Semeıde abaıtanýshy Qaıym Muhamedhanovqa arnalǵan kórme ashyldy
Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik qoryq-mýzeıiniń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, kórme Qaıym Muhamedhanovtyń 5 qańtarda dúnıege kelgen kúnine oraı uıymdastyrylǵan. Abaıtanýshy ǵalym, shákárimtanýdyń negizin qalaýshy, tekstolog, Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik qoryq-mýzeıiniń alǵashqy dırektory bolǵanyn aıta ketý kerek.
«Munda abaıtanýshy ǵalymǵa qatysty keıingi jyldarda jaryq kórgen mereıtoılyq kitaptar men ádebıettanýshylardyń ǵylymı-zertteý eńbekteri, maqalalary, ǵalymnyń 10 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy shoǵyrlanǵan. Kórmede ornalasqan mýzykalyq aspaptar, ǵalymnyń eskertkish bıýsti kelýshi qonaqtardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatary sózsiz», - dep habarlaıdy qoryq-mýzeıdiń baspasóz qyzmetinen.
Kórmege kelýshiler Qaıym Muhamedhanovqa qatysty tyń derekterden bólek, Abaı, Muhtar Áýezov jáne Alash qaıratkerleri jaıly málimettermen tanysa alady. Aldaǵy ýaqytta Qaıym Muhamedhanovqa arnalǵan kórmeni keńeıtý, ǵalymǵa qatysty tarıhı derekterdi jınaqtaý jumystary jalǵasyn taýyp, osy baǵytta aýqymdy qyzmetter atqarý josparlanýda.
Aıta ketsek, Qaıym Muhamedhanov 1916 jyly 5 qańtarda Semeı qalasynda dúnıege kelgen. Kóp jyl boıy Abaı murajaıynyń dırektory qyzmetin atqarǵan, «Abaıdyń ádebıet mektebi» taqyrybyna kandıdattyq dıssertatsııa qorǵaǵan. Ádebıet zertteýshi ǵalym retinde Abaı murasynyń tekstologııalyq zertteýlerine mol úles qosty. Abaı tóńiregindegi ataqty ánshiler: Kókbaı, Aqylbaı, Maǵaýııa týraly, ótken zamannyń keıbir muralary jaıynda zertteýler, kólemdi maqalalar jazdy. Ol - Qazaqstannyń Memlekettik syılyǵynyń, Jazýshylar odaǵy syılyǵynyń, Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń jáne Halyqaralyq Abaı akademııasynyń (London) Altyn medaliniń ıegeri, professor, KSRO jáne Qazaqstan halyq aǵartý isiniń úzdigi. 2004 jyly dúnıe salǵan.