Seken Turysbek stýdentterge kúı qudiretin túsindirdi

ALMATY. QazAqparat - Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen ártisi, kórnekti kúıshi-kompozıtor Seken Turysbek Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń stýdentterine sheberlik synybyn ótkizdi, dep habarlaıdy QazAqparat oqý ornynyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Óner jáne mádenıet fakýltetiniń stýdentteri qatysqan sharada mádenıet maıtalmany babadan balaǵa mura bolyp kele jatqan kúı óneri haqynda, ulttyq mýzyka tóńireginde salıqaly oılarymen bólisti.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda «Jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty sharty – ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. Onsyz jańǵyrý degenińizdiń qur jańǵyryqqa aınalýy op-ońaı» degen bolatyn. Al túısine bilgen adamǵa ulttyq kodymyz qazaqtyń sóz ónerinde, klassıkalyq áni men kúıinde jatyr. Seken Turysbek jastarmen kezdesýde áńgimeniń álqıssasyn osy tóńirekten bastady.

– Uly jazýshy Muhtar Áýezovtiń «Qazaqtyń ónerindegi eń kúrdelisi, tolǵaýlysy, syrlysy ol – kúı óneri» degen sózi bar. Taǵy da Muhań «Qazaqtyń uıaty men qasıeti tek qana kúıinde qaldy» deıdi. Rasynda da, kúı – bizdiń halyqqa ǵana tán óner. Dál qazaqtaı kúıdi qurmetteıtin el joq. Máselen, bizdiń batysymyzda da, shyǵysymyzda da, Arqada da kúı mektepteri qalyptasty. Bul – bizdiń baǵa jetpes baılyǵymyz. Keıbireýler qazaqta bes myń nemese jeti myń kúı bar dep jatady. Tipti, Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynda arnaıy sanaq júrgizilip, 5030 kúı degen san shyqqan. Óz basym tyńqyldatqan dúnıeniń bárin kúı dep tanymaımyn. Shyqqan myń kúıdiń ishinen on bes-jıyrmasy janymyzǵa jylylyq ákelse, júregimizdi qozǵasa, oı salatyn bolsa, ıirimi, formasy, dıapazony, boıaýy saı kelip tursa, mine – naǵyz kúı, qalǵandary qatardaǵy dúnıeler. Másele sanynda emes, sapasynda. Máselen, Nurǵısa Tilendıevtiń «Aqqý» kúıinen ne ala almaısyń, ne qosa almaısyń. Nuraǵamyz sııaqty júregińdi, janyńdy qozǵaıtyn dúnıe shyǵady-aý degen kúıdi damytyp, soǵan ózimizdiń úlesimizdi qosyp jatsaq, ol halyqtyń erteńgi ıgiligine aınalady, – dedi Seken Turysbek.

Sondaı-aq sheberlik synyp barysynda dáýlesker kúıshi birneshe shyǵarmany tógilte oryndap, jınalǵandardyń ystyq yqylasyna bólendi.

Basqosýda stýdentter óner ıesine ózderin qyzyqtyrǵan saýaldar qoıyp, shyǵarmashylyq josparlary týraly surady.

Qyzdar ýnıversıtetiniń resmı ókili Jandar Asannyń aıtýynsha, bul shara «75 jylǵa – 75 ıgilikti is» jobasy aıasynda júzege asyrylyp otyr.