Serik Kúdebaev elden qashqany úshin jarty jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy
«Sot Serik Myrzaqululy Kúdebaevty QR Qylmystyq kodeksi 395-babynyń 1-bóliginde kózdelgen qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaǵany úshin kináli dep tanýǵa jáne oǵan 6 aı bas bostandyǵynan aıyrý túrindegi jaza taǵaıyndaýǵa úkim etedi», - dep Kegen aýdandyq sotynyń sýdıasy úkim oqydy.
Sonymen, oǵan sot sheshimi negizinde jalpy merzimi 10 jyl 3 aıǵa bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndaldy. Sondaı-aq, ol quqyq qorǵaý organdarynda, memlekettik qyzmette, jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynda 10 jyl merzimge qyzmet atqarý quqyǵynan aıyryldy. Serik Kúdebaev jazasyn ortasha qaýipsizdik qylmystyq-atqarý júıesi mekemesinde óteıdi.
Esterińizge sala keteıik, Almaty oblystyq polıtsııa departamentiniń burynǵy basshysy Serik Kúdebaev qańtar oqıǵasy boıynsha kúdikti dep tanylǵan edi.
Ol 30 naýryz kúngi sot otyrysyna kelmedi. Sondyqtan, ony sotqa májbúrli túrde jetkizý jóninde qaýly shyqty.
Artynsha generaldyń elden qashyp ketkeni belgili bolyp, Taldyqorǵan qalalyq soty Serik Kúdebaevqa halyqaralyq izdeý jarııalady. 27 sáýirde Túrkııada ustalyp, elge jetkizildi.
Serik Kúdebaev 28 sáýir kúni 10 jylǵa sottalǵan bolatyn. Oǵan laýazymdyq ókilettigin asyra paıdalaný jáne azaptaý baptary boıynsha aıyp taǵyldy.