Sáýle Ázimhanova: Latyn álipbıine ótý - qazirgi zaman talaby
Sáýle Myńshalqyzy óskeleń urpaqty oqytyp, elimizdiń negizgi kapıtalyn jasaqtaýda jumys atqaryp otyrǵandyqtan, elimizdiń erteńi erekshe alańdatatynyn aıtyp ótti.
«Latyn álipbıine kóshý máseleside bizdi shet qaldyrmaýy tıis. Elimiz táýelsizdik alǵannan beri qazaq tilshileri osy máseleni qozǵap keledi. Meniń oıymsha, bul - qazirgi zaman talaby. Búgin ǵylym men bilim, jańa tehnologııalarǵa jańa úrdistermen jańalyqtardyń barlyǵy da latyn árpine negizdelgen júıede ótýde. Bizdiń keleshek jas urpaǵymyz sol kóshten qalmaý úshin atalǵan úrdiske ilesýge tıispiz. Odan qazaq tili órkendemese, óshpesi anyq. Árıne bul jumys júıeli túrde kezeńdep engizilýi abzal. Oǵan mysal kórshi elderdiń osy jolda, jibergen qatelikteri. Kezinde Túrkııada túrki álemindegi latyn grafıkasyn jasaýda aǵattyq ketkeni bar. Túrik álipbıine keıbir dybystardyń áripterin túsirý úshin qosymsha basqa áripter engizildi sol tusta. Alaıda ol áripterdi Ázerbaıjan, Túrikmen elderi qabyldamady», - deıdi Sáýle Ázimhanova.
Ol osy sharanyń qazaq tili damýyna, qoldanysynyń keńeıýine qosar úlesi de qomaqty dep sanaıdy.
«Búginge deıin ózimiz ábden úırenisip, qoldanyp kele jatqan kırıllıtsa jazýy da asa jetilgen, kemel emes ekenin bilemiz. Muny túsindirme sózdikpen jumys isteýde, ásirese sózderdiń orfografııasy, orfoepııasyna kelgende anyq baıqalady. Tilimizdi buzyp kele jatqan birneshe artyq áripter bar, olar jazýymyzda qazaq tiliniń dybys júıesine baǵynbaıtyn kemistikter, kópshilik úırenip ketkenimen, kirme sózderdiń orys tilindegi zańdylyqtar boıynsha saqtalyp jazylýynda, basy artyq , belgileri, v, f, ts, ch, ş, ıý, ıa áripteri, t.b. qıyndyqtardy mamandar jaqsy biledi, aıtyp ta júr. Latynǵa kóshýde ózge sebeptermen qatar, tildik turǵydan osy bir qıyndyqtardy sheshýge, qazaq tiliniń dybys júıesin saqtaıtyn, tabıǵatyna saı júıeli, jetilgen álipbıdi túzý múmkindigi týyp tur emes», - deıdi Sáýle Ázimhanova.
Bilim ordasy jetekshisiniń aıtýynsha álipbı aýysqanda ony meńgerip ketýdiń asa qıyndyǵy joq.
«Osydan birer jyl buryn qıyndyq týdyratyn aǵylshyn alfavıtimen qazir kópshilik tanys, olarǵa latyn álipbıin úırený qıynǵa soqpasy anyq. Óıtkeni, áripteri óte uqsas. Sondaı-aq, latyn alfavıti arqyly qazaqtyń umytylyp ketken tól dybystaryn qaıta týǵyzýǵa múmkindik bar. Jańa álipbı arqyly tarıhymyzdy, ádebıetimizdi, aqparattyq keńistigimizdi súzgiden ótkizip, qajetsiz dúnıelerden qutylamyz. Onyń ústine, tarıhta latyn alfavıtin az ýaqyt bolsa da, paıdalanyp kórgenbiz, demek az da bolsa, bul másele boıynsha tájirıbemiz bar», -deıdi ol.
Bilim orjasynyń jetekshisi ultymyzdyń rýhanı jandanýyna at salysýdy usynady. Sebebi rýhanı kodymyzdyń basty dińgegi, ulttyń kúlli qasterli uǵymdaryn, qasıetterin boıyna jıǵan ózegi til bolyp tabylady.
«Rýhanı jańǵyrý degenimiz - sanany jańartý, jas urpaqta rýhanı sana qalyptastyrý. Basynda jibergen qatelikten jastarymyzdy arashalap alý kerek, keleńsiz qubylysqa dýshar bolǵan qandastarymyzdy týǵan uıasyna qaıtarýdy kózdeıtin, elimizde qoıan-qoltyq ómir súrip jatqan barsha ult ókilderiniń halqymyzben birligin nyǵaıta túsetin keshendi sharalar júrgizilýi durys. Meniń oıymsha, latyn álipbıine ótý - osyndaı sharanyń biri, barsha jurtty qazaq tóńiregine tyǵyz toptastyryp, qazaq múddesin jalpyulttyq múdde retinde qorǵaýǵa jumyldyratyn, tıisinshe el birligin arttyra túsetin shart - halyqty tarıhpen, salt-dástúrmen tárbıeleýde jatyr», - deıdi Sáýle Myńshalqyzy.