Saıası qýǵyn-súrgin halqymyzdyń janyna jara saldy - Dáýren Abaev
«31 mamyrda 100 myńǵa jýyq saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alamyz. Qaıǵyly oqıǵany umytpaý - bizdiń azamattyq paryzymyz. 1920-1930 jyldardaǵy jappaı qýǵyn-súrgin, asharshylyq aýyr azap boldy jáne adamdyqqa jatpaıtyn áleýmettik eksperıment nátıjesinde 3 mıllıonnan astam otandasymyz qaza taýyp, jer aýdaryldy.
Bul oqıǵa halqymyzdyń janyna jara saldy. Sol úshin Elbasy - Nursultan Nazarbaev egemendigimizdiń alǵashy jyldarynan saıası-qýǵyn súrgin qurbandaryn este saqtap, rýhyna taǵzym etýge zor mán bergen. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev osy ustanymdy jalǵastyryp keledi», - dedi Dáýren Abaev «Qazaqstan: tarıhı taǵylym saıasaty» atty halyqaralyq online-konferentsııasynda.
Onyń aıtýynsha, 31 mamyr - solaqaı saıasat zardabynan sabaq alýymyz qajettigin taǵy bir eske salatyn kún.
«Bul qoldan jasalǵan tragedııa qazaq halqyna orny tolmas qasiret alyp keldi. Tiri qalǵandardyń janyna jazylmas jara saldy. Repressııa jyldary bizdiń el ádiletsiz jaza qoldanatyn túzetý lagerine aınaldy. Sol jyldary jeke tulǵalardyń oılaýsyz áreketterinen Keńes Odaǵynda ómir súrip jatqan barlyq etnos zardap shekti. Birlik, shydamdylyq jáne danalyqtyń, bir-birin qoldaı bilýdiń arqasynda qatań synaqtyń bárinen óttik. Búgingi tańda bul qasıetter HHІ ǵasyrdaǵy bizdiń ulttyń negizgi jetistiginiń negizi bolyp sanalady», - deıdi ol.
«Tarıhtan taǵylym – ótkenge taǵzym» jobasynyń maqsaty – jalpyulttyq tarıhı sanany qalyptastyrý, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń qundylyqtar qaǵıdatynda qazaqstandyq biregeılik pen birlikti nyǵaıtý.
Aıta ketsek, «Tarıhtan taǵylym – ótkenge taǵzym» halyqaralyq jobasynyń is-sharalary tuńǵysh ret 2010 jyly TMD-ǵa múshe memleketterdiń Gýmanıtarlyq yntymaqtastyǵynyń memleketaralyq qorynyń qoldaýymen Astana qalasynda jáne «ALJIR» mýzeı-memorıaldyq kesheninde uıymdastyryldy. Іs-shara aıasynda QR Prezıdenti jer aýdarylǵan jáne qýǵyn-súrginge ushyraǵandardyń 12 memleketten kelgen urpaqtaryn qabyldap, olar japa shekken halyqty este saqtaý máseleleri talqylaǵan. Іs-shara barysynda TMD elderi tarıhshylarynyń «Tarıhtan – qazirgi zamanǵa» atty birinshi forýmy ótti, oǵan 300-den astam otandyq jáne sheteldik tarıhshylardyń ǵalymdary qatysty. Forým qorytyndysy boıynsha tarıhı murany zerdeleýdiń biryńǵaı tásilderin ázirleý jónindegi Astana hartııasy qabyldandy.