Saılaýda úgit júrgizý sharttaryn buzǵandarǵa jaza kúsheıtilýi múmkin
Naqty aıtsaq, Mass-medıa arqyly saılaý aldyndaǵy úgitti júrgizý sharttaryn buzý týraly bapqa «onlaın platformalardy paıdalanýshylar» uǵymy engizilip otyr.
— Onlaın-platformalardy paıdalanýshylardyń saılaýǵa qatysatyn kandıdattardyń, saıası partııalardyń úgit materıaldaryn jarııalaýy nemese efırge shyǵarýy jeke tulǵalarǵa — jıyrma, laýazymdy adamdarǵa — otyz, zańdy tulǵalarǵa elý aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady, — delingen túzetilgen normada.
Aıta ketý kerek, qoldanystaǵy normada efırden jəne baspasóz betinen oryn berý tóleminiń mólsheri, sharttary jəne tərtibi týraly məlimetti saılaý aldyndaǵy úgit júrgizý bastalardan bes kún buryn habarlamaǵan jəne jarııalamaǵan, sondaı-aq saılaý komıssııasyna usynbaǵan buqaralyq aqparat quraldarynyń úgit materıaldaryn shyǵarǵany úshin laýazymdy tulǵa men zańdy tulǵalar jazalanatyn. Usynylyp otyrǵan normada olardyń qataryna jeke tulǵalar qosylǵan.
— Onlaın-platforma paıdalanýshylarynyń kandıdattardyń birine, partııalyq tizimdi usynǵan saıası partııaǵa aqparat kólemin berýden bas tartýy, eger basqa kandıdatqa, partııalyq tizimdi usynǵan saıası partııaǵa ol aqparat kólemin berýge kelisim bergen bolsa, jeke tulǵalarǵa — jıyrma, laýazymdy adamdarǵa — otyz, zańdy tulǵalarǵa elý aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady. Onlaın-platformalardy paıdalanýshylardyń aqparat kólemin berýi týraly shart talaptarymen qandaı da bir kandıdatqa, partııalyq tizimdi usynǵan saıası partııaǵa artyqshylyq týǵyzý jeke tulǵalarǵa — jıyrma, laýazymdy adamdarǵa — otyz, zańdy tulǵalarǵa elý aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady, — dep jazylǵan jańa redaktsııada.
Sondaı-aq saılaý aldyndaǵy pikirsaıystardy ótkizý tártibi men sharttaryn buzǵan jeke tulǵalarǵa — jıyrma, laýazymdy adamdarǵa — otyz, zańdy tulǵalarǵa — elý aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salynatyny aıtylǵan.
— BAQ-ta onlaın-platformalarda sóz sóıleýge, saılaý aldyndaǵy jarııa is-sharalardy ótkizýge, qosymsha úgit materıaldaryn shyǵarýǵa, sondaı-aq kólik jáne issapar shyǵystaryn jabýǵa baılanysty shyǵystardy tóleý maqsatynda kandıdattardyń, partııalyq tizimder usynǵan saıası partııalardyń ózderiniń saılaý qorlarynan basqa kózderden ózge de aqsha tartýy, sondaı-aq kandıdat saılaý naýqany barysynda paıdalanatyn kandıdattardyń saılaý qorlarynyń qarajatynan tólenbegen jeke jáne zańdy tulǵalardyń kez kelgen taýarlaryn, jumystaryn jáne kórsetiletin qyzmetterin qabyldaýy, kórsetilgen jeke jáne zańdy tulǵalarǵa osy kórsetilgen qyzmetterdi usynǵany úshin kandıdattyń tarapynan kez kelgen járdem kórsetý kandıdatqa — jıyrma bes, zańdy tulǵaǵa — elý bes aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady, — delingen jańadan usynylyp otyrǵan normada.
Al depýtattyqqa nemese ózge saılanbaly laýazymǵa kandıdattardyń saılaý aldyndaǵy úgit júrgizýge memlekettik bıýdjetten bólingen qarajatty nysanaly jumsamaǵany úshin salynatyn aıyppul kólemin 5 AEK-ten 25-AEK-ke deıin kóterý usynylǵan.
jıyrma bes aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salýǵa ákep soǵady.
Eske salsaq, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Ana tili» gazetine bergen suhbatynda kezekten tys Prezıdent saılaýy ótedi degen qaýesetke qatysty pikir bildirgen edi.