Semeı polıgonyndaǵy synaq alańyn kóp jyldyq zertteý bıyl aıaqtalady

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Semeı polıgonyndaǵy «Tájirıbe alańynda» 2008 jyldan beri keshendi ekologııalyq tekserý júrgizilip keldi. Bıyl osy zertteýdi tolyq aıaqtaý josparlanyp otyr, dep habarlaıdy QazAqparat Energetıka mınıstrli QR Energetıka mınıstriNurlan Noǵaevqa silteme jasap.

Mınıstrliktiń Instagram -daǵy paraqshasynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Semeı synaq polıgonynda bolǵan arhıv sýreti jáne Nurlan Noǵaevtyń «Qazaqstan ıadrolyq qarýdan azat álem úshin» maqalasy jarııalandy.

«Táýelsizdik alǵan sátten bastap Qazaqstan Respýblıkasynyń atom salasynda memlekettiń qaýipsizdigin nyǵaıtýǵa úles qosqan mańyzdy máseleler sheshildi.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń 1991 jylǵy 29 tamyzdaǵy Jarlyǵymen Semeı ıadrolyq synaq polıgony jabyldy. Nátıjesinde Sovet odaǵy aýmaǵyndaǵy birinshi jáne eń iri synaq polıgony qyzmetiniń jumys isteýi aıaqtaldy.
Bul Elbasynyń halyq múddesi úshin qabyldaǵan batyl sheshimi Qazaqstannyń qarýsyzdaný, ıadrolyq qarýdy taratpaý jáne ıadrolyq qaýipsizdik salasyndaǵy óziniń jahandyq kóshbasshylyǵyn nyǵaıtýǵa kómektesti», dep jazdy Nurlan Noǵaev.
Onyń aıtýynsha, tarıhı turǵydan alǵanda, alǵashqy atom bombasy polıgon aýmaǵynda 1949 jyly «Tájirıbe alańynda» synalǵan.

Polıgon aýmaǵynda 42 jyl boıy ıadrolyq qarýdyń barlyq túrleriniń jalpy alǵanda 456 synaǵy júrgizildi, bul kóptegen aýmaqtarǵa radıatsııanyń taralýyna ákeldi. Polıgonnyń jabylǵanyna qaramastan, onyń aýmaǵynda ıadrolyq synaqtar júrgizý úshin ınfraqurylym qaldy.

«Táýelsizdik jyldary ishinde Qazaqstan halyqaralyq qoǵamdastyqpen birlese otyryp, ıadrolyq qarýdy synaýdyń ınfraqurylymyn jáne saldaryn joıý boıynsha jumys júrgizdi, polıgonnyń burynǵy áskerı-ónerkásiptik keshenin beıbit maqsattarǵa konversııalaýdy júzege asyrdy.
Ótken jyly joıǵysh atmosferalyq ıadrolyq synaqtar ótkizilgen alań – Semeı polıgonyndaǵy «Tájirıbe alańyn» qaýipsiz jaǵdaıǵa keltirý boıynsha eń aýqymdy jáne biregeı jobalardyń biri aıaqtaldy», - dedi Nurlan Noǵaev.
Burynǵy polıgonnyń aýmaǵy 18 300 sharshy shaqyrym.
«Burynǵy polıgon jerleriniń radıoekologııalyq jaı-kúıin anyqtaý maqsatynda, sondaı-aq onyń lastanbaǵan bóligin tıimdi paıdalaný úshin 2008 jyldan beri osy aýmaqta keshendi ekologııalyq tekserý júrgiziledi. Bmyl osy zertteýdi tolyq aıaqtaý josparlanyp otyr.
Zertteý nátıjeleri boıynsha shekteýge jatatyn normatıvten tys lastanǵan jerler jáne sharýashylyq aınalymǵa berýge jaramdy shartty taza jerler aıqyndalatyn bolady», - dedi Nurlan Noǵaev.

Mınıstrdiń aıtýynsha, Semeı synaq polıgony jabylýynyń 30 jyldyǵyna oraı, mınıstrlik «Semeı ıadrolyq qaýipsizdik aımaǵy týraly» zań jobasyn ázirlegen. Onyń erejelerinde polıgonnyń lastanǵan ýchaskelerinde ıadrolyq jáne radıatsııalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý jáne polıgonnyń jaramdy jerlerin sharýashylyq aınalymǵa berý úshin jaǵdaılar jasaý kózdelgen.
«Semeı synaq polıgonynyń jabylǵanyna 30 jyl – bul álemdik qoǵamdastyqtyń nazaryn ıadrolyq qarýdyń taralý máselesine aýdaryp, álemdi qalaı qaýipsiz etýdegi jáne «ulttyq tragedııadan – ıadrolyq qarýdan azat álemge jetý jolyndaǵy ulttyq jetistikke jetý» jolyn ótýdegi Qazaqstannyń úlgisin kórsetýdiń taǵy bir múmkindigi», - dedi ol.


Seıchas chıtaıýt