Saıasattaǵy genderlik ólshemder kúsheıip keledi - Zarema Sháýkenova

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Saılaý zańnamasyna qabyldanǵan túzetýler belsendi qazaqstandyq áıelderdi qoǵamdyq-saıası protsesterge tartýǵa kómektesedi. Bul pikirdi QR Prezıdenti janyndaǵy QSZI dırektory, QR Prezıdentiniń janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııanyń múshesi Zarema Sháýkenova bildirdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Senattyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy saılaý týraly» QR Konstıtýtsııalyq zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Konstıtýtsııalyq zańy jáne «Saıası partııalar týraly» zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zań jobasy qabyldandy. Senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaevtyń aıtýynsha, qabyldanǵan zań jobalary eldiń saıası ómiri úshin aıryqsha mańyzdy jáne kóppartııaly júıeniń odan ári damýyna qyzmet etedi. Bul saıası partııalardy qurý men tirkeý protsesin edáýir jeńildetedi. Qabyldanǵan zańdar jastar men áıelderdiń qoǵamnyń saıası ómirine qatysýy úshin qosymsha múmkindik beredi. Bul - shyn máninde óte úlken jáne mańyzdy qadam», - dep atap ótti Zarema Sháýkenova.

Sarapshy Qazaqstanda alǵash ret genderlik aspektilerdi eskere otyryp saıası modernızatsııaǵa baǵyttalǵan úlken qadamdar 90-shy jyldardyń aıaǵynda daǵdarysta jasalǵanyn atap ótti.

«Prezıdenttiń 1998 jylǵy joldaýyn eske túsireıik. Sonda demokratııalandyrý men saıası yryqtandyrýdyń jeti negizgi elementi arasynda eldiń qoǵamdyq, áleýmettik, ekonomıkalyq jáne saıası ómirine áıelderdi keńirek tartý qajettigi jeke qarastyryldy. Sol kezde QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N.Á.Nazarbaev Otbasy, áıelder jáne demografııalyq saıasat jónindegi keńestiń rólin arttyrýǵa jáne ony osy saladaǵy ózekti máselelerdi sheshýdegi basty keńesshi etip taǵaıyndaýǵa nıetti ekenin málimdedi. Naqty sharalardyń ishinde: barlyq bılik organdaryndaǵy áıelderdiń ókildikterin arttyrý, áıelderge qatysty zorlyq-zombylyqpen kúres, áıelderdiń bıznesin nesıeleýdi yntalandyrý boldy. Osy kezeńnen bastap saıasattaǵy genderlik ólshemder kúsheıip keledi», -dedi Z. Sháýkenova.

Onyń aıtýynsha, bul qubylysty birneshe deńgeıden baıqaýǵa bolady. Munda ulttyq statıstıkaǵa genderlik prıntsıpterdi engizý, genderlik máseleler boıynsha irgeli jáne qoldanbaly zertteý júrgizý de bar. Buǵan Elbasynyń áıelder qaýymymen jyl saıynǵy kezdesýi de jatady. Memlekettik organdarda jáne saıasatta áıelderdiń ókildigine basty nazar aýdarylady.

Sheshimder qabyldaýda genderlik tepe-teńdik qaǵıdatyn jáne onyń rólin moıyndaý, álem memleketteri tarapynan áıelder múmkindigin arttyrý jónindegi mindettemeler Beıjiń is-qımyl platformasynda kórsetilgen. Bul qujatty BUU-ǵa múshe memleketter Áıelderdiń jaǵdaıy jónindegi IV Dúnıejúzilik konferentsııada qabyldaǵan (Beıjiń, Qytaı, 1995). Platformada barlyq qoǵamnyń problemalaryn sheshý ár jynystan kem degende 30% ókili sheshýge qatysqan jaǵdaıda múmkin bolatyny aıtylǵan.

Qabyldanǵan halyqaralyq mindettemelerge sáıkes, Qazaqstanda strategııalyq qujattarda naqty mindet qoıylǵan: sheshim qabyldaý deńgeıinde áıelderdiń 30% ókildigine qol jetkizý. Osylaısha, «QR genderlik teńdik strategııasyn» iske asyrýda «...Beıjiń is-qımyl platformasy usynysyna sáıkes sheshim qabyldaý deńgeıindegi, sonyń ishinde úkimettiń, parlamenttiń, ákimdikterdiń, máslıhattar men sot organdarynyń quramyna kiretin áıelderdiń úlesi 30 paıyzǵa jetedi» dep boljanǵan.

«Búginde bizdiń elimizde áıelderdiń basshy laýazymynda bolýy - tań qalarlyq jaǵdaı emes. Sońǵy kadrlyq taǵaıyndaýlardyń ishinde Gúlshara Ábdiqalyqova Qyzylorda oblysynyń ákimi, Aıda Balaeva - Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri, Tamara Dúısenova - QR Prezıdentiniń kómekshisi-Prezıdent Ákimshiliginiń ótinishterin qaraýdy baqylaý bóliminiń meńgerýshisi, Nurgúl Máýberlınova - Prezıdent Ákimshiliginiń Іshki saıasat bóliminiń meńgerýshisi, Álııa Raqysheva - QR Parlamenti Senaty Apparatynyń basshysy atandy. «Áıel saıasatpen aınalysýy kerek pe?» degen máseleniń ózektiligi búgingi progressıvti qoǵamda da kúmán týdyrmaıdy», - deıdi QSZI basshysy.

Sonymen birge, sarapshy saılaý protsesterine qatysý arqyly saıasatta jarqyn iz qaldyrǵan Margaret Tetcher, Hılları Klınton, Angela Merkel, Aýng San Sý Chjı mysaldaryn keltirdi.

«2019 jyldyń 20 jeltoqsanynda QR Prezıdenti Q.K.Toqaev Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń ekinshi otyrysynda qoldanystaǵy saıası júıeni reformalaýǵa baǵyttalǵan usynystar jasady. Memleket basshysy «saılaý partııalyq tizimderinde áıelder men jastarǵa arnalǵan mindetti 30% kvotany qarastyrý qajet», - dep atap ótti. Búgin Prezıdenttiń osy usynysy zańnamalyq norma túrinde júzege asyryldy, ol belsendi qazaqstandyq áıelderdi eldiń qoǵamdyq-saıası protsesterine jumyldyrady», - dedi Zarema Sháýkenova.


Seıchas chıtaıýt