«Semser» ádebı syılyǵynyń ıegerleri marapattaldy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - «Mádenıet» portaly uıymdastyrǵan jastar arasyndaǵy respýblıkalyq «Semser» ádebı baıqaýynyń jeńimpazdary anyqtaldy, dep hbarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Qazylar alqasynyń sheshimi boıynsha Gran-Prı belgili aqyn Aqberen Elgezekke berildi. Sonymen qatar, bas demeýshi - ERG kompanııasynyń ókilderi aqynǵa saqtardan qalǵan aq semserdi tabys etti. Úzdik proza atylymyna qazylar alqasynyń sheshimimen Nurlan Havdaı men Qanat Tileýhan laıyq dep tabyldy. Úzdik poezııa atalymynda Marlen Málikuly men Qýanysh Ospan jeńimpaz atandy. Sondaı-aq, Úzdik syn atalymy boıynsha Aınur Naımanbaı men Baǵashar Tursynbaı laýreat boldy.

Maǵjan Jumabaev atyndaǵy arnaıy júlde men «Semser» ádebı syılyǵy Oljas Qasymǵa, Sattar Erýbaev atyndaǵy arnaıy júlde men men «Semser» ádebı syılyǵy Mıras Muqashqa, Saǵat Áshimbaev atyndaǵy arnaıy júlde men «Semser» ádebı syılyǵy Tursynbek Basharǵa tapsyryldy.

Munan bólek, «Mádenıet» portaly óz atynan arnaıy júldelermen jas qalamger Aısulý Joltaıqyzyn jáne «Ulttyq oı-sanany tıpajda beıneleýdegi sýretkerlik sheshim» atty syn maqalasy úshin Dosbol Islamdy, eń kóp oqylǵan avtor retinde Farıza Ońǵarsynova atyndaǵy arnaıy syılyqpen Aqmaral Talpaqovany marapattady.

Saltanatty keshke QR Memlekettik syılyǵynyń ıegeri Aldan Smaıyl, jazýshy-fılosof, belgili ǵalym, akademık Ǵarıfolla Esim, Halyqaralyq sport jýrnalısteri qaýymdastyǵynyń laýreaty, jazýshy Nesip Júnisbaev, aqyn Suraǵan Rahmetuly, jazýshy Joltaı Jumat-Álmashuly, ádebıet synshysy Amangeldi Keńshilikuly, aqyn, Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń Nur-Sultan qalalyq fılıalynyń dırektory Dáýletkereı Kápuly, aqyn Baýyrjan Qaraǵyzuly jáne basqa da laýazymdy tulǵalar qatysty.

Bıylǵy «Jastar jylyna» arnalǵan baıqaý erejesine sáıkes, onlaın ótken báıgege elimizdiń túkpir-túkpirinen 300-den astam shyǵarma túsken. Sonyń ishinen 220-dan astam jas qalamgerdiń shyǵarmalary talapqa saı dep tanylyp, portalda jarııalanǵan. Baıqaýda 45 jasqa deıingi qalamgerler arasynan ózindik stılin qalyptastyrǵan, óz oqyrmany bar tanymal aqyn-jazýshylarmen qosa, ádebıet aıdynyna endi qanat qaqqan jas talanttar da baqtaryn synady.

Seıchas chıtaıýt