«Serıal túsiretin shyǵarma jazylǵan joq pa?» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 13 tamyz, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanǵan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

« Egemen Qa z aqstan » gazetiniń búgingi sanynda JITS vırýsynyń taralýyna qatysty « 25 jylda 25 mıllıon adam ómirden ozǵan » atty maqala jarııalandy.

«Osydan biraz ýaqyt buryn AIT (VICh) ınfektsııasyn juqtyrǵan azamattardy qoldaý maqsatynda Almatyda medıtsına men qoǵamdyq qyzmetkerler jáne stýdent jastar forým ótkizdi. SPID-ten qaıtys bolǵandar esepke alynyp, ári osyndaı derttiń bar ekendigi qalǵan jurttyń qaperine salynyp otyrady.

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý assotsıatsııasynyń derekterine súıensek, búgingi tańda jer betinde 42 mıllıon adam ımmýntapshylyǵy vırýsyna shaldyqqan. Ár kún saıyn bul 14-15 myńǵa artyp otyrady. Kóbine AITV-ınfektsııasyna jasy 30-ǵa deıingiler shaldyǵyp jatady», - delinedi maqalada. Gazettiń jazýynsha, sońǵy 25 jylda JITS-ten qaıtys bolǵandar sany 25 mıllıonnan asyp jyǵylǵan.

Tamaq salasynda adamzatty tamsandyratyn «ulttyq brend» túzý kerek. Keshe Prezıdent ja­nyndaǵy Qazaqstannyń strate­gııalyq zertteýler ınstıtýty Úkimetke osyndaı usynys aıtty, dep habarlaıdy « Aıqyn » gazeti.

«Osy uıymnyń ókili jýrnalıs­termen kezdesýde taǵy bir qy­zyq­ty málimdeme jasady: ıns­tı­týttyń baılamynsha, AQSh, Eýropa, Kanadanyń - Reseıge, sondaı-aq óz kezeginde «odaqta­symyzdyń» osy elderge engizgen sanktsııalary Qazaqstanǵa keri áser etpeıdi. Olardyń «teris yqpaldary» týraly aıtqan sa­rap­shylardyń baılamyn ınstı­týt «oıdan shyǵarylǵan» dep atady», - dep atap kórsetilgen « Sanktsııalar soǵysy » Qazaqstanǵa keri áserin tıgizbeıdi » atty maqalada.

Adamdarǵa jańa kúızeliske daıyndalýǵa týra keletinge uq­saıdy. Qazaqstannyń strate­gııalyq zertteýler ınstıtýty dırek­torynyń birinshi oryn­basary Leıla Muzaparovanyń aıtýynsha, «dúnıejúzin daǵdarys basady». «Álemdik ekonomıka­nyń qazirgi betalysy jáne je­tek­shi ortalyq bankterdiń aqsha­laı-kredıttik saıasaty jańa qar­jylyq daǵdarystyń týynda­ý­y­nyń alǵyshartyn túzýge sep­tesýde.

«Bir jaǵynan, ekonomıkalyq ósimder baıaýlaýda, ekinshi jaǵynan, úkimetter óz ekonomıkalaryn, ásirese, qarjylyq naryqtardy aqsha­men molyqtyryp, toltyrýda. Budan jańa «kópirshikter» túzilýi múmkin», - deıdi Muzaparova.

« Aıqyn » basylymynyń kezekti materıalynda « Serıal túsiretin shyǵarma jazylǵan joq pa? » degen taqyryppen kóptiń kókeıinde júrgen taqyrypty qaýzaǵan. «Jýyrda orystildi saıttardyń birinde orystildi kınoger mamandar «Qazaqstanda serıal túsirýge tatıtyn birde-bir qazaq jazýshysynyń shyǵarmasy joq» degen oı aıtypty. Shyndyǵynda, solaı ma?» - dep saýal tastaıdy avtor.

«Sońǵy jazylyp júrgen shyǵarmalardy bylaı qoıǵanda, 60-70-jyldary qazaq ádebıetiniń esigin ashqan klassık jazý­shy­larymyzdyń qundy dúnıeleri serıalǵa ózek bolmaıdy degenge sený qıyn. Máse­len, Muhtar Maǵaýınniń shyǵarmalaryn alaıyq. Qalamgerdiń «Qypshaq arýy», bol­masa, «Shaqan sherisi» serıal túsirýge la­ıyq emes dep aıta alamyz ba? 1 sáýir kúni áleýmettik jelilerdiń birinde «Shaqan sheri» týraly Gollıvýd fılm túsiredi eken» degen jalǵan aqparat jaýla­ǵan edi. «Ótirik» aqparat bolsa da, bul «ja­ńa­lyq» kópshilikti eleń etkizgen. Alaıda bári jelsóz kúıinde ǵana qaldy. Biraq shyn­dap kelsek, áıgili jazýshynyń shy­ǵar­malary birneshe serıalǵa arqaý bolary anyq», - delingen maqalada.

«Aıqynnyń» dál atap kórsetkenindeı, kórnekti jazýshy Sherhan Murtaza «Aı men Aıshasy» suranyp turǵan serıal. «Tipti qalamgerdiń seksen jyldyq me­reıtoıynda rejısser Satybaldy Narymbetov osy romannyń jelisinde fılm túsirmek oıy baryn aıt­qan. Odan beri de eki jyl óte shyqty. «Aı men Aısha» romanyn oqyǵan árbir adam Sheraǵańnyń búkil bolmys-bitimin tanıdy», - dep jalǵastyrady basylym.

Brıtanııanyń Afrıka isteri jónindegi mınıstri Mark Sımmonds óziniń jalaqysy Londonda kún kórýge azdyq etetindikten laýazymynan bas tartty, dep habarlaıdy «Ekspress K» basylymy.

Jylyna 120 myń fýnt (200 myń dollar) alatyn mınıstr bul qarajatqa januıasyn asyra almaıtyn kúıge jetipti-mys. Gazettiń jazýynsha, Sımmondstyń jyldyq jalaqysy 89 435 fýnt (shamamen 150 myń dollar), onyń ústine memleket bıýdjetinen oǵan 27 875 fýnt (47 myń dollar) Londonda páter jaldap turý úshin tólenip kelgen. Sheneýniktiń sózine qaraǵanda, ol el astanasynda qonaqúıde turýǵa, al januıasyna Londonnan júzdegen shaqyrym jerdegi Lınkolnshır eldi mekeninen úı jaldaýǵa týra kelgen. Ulybrıtanııa premer-mınıstri Devıd Kemeron Sımmondstyń jumystan ketý týraly aryzyna qol qoıdy.

Almatylyqtar qalanyń qaıtalnabas kelbetin quraıtyn tarıhı jáne sáýlettik ǵımarattardy jappaı súrýden qorǵaýdy surap, Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevqa dan ushyra hat jazdy, dep jazady "Vremıa" gazeti.

Turǵyndar bul iske janashyr tabylatynyna senimdi. Olardyń aıtýynsha, Almatynyń tarıhı eskertish sanalatyn sáýleti ǵana emes, rýhanı turǵyda qundy sanalatyn eski ǵımarattardyń tizimin jasaqtaý qajet. "Osy joly qoǵamdyq narazylyqtyń týýyna qaladaǵy kezekti "ómirbaıany" tereń ǵımaratty, Qazybek bı men Qaldaıaqov kósheleriniń qıylysynda ornalasqan buǵan deıin Qazaqstannyń sáýletshiler odaǵy panalaǵan úıdi buzý sebep boldy", - deıdi basylym "Eto je - pamıatnık" atty maqalada.