Semeıge Abaıdyń úsh ishekti tumar dombyrasy ákelindi

SEMEI. QazAqparat - Abaıdyń úsh ishekti tumar dombyrasy Semeı turǵyndarynyń nazaryna usynyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Kórme Semeıdegi Abaı mýzeıinde 1 shilde - Ulttyq dombyra kúnine oraı ashyldy. Munda mýzeı qorynda bar 30-ǵa jýyq dombyra qoıyldy. Olardyń arasynda   Abaıdyń úsh ishekti tumar dombyrasy, Abaıdyń shákirtteriniń jáne óńirimizge tanymal kúıshilerdiń dombyralary bar.  

Aıta keteıik, Jıdebaı aýylyndaǵy mýzeı úıinde turǵan Abaıdyń úsh ishekti tumar dombyrasy kórmege arnaıy ákelingen. 1885 jyly Abaıdyń Semeıdegi orys dostarynyń biri Nıfont Dolgopolov jaz aılarynda Shyńǵystaý aımaǵynda bolyp qaıtady. Abaı aýylynan qaıtyp kelgennen keıin Semeıdegi Ólketaný mýzeıine (1883 jyly ashylǵan) Abaıdyń úsh ishekti tumar dombyrasyn, qobyzyn, sybyzǵyny, asataıaq syndy qazaqtyń kóne mýzykalyq aspaptaryn  ótkizedi.  Dombyra búgingi kúni Abaıdyń saýsaǵynyń taby qalǵan qundy jádiger. Tumar dombyrada aqynnyń ózinen bólek Abaı óner mektebiniń shákirtteri de oınaǵan.

«Abaıdyń eki dombyrasynyń biri onyń nemeresi Israıl Aqylbaevtiń qolynda bolǵan. 1981 jyly Yqylas atyndaǵy halyq mýzykalyq aspaptar mýzeıi ashylǵan ýaqytta sonda arnaıy berilgen. Odan keıin Abaıdyń ózi 1885 jyly óziniń dosy Nıfont Dolgopolov arqyly Ólketaný mýzeıine ótkizgen tumar dombyrasy. Bul tumar dombyra kóp ýaqyt Jıdebaıdaǵy  mýzeıde turdy. Ulttyq dombyra merekesi qarsańynda qala turǵyndaryna kórsetý maqsatynda arnaıy alyp keldik. Azdaǵan jańǵyrtý jumystary júrgizilip, kórmege qoıyp otyrmyz», - dedi Abaı mýzeıi dırektorynyń orynbasary
Meıramgúl Qaırambaeva.