Saýytbek Abdrahmanov: Basty qarý – tótenshe jaǵdaıdaǵy tótenshe jaýapkershilik
* * *
«Júre berseń, kóre beresiń» deýshi edi. Muny da kórdik. Jarty jylǵa da jetpeıtin ýaqyttyń ishinde jer-jahan bir tarynyń qaýyzyna syıdy da ketti. Baıaǵy Nuq paıǵambar kemesiniń kúıine keldik te qaldyq. Túpsiz-sheksiz Galaktıkadaǵy myńdaǵan juldyzdardyń biri ǵana sanalatyn Kún júıesindegi toǵyz planetanyń biri ǵana bolyp tabylatyn Jer atty ortaq kemege mingen adamzat kerýeniniń jolaýshylary qazir o bastaǵy teń jaralǵan qalpyna jaqyndady da qaldy. Mıllıarderdi de, qaıyrshyny da kózge kórinbeıtin, júrgeni bilinbeıtin jaýmen betpe-bet keltirip, hali birdeı qorǵansyz etip qoıǵan Qudiretke aıtar sóz joq tipti.
Qudiretke aıtar sóz joq. Halyqqa aıtar sóz bar. Aldyńǵy kúngi keshte sol sóz aıtyldy. Bizdiń kútken sózimiz. Memleket basshysynyń Málimdemesi – erekshe kezdiń erekshe sózi.
El basqarǵan adamnyń eńseliligi osyndaı syn saǵatta kóriner edi. Kórindi. Ár nárseni óziniń atymen ataý kerek. Bul syn saǵat qana emes, bul – ózinshe bir soǵys. Búkil adamzat birigip alyp, ortaq jaýmen shaıqasyp jatqan soǵys. Qolǵa juǵylyp júrip-aq saǵat saıyn el-elde, jer-jerde júz-júzdegen jandardy jutatyn jalmaýyzben kún demeı, tún demeı jalǵasatyn jahandyq aıqas. Qazirgi kezeńge tap osylaı qaramasaq bolmaıdy. Bul soǵysta biz adamzatty, elimizdi, halqymyzdy, týysqandarymyzdy, baýyrlarymyzdy, ata-anamyzdy, jan-jarymyzdy, balalarymyzdy, nemerelerimizdi, shóberelerimizdi, ózimizdi, bizge bir-aq ret beriler ómirimizdi, kórer kúnimizdi, jutar aýamyzdy qorǵap shaıqasamyz. Shaıqasýǵa tıispiz. Shaıqaspasaq shalqamyzdan túsemiz. Batpandap kirip, mysqaldap shyǵatyn qaýipti dertpen myltyqsyz maıdanda qarýsyz qalyp qoıýǵa bolmaıdy.
Bizdiń basty qarýymyz – tótenshe jaǵdaıdaǵy tótenshe jaýapkershiligimiz.
Toqaevtyń málimdemesinen keıin Qazaqstanda koronavırýs keseline baılanysty tótenshe jaǵdaıdyń der kezinde jarııalanǵanyna kózimiz jete tústi. Vırýstyń jappaı taralýyna jol berilmeıtinine úmit oıana tústi. Ahýaldy baqylaýda ustap otyrǵanymyzǵa, eń bastysy – alda da ustaı alatynymyzǵa sene tústik. Osynyń ózi – olja. Senim – uly kúsh.
Prezıdent qazirdiń ózinde álemniń 177 memleketin sharpyp úlgergen koronavırýs indetiniń bizde de taralýyna oraı elimizdiń barlyq óńirlerinde karantındi kúsheıtýdi tapsyrdy. Sabyr saqtap, túsinistik tanytqan týǵan halqyna alǵysyn aıtty. Adam ómirine arasha túsip jatqan dárigerlerdi beıbit kúnniń batyrlary atady. Eldi dúrbeleńge túspeýge, dúrlikpeýge shaqyrdy.
Qasym-Jomart Toqaevtyń málimdemesi tótenshe jaǵdaı rejıminiń ekonomıkalyq jáne áleýmettik saldaryn joıýdyń joldaryn naqty nusqaýymen, keıinge qaldyrmaıtyn máselelerdi sheship berýimen de qundy.
Negizgilerin atap-atap aıtyp kóreıik.
Іndetpen kúrestiń alǵy shebinde, óz densaýlyǵyn táýekelge tigip júrgen aq jeleńdi jandarǵa úsh aıǵa deıin qosymsha ústemaqy tólenetin bolyp otyr. Onyń aldy aıyna mıllıon teńgege deıin baratyny budan buryn aıtylǵan.
Zeınetaqy da, járdemaqy da, ataýly áleýmettik kómek te ınflıatsııaǵa sáıkes ındekstelinetin boldy. Bul maqsatqa 200 mıllıard teńgeden astam qarajat bólingeli jatyr. Eń tómengi jalaqy mólsherindegi kómek endigi jerde óz betinshe jumys istep júrgenderge de kórsetilmekshi. Jalpy, elimiz boıynsha 3 mıllıonǵa jýyq adamǵa qoldaý jasalmaqshy. Bul aıtýǵa ǵana ońaı. Bizdegi 18 mıllıon halyqtyń shamamen 10 mıllıondaıy eresekter desek, eńbek eter jastaǵy árbir úshinshi adamǵa qosymsha qarajat beriledi. Turmysqa qajetti zattar men azyq-túlikti tegin alatyn azamattardyń qatary kóbeıedi.
Prezıdent kóktemgi egis naýqanyna qosymsha 100 mıllıard teńge bólýdi tapsyrdy. Dıqandarǵa janarmaıdy jeńildikpen satý oılastyrylatynyn aıtty. Koronavırýspen jaǵalasyp júrip, egistiń ýaqytyn ótkizip alsaq nemese osy isti qalaı bolsa solaı uıymdastyrsaq, onda jaǵdaıymyz shyndap qıyndaýy múmkin edi. Azyq-túlik qaýipsizdigi – strategııalyq másele.
Osy kúrdeli kezeńde ekonomıkanyń eń kóp zardap shekken salalaryndaǵy shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileri alty aıǵa eńbekaqy qorynan tólenetin salyqtan bosatylǵaly otyr. «Kásipkerlerge kómek kórsetýimiz kerek. Óıtkeni, olar – ekonomıkamyzdyń tiregi», dedi Toqaev.
Prezıdenttiń «Dál osy kezde halyq memleketke qoldaý kórsetýi kerek» degen sózine erekshe kóńil bólýge tıispiz. Vırýs memlekettiń myǵymdyǵyn synaqqa salyp jatyr. Mysaly, aldymen Qytaıdy synaqqa salyp edi, Qytaı synaqtan abyroımen shyqty. Alysyp, arpalysyp júrip, aqyry indetti jeńdi. Qalaı jeńdi? Tek ekonomıkasynyń nyqtylyǵymen, medıtsınasynyń myqtylyǵymen jeńgen joq. Eń aldymen memleketshil sananyń myqtylyǵymen, halyqtyń tártiptiligimen, saqtyǵymen, jınaqylyǵymen, jaýapkershiligimen jeńdi. Birligimen, eldigimen jeńdi. Jón sózge kónetin, memleketine senetin halyq ekenin kórsetti. Solaı etsek, shydamdylyq, tózimdilik jáne jaýapkershilik tanytsaq, qazaqy beıqamdyqtan qutylsaq, saqtanǵandy saqtaıtynyn uǵynsaq, bul indetti biz de jeńemiz. Bul mindetti sheshý ońaı bolmaıdy dep aıtý tipti jetkiliksiz, qıynǵa túsedi dep aıtý da jetkiliksiz, bul mindetti sheshý bizge óte qıynǵa túsedi. Biraq óte qıynǵa túsedi degen sóz sheshilmeıdi degen sóz emes qoı. Óte qıyndyqpen sheshiledi degen sóz ǵoı! Sol qıyndyqtarǵa shydas bersek boldy ǵoı!
Málimdemeni teledıdardan jarııa etkendegi Toqaevtyń tastúıin turysy, ár sózin shegelep aıtqan sheshimdi kelbeti túbi osylaı bolaryna sendire túsedi. «Basty toılarymyz áli alda» dedi Prezıdentimiz. Aıtqany kelsin! Aıtqanyn keltireıik!
***
Aıta keteıik, keshe Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev respýblıkalyq telearnalar efırinen málimdeme jasaǵan bolatyn.