«Senimsizdik sındromy» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Premer-Mınıstr Serik Ahmetovtiń tóraǵalyǵymen selektorlyq keńes ótip, onda agroónerkásip keshenin damytýdyń 2013-2020 jyldarǵa arnalǵan salalyq baǵdarlamasynyń jobasy talqylandy. Baǵdarlamanyń negizgi qaǵıdalary týraly Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekov baıandama jasady. «AShM basshysynyń aıtýynsha, baǵdarlama tórt baǵyt boıynsha júzege asyrylady. Olar: qarjylyq saýyqtyrý, taýarlardyń, jumystar men qyzmetterdiń AÓK sýbektileri úshin qoljetimdiligin arttyrý, AÓK sýbektilerin qamtamasyz etýdiń memlekettik júıesin damytý, sondaı-aq AÓK-ti memlekettik retteý júıesiniń tıimdiligin arttyrý», - dep jazady basylym.
«Keshe Májilis Tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýlınniń jetekshiligimen ótken palatanyń kezekti jalpy otyrysynda tórt másele qaraldy. Depýtattar kún tártibinde Keden odaǵynyń birikken alqasy, balalardy urlaý, memlekettik qyzmetter jáne úshinshi elderge qatysty qorǵaý máseleleri boıynsha zań jobalaryn talqyǵa saldy», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Birinshi kezekte el múddesi qorǵalýy tıis» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, eń aldymen depýtattar áleýmettik mańyzy bar memlekettik qyzmetter máseleleri boıynsha keıbir zańnamalyq aktilerge ózgeristerdi kózdeıtin zań jobasyna qorytyndy ázirleýdi bekitip aldy. Atalǵan zańdyq qujat memlekettik qyzmet kórsetý ýaqyty men halyqtan talap etiletin qujattar tizimin qysqartýmen baılanysty daıyndalǵan
***
«Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanynda «Balalar alańqaıyn aqtóstiń ájethanasyna aınaldyrdyq» degen taqyrypta maqala jaryq kórgen. Maqala avtory: «Qala kóshelerinde sábıin emes, ıtin jetektegen jandar sońǵy jyldary kóbeıip keledi. Buǵan qarap, buryn ıt adamǵa dos edi, endi balanyń ornyn basqan ba dep qalasyń. Shynymen de, esh qysylmastan tórt aıaqty haıýandaryn balalar alańqaılaryna qydyrtatyndar da shyǵyp júr. It jetektegender ata-analardyń qarsylyǵyna pysqyryp ta qaramaıdy. Sebebi aýlany aqtóstiń ájethanasyna aınaldyrdy eken dep olardy eshkim jazalap jatqan joq», - deıdi. It qansha jerden úıge úıretilgenimen, dalaǵa shyqqan soń, eski ádetine basatyny belgili. Kóbine aýladaǵy balalardyń oıynshyqtaryna saryp ketedi. Tipti úıinde jaǵymsyz ıis bolmaýy úshin «dostaryn» úlken dáretke otyrǵyzý maqsatynda dalaǵa arnaıy shyǵaryp turatyndar kóp. Alysqa aparmaı-aq esik aldyndaǵy alańqaıǵa qajettiligin ótkize salatynyn aıtsańyzshy, dep másele kóteredi basylym.
Sondaı-aq osy basylymdaǵy «Bala asyrap alý muǵalimniń ǵana mańdaıyna jazylǵan ba?» atty maqalada balalar úıinen bala asyrap alý quqyna ustazdar ǵana ıe bolǵany jaıly jazady. Sonda densaýlyǵy, materıaldyq jaǵdaıy jaqsy, bala asyraýǵa yntaly ári qabiletti basqa jurtqa taǵylatyn qandaı kiná bar? Osy rette basylym ustazdarǵa ǵana osyndaı quqyq berip qoıǵan «Neke (erli-zaıyptylyq) jáne otbasy týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń 2011 jylǵy 26 jeltoqsandaǵy kodeksiniń 133-baby 3-tarmaǵyna sáıkes bıylǵy jyldyń naýryzynda el Úkimeti Patronattyq tárbıe týraly erejeni bekitý týraly qaýlysyna syn artady.
***
«Baıqap qarasańyz, bizde bári durys: Qazaqstan jaınap tur, qazany qaınap tur. El eńsesi kóterilgen. El dáýleti de eselengen. Kóńilder jaılanǵan. Biraq keı adamdar oılanǵan. Jańalyq ashýǵa emes. Elden qashýǵa... Bul qalaı? Birtúrli qorqynysh boıdy bıleıdi. Aıdyń kúnniń amanynda olar nege elden qashady? Qashýǵa ne sebep? Jyly ornynyń astynan sý shyqty ma? Joq munyń basqa bir sebebi bar ma?», - dep jazady «Aıqyn» gazeti. Osy rette basylym elimizden boı tasalaǵan birneshe qashqyn sheneýnikti mysalǵa keltirip ótedi. «Aýrýdyń emin tabý úshin dıagnozdy dál qoıý kerek. Qoǵamnyń dertin tabý úshin de solaı. Qazirgi qazaq qoǵamy «Senimsizdik sındromy» degen pálege ushyrap otyr. Biz ony emdeı alamyz ba? Emdele alamyz ba? Joq, endi em qonbaı ma?!», -delingen «Senimsizdik sındromy» degen taqyryptaǵy maqalada.
***
«Qazaqstanda benzın qymbattady»,- dep jazady «Izvestııa Kazahstan» gazeti. Basylymnyń atap ótýinshe, janarmaı baǵasynyń bul jolǵa sharyqtaýy elimizdiń tabıǵı monopolııalardy retteý agenttiginiń janar-jaǵarmaı satýdyń shekti baǵasyn ósirýine baılanysy oryn alǵan. Sonymen munaı ónimderiniń bólshek saýdadaǵy shekti baǵasy dızel otynyna lıtrine 94, AI-80-ge 89, AI-92-ge 110 teńgeni quraıdy.