý resýrstarynyń tapshylyǵy qaýpi saqtalady.
Saladaǵy júıelik problemalarǵa memlekettik qarjylandyrýdyń jetkiliksizdigin jáne salalyq ınfraqurylymnyń nasharlyǵyn jatqyzýǵa bolady.
Atalǵan máselelerdi sheshý joldary 2030 jylǵa deıingi geologııa salasyn damytý tujyrymdamasynda kórsetilgen. Onyń maqsaty – mıneraldyq-shıkizat bazasynyń turaqty ornyn toltyrýǵa, damytýǵa jáne básekege qabilettiligin qoldaýǵa jaǵdaı jasaý.
– Az zerttelgen aýmaqtar qalaı ıgeriledi?
– Az zerttelgen Soltústik Torǵaı, Ertis mańy, Aral, Syrdarııa, Shý-Sarysý –5 shógindi basseınniń shıkizat áleýetin baǵalaý úshin biz Qyzylorda, Qostanaı, Túrkistan jáne Pavlodar oblystarynyń resýrstyq bazasyn keńeıtýge baǵyttalǵan is-sharalar keshenin josparladyq. Búgingi kúni Aqmola jáne Qostanaı oblystarynda, sondaı-aq eldiń ortalyq, shyǵys jáne ońtústik óńirlerinde jańa altyn ken oryndaryn ashýda aıtarlyqtaı áleýet bar. Jańa qorǵasyn-myrysh ken oryndary Ortalyq jáne Ońtústik Qazaqstanda, Kendi Altaıda, sondaı-aq shekara mańyndaǵy alańdarda ashylýy múmkin.
Sondaı-aq volframnyń, molıbdenniń, alıýmınııdiń, qalaıynyń jáne sırek kezdesetin jerlerdiń jańa ken oryndaryn ashý perspektıvalary barshylyq. Keıingi jyldary álemdik naryqtyń suranysy ózgerip keledi. Sırek kezdesetin jer metaldaryna, onyń ishinde lıtııge degen suranys arta bastady. Mine, sol sebepti shıkizattyń osy túrin barlaýǵa erekshe nazar aýdarylyp otyr.
Mysaly, respýblıkalyq bıýdjet qarajaty esebinen Shyǵys Qazaqstandaǵy Ahmer ýchaskesinde izdestirý-baǵalaý jumystary júrgizildi. Bul ashyq ádispen paıdaly qazbalardy óndirýge tıimdi.
Bul rette mıneraldyq-shıkizat bazasyn tolyqtyrý jónindegi maqsatty qyzmet jańa ınvestıtsııalardy tartý úshin yntalandyrý ǵana emes, sonymen qatar jer qoınaýyn paıdalanýǵa qarjy salǵan ınvestorlar úshin sheshýshi faktor.
- Saladaǵy ózekti máselelerdi retteý úshin arnaıy tujyrymdama qabyldanatynyn aıtyp qaldyńyz. Geologııa salasyn damytý qanshalyqty mańyzdy ekenin eskere otyryp, bolashaqta qandaı mindetterdi iske asyrmaqsyzdar?
- Árıne, 2030 jylǵa deıingi geologııalyq salany damytý tujyrymdamasy aıasyndaǵy sharalardy júzege asyrý birinshi kezektegi másele. Bıyl biz 70 nysanda jer qoınaýyn geologııalyq turǵyda zerttep, resýrstardy izdep, baǵalaý jumystaryn júrgizýdi josparlap otyrmyz. Sondaı-aq, osy jyly jyly MSSh-2016 halyqaralyq hronostratıgrafııalyq shkalalary negizinde Qazaqstan fanerozoıynyń stratıgrafııalyq shemalaryn jańǵyrtý jónindegi jobany aıaqtaý kózdelgen.
2022-2025 jyldar kezeńinde salalyq ınfraqurylym qurý kózdeledi. Oǵan zerthanalar men kern qoımalary kiredi.
- Salanyń tabysty túrde damýy úshin ınvestıtsııa qajet. Investorlarǵa geologııalyq aqparat qoljetimdi bolýy úshin qandaı jumystar atqarylyp jatyr?
- Qazirgi ýaqytta Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi «Qazgeologııa» AQ-pen birlesip, «Qazaqstan Respýblıkasynyń mıneraldyq resýrstardyń ulttyq derekter banki «Aqparattyq júıesin qurý jáne engizý» jobasyn iske asyrýda. Jobanyń maqsaty – Qazaqstan aýmaǵynyń geologııalyq zerttelýin kúsheıtý jáne geologııalyq barlaýǵa ınvestıtsııa tartý.
Ol úshin qajetti quqyqtyq baza daıyndaldy. «Ulttyq derekter banki» júıesin paıdalaný jańa «Jer qoınaýy jáne jer qoınaýyn paıdalaný týraly» kodekste aqparatty saqtaýǵa, memlekettik organdar men jer qoınaýyn paıdalanýshylar arasynda biryńǵaı terezede kommýnıkatsııa ornatýǵa arnalǵan qural jáne platforma retinde de kózdelgen.
Aqparattyq júıeniń quramdas bólikteri – bul geologııalyq málimetter bazasy, ınteraktıvti karta, bıznes-protsester men eseptilik modýli, taldaý modýli. Ulttyq derekter bankiniń júıesin engizýmen birge ótinish berýshilerge birinshi ótinim qaǵıdaty boıynsha barlyq aýmaqtary bar ınteraktıvti kartadan ýchaskelerdi tańdaý arqyly jer qoınaýyn paıdalanýǵa lıtsenzııa alý múmkindigi beriledi.
Júıe qaǵıdaty «paperfree» tujyrymdamasyna negizdelgen. ıAǵnı júıeni memlekettik derekter bazasymen ıntegratsııalaý jáne zamanaýı quraldardy paıdalaný esebinen qamtamasyz etiletin qujattardy qaǵaz túrinde usyný qajettiliginiń bolmaýy. Ulttyq derekter bankiniń portaly arqyly jer qoınaýyn paıdalanýdyń 21 negizgi protsesi avtomattandyrylady. Pılottyq joba bıyl iske qosylady.
- Geologııalyq barlaý salasynda halyqaralyq kompanııalarmen yntymaqtastyq qalaı? Birlesken jobalar bar ma?
- Keıingi 7-8 jyl ishinde eldiń geologııalyq barlaýyna RioTinto, KORES, ILUKA Resources jáne taǵy da basqa álemdik deńgeıdegi birqatar iri sheteldik taý-ken kompanııalary tartyldy. «Qazgeologııa «UGK» AQ-nyń geologııalyq barlaý júrgizýge ınvestorlar tartý boıynsha oń tájirıbesi bar. Sońǵy 3 jylda 75 myń sharshy shaqyrym aýmaqta zertteý júrgizildi. «Qazaqmys» korporatsııasymen birge Dúısembaı iri qorǵasyn-myrysh ken orny, Ulmus qorymen Besshoqy mys ken orny, RioTinto – Balqash aýdanyndaǵy Prıbrejnoe ken orny ashyldy.
Yntymaqtastyqtyń nátıjesinde shamamen 17 mlrd teńge tartyldy. Birlesken jobalardy qarjylandyrýmen qatar, ınvestorlar barlaýdyń ozyq ádisteri men tehnologııalaryn engizýdi, sondaı-aq qazaqstandyq personaldy oqytýdy mindetine alady. Sondaı-aq, qazirgi ýaqytta USGS tehnologııalaryn paıdalana otyryp, sırek kezdesetin metaldardy qosa alǵanda qatty paıdaly qazbalardy anyqtaýǵa óńirlik zertteýler júrgizý sheńberinde «Qazgeologııa UGK» AQ-nyń AQSh geologııalyq qyzmetimen (USGS) yntymaqtastyǵy talqylaý satysynda.
Reseımen geologııa salasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtý jáne mıneraldyq-shıkizat áleýetin aıqyndaý maqsatynda shekara mańyndaǵy aýmaqtardyń jer qoınaýyn birlesip zertteý máselesi pysyqtalyp jatyr. Basym jobalardyń biri – Ortalyq Azııanyń sırek metaldy-altyn – polımetall provıntsııasy sanalatyn Úlken Altaıdy zertteý. Sheteldik geologııalyq qyzmetter men ınvestorlardyń ózara tıimdi yntymaqtastyq boıynsha úlken qyzyǵýshylyǵyn eskere otyryp, biz osy baǵyttaǵy jumysty jalǵastyramyz.
- Suhbat bergenińiz úshin alǵysymyzdy bildiremiz!