Senator otandyq telearnalarda sheteldik serıaldarǵa tyıym salýdy surady

Senator Qaırat Tastekeev otandyq telearnalarda sheteldik teleserıaldardy shekteý kerek ekenin aıtty. Osy oraıda ol Úkimet basshysynyń orynbasary Tamara Dúısenovanyń atyna depýtattyq saýal joldady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Búgin elimizdiń bolashaǵyna jáne ulttyq ereksheligine qatysty mańyzdy máseleni kótergim keledi. Teledıdardy qosa qalsań, sheteldik teleserıaldar kórsetilip jatqanyn baıqaısyzdar. Bul serıaldardy satyp alý úshin bıýdjetten mıllıondaǵan qarajat jumsalatyny anyq. Teledıdar bizdiń qoǵam ómirinde úlken ról atqarady. Ol bizdiń azamattardyń talǵamyn, pikirlerin jáne qundylyqtaryn qalyptastyrady. Búgin biz ózimizdiń mádenı bolmysymyzǵa jáne shyǵarmashylyq salalarymyzǵa qysym jasaıtyn sheteldik serıaldardyń tolqynyna tap boldyq. Bizdiń ekrandarymyzda sheteldik telehıkaıalardy kórsetýdi shekteý – otandyq kıno men telehıkaıalarǵa jaqsy múmkindik beredi», - dedi Q. Tastekeev.

Onyń aıtýynsha, 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstandaǵy iri qalalarda adamdardyń kún saıyn 47 paıyzy, apta saıyn 72 paıyzy teledıdar qaraǵan.

«Jalpy, teledıdardaǵy sheteldik ónimniń edáýir bóligi ulttyq mádenı sáıkestikke qaýip tóndiredi. Sheteldik serıaldardyń kópshiliginde basqa mádenı stereotıpter men qundylyqtar basym, bul halyqqa teris áser etýi múmkin. Sheteldik telehıkaıalarǵa tyıym salý nemese shekteý qazaqstandyq televızııa ındýstrııasynyń damýyna yqpal etedi. Máselen, Frantsııada telearnalardy frantsýz fılmderiniń belgili bir sanyn taratýǵa mindetteıtin zańdar bar. Sondaı-aq, kınoındýstrııa úshin salyqtyq jeńildik qarastyrylǵan. Ońtústik Koreıa kınoındýstrııaǵa qarjylyq qoldaý, salyq jeńildikterin jáne sýbsıdııa usynady», - dedi senator.

Onyń paıymynsha, otandyq telearnalarda sheteldik telehıkaıalardy kórsetýdi shekteıtin zańnamalyq aktilerge ózgeris engizý kerek.

«Teleradıo habarlaryn taratý týraly» Zańnyń 28-babynda bekitilgen otandyq telearnalardyń apta saıynǵy teleradıo habarlaryn taratý kóleminde otandyq telebaǵdarlamalardyń sanyn arttyrý týraly máseleni qaraý mańyzdy. Kıno jáne teledıdar salasynda bilim berý baǵdarlamalaryn qurý arqyly, ıaǵnı ǵylym, jańa tehnologııalar, ónerkásiptiń damý tendentsııalary, mádenıet, tarıh jáne basqa da mańyzdy baǵdarlamalardy efırge shyǵarý qajet», - dedi depýtat.