Serik Jumanǵarın Aqmola oblysynyń eksporttyq áleýetimen tanysty

Foto:
KÓKShETAÝ. QazAqparat - QR Premer-Mınıstriniń orynbasary – saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Serik Jumanǵarın jumys saparymen Aqmola oblysynda bolyp, eksporttyq áleýetimen tanysty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi Aqmola oblysy ákimdiginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Úkimet basshysynyń orynbasary Bulandy aýdanyndaǵy ósimdik maıy óndiriletin «Bota-2015» maı ekstraktsııa zaýytynyń jumysyna nazar aýdardy. Qýaty táýligine 600 tonna shıkizatty quraıtyn soıa, kúnbaǵys, raps óńdeıtin iri joǵary tehnologııalyq zaýyt 2022 jyly iske qosyldy. Maılardy alý protsesi tolyǵymen avtomattandyrylǵan, ony 68 adam qamtamasyz etedi. Tazartylmaǵan maı Qazaqstannyń ishki naryǵyna jáne eksportqa (negizinen Qytaıǵa) jiberiledi.

Serik Jumanǵarın maıdy odan ári óńdeý, tazartý óndirisin jolǵa qoıý, keıinnen ótkizý naryqtaryna shyǵýdy qoldaý múmkindigin qarastyrýdy usyndy.

«Kaz Beef Processing» et kombınatynda Kusto Agro bas dırektory Azamat Orymbaev et ónimderin eksporttaý múmkindigin ashý máselesin kóterdi. Kompanııanyń reseılik iri dıstrıbıýtorlarmen kelisimsharttary bar, kásiporyn odan ári damýǵa daıyn, biraq eksporttyq naryqtar qajet. Búgingi tańda veterınarlyq shekteýlerge baılanysty Reseı Federatsııasyna, Eýropaǵa, Qytaıǵa et satýǵa múmkindik joq.

Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń málimetinshe, aýsyldan taza el mártebesin qalpyna keltirý úshin Halyqaralyq epızootııalyq bıýroǵa (HEB) qujattama joldandy. Osy jyldyń aqpan jáne naýryz aılarynda soltústik-batys jáne ortalyq oblystardyń bıýro talaptaryna sáıkestigi tekserilmekshi.

Sondaı-aq, Serik Jumanǵarın Kedendik odaqtaǵy bes iri kompanııanyń biri sanalatyn polıetılen jáne polıpropılen qaptar óndiretin «Asyl-Arman» (Novopek) zaýytynda boldy. Kásiporyn 800 adamdy jumyspen qamtyp otyr. Táýlik boıy jumys isteıtin óndiris aıyna 10 mln qap jáne 250 myń bıg-bag óndirýdi qamtamasyz etedi.

Sonymen birge, Serik Jumanǵarın «John Deere» aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn satý jáne qyzmet kórsetý jónindegi servıstik ortalyqtyń jumysymen tanysyp, onda un óndirýshilermen salanyń ózekti máselelerin talqylady.

Óńirdegi ekologııalyq taza jáne sapaly ónim shyǵarý tehnologııasy men dástúrin saqtap qalǵan sút ónimderin shyǵaratyn eń kóne kásiporyn – Kókshetaý sút zaýyty jylyna 11 tonna sút, 511 tonna ashytylǵan sút ónimderin, 406 myń tonna sary maı óndiredi.

Aıta ketsek, kásiporyn ónimderine elorda jáne respýblıkanyń basqa óńirlerinde suranys joǵary. Budan bólek, zaýyt ónimderin Reseıdiń shekaralas oblystyrynan da satyp alady. Aqmola oblysynyń agroónerkásip kásiporyndary damyp keledi, óńirde 12 kásiporyn basshylyǵy sút fermasyn salý jáne keńeıtý úshin jeńildetilgen nesıe alýǵa nıetti.

Eske sala ketsek, budan buryn Úkimet basshysynyń orynbasary Altaı Kólginov jumys saparymen Aqmola oblysynda bolǵan edi.

Seıchas chıtaıýt